Homme, 1. veebruaril avaneb Viru Keskuses Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite näitus „Padjapiir“. Eksperimentaalvormide näitus on EKA noorte talentide, moekunstnik Liisi Eesmaa ja visuaalkunstnik Flo Kasearu koostöös sündinud loomeprojekt, milles segunevad tegelikkus ja ulme, luues hübriidse koha kahe maailma vahelisel alal.

“Seekordne näitus viib olemise ulmadest välja kasvanud pehmete vormide ja kummituslike tegelaste vatist maailma. Tekimaailm, mis kaitseb ja hoiab, kuid avab portaali ka tontlikele õudusunenägudele,” sõnab projekti üks loomingulisi juhte Liisi Eesmaa.

Läbi seitsme aasta toimunud eksperimentaalvormide näituste missiooniks on kujunenud materjalijääkide õiglane ja loominguline kasutamine disainis. Materjal saadi tegevuse lõpetanud patju ja tekke tootvalt ettevõttelt, kuid esimesena valmisid neist EKAs siia saabunud Ukraina põgenike tarvis 240 padjapüüri, 40 tekki ja 20 voodilina. Jääkmaterjalidele astuti vastu suure innuga – näiteks neelas teos “Urr” endasse 12 kilogrammi vatiini ning dünaamiline “Gorgo” käitas 150 meetrit padjapüüride õmblemisel kasutatavaid tõmblukke. Suur rõhuasetus jäi enamasti pehmete vormide loomisele. “Turvapadjaklubikursus…eksperimenteeri, katseta ja kuku kuidas tahad, enda vormitud ja küpsetatud turvapadi päästab ikka olukorra,” võtab emotsiooni kokku Flo Kasearu.

Näitust võõrustab pikaajaline partner Viru Keskus. “Meil on au toetada EKA eksperimentaalsete vormide näitust juba neljandat aastat järjest. Läbi kolme ühiskonda raputanud aasta on vormiloojate tööd me aatriumis peegeldanud üldsuse meeleolusid. Viru Keskuse jaoks on oluline nii Eesti moedisaini pealekasvu ideede tutvustamine kui materjalide taaskasutuse viiside otsingud,“ mõtestab koostööd Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru.

Teosed on eksponeeritud sürreaalset unenägu meenutavas keskkonnas, mille muudavad värvikaks fotograaf Riina Varoli tundlikud fotod. Galerii on esitletud hiidpatjadel, kandes edasi näituse “pehmeid väärtusi”.

Näituse “Padjapiir” avamine toimub Viru Keskuse aatriumis 1. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 15. veebruarini. Näituse külastus on tasuta.

Näitusel osalevad kunstnikud: Maria Roosiaas, Anastasia Makarova, Edvard Vellevoog, Freyja Tralla, Ron Verlin, Hanna Johanson, Hanna Tiina Pekk, Jaagup Kaiv, Kassandra Laur, Liisi Hinto, Rita Lenore, Kristiina Tali, Regina Vanner, Helena Kisant, Romet Kaljo, Stella Tukia, Triin Anijalg, Kristina Oja, Jentl Rietdijk (HOL).

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.