Foto: Maria Roosiaas | Riina Varol
“Seekordne näitus viib olemise ulmadest välja kasvanud pehmete vormide ja kummituslike tegelaste vatist maailma. Tekimaailm, mis kaitseb ja hoiab, kuid avab portaali ka tontlikele õudusunenägudele,” sõnab projekti üks loomingulisi juhte Liisi Eesmaa.
Läbi seitsme aasta toimunud eksperimentaalvormide näituste missiooniks on kujunenud materjalijääkide õiglane ja loominguline kasutamine disainis. Materjal saadi tegevuse lõpetanud patju ja tekke tootvalt ettevõttelt, kuid esimesena valmisid neist EKAs siia saabunud Ukraina põgenike tarvis 240 padjapüüri, 40 tekki ja 20 voodilina. Jääkmaterjalidele astuti vastu suure innuga – näiteks neelas teos “Urr” endasse 12 kilogrammi vatiini ning dünaamiline “Gorgo” käitas 150 meetrit padjapüüride õmblemisel kasutatavaid tõmblukke. Suur rõhuasetus jäi enamasti pehmete vormide loomisele. “Turvapadjaklubikursus…eksperimenteeri, katseta ja kuku kuidas tahad, enda vormitud ja küpsetatud turvapadi päästab ikka olukorra,” võtab emotsiooni kokku Flo Kasearu.
Näitust võõrustab pikaajaline partner Viru Keskus. “Meil on au toetada EKA eksperimentaalsete vormide näitust juba neljandat aastat järjest. Läbi kolme ühiskonda raputanud aasta on vormiloojate tööd me aatriumis peegeldanud üldsuse meeleolusid. Viru Keskuse jaoks on oluline nii Eesti moedisaini pealekasvu ideede tutvustamine kui materjalide taaskasutuse viiside otsingud,“ mõtestab koostööd Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru.
Teosed on eksponeeritud sürreaalset unenägu meenutavas keskkonnas, mille muudavad värvikaks fotograaf Riina Varoli tundlikud fotod. Galerii on esitletud hiidpatjadel, kandes edasi näituse “pehmeid väärtusi”.
Näituse “Padjapiir” avamine toimub Viru Keskuse aatriumis 1. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 15. veebruarini. Näituse külastus on tasuta.
Näitusel osalevad kunstnikud: Maria Roosiaas, Anastasia Makarova, Edvard Vellevoog, Freyja Tralla, Ron Verlin, Hanna Johanson, Hanna Tiina Pekk, Jaagup Kaiv, Kassandra Laur, Liisi Hinto, Rita Lenore, Kristiina Tali, Regina Vanner, Helena Kisant, Romet Kaljo, Stella Tukia, Triin Anijalg, Kristina Oja, Jentl Rietdijk (HOL).
“Mul on väga hea meel, et pika protsessi lõpuks on valmis saanud üks suurepärane näitus. On olnud nii kergemaid kui raskemaid momente, aga siin ta oma rõõmus ja nukruses, brutaalsuses ja ülevuses nüüd meie ees seisab,” sõnas Eesti paviljoni kunstnik Edith Karlson. “Näituse „Hora lupi“ muudab väga eriliseks ka toimumiskoht – tasapisi lagunev Santa Marie delle Penitenti kirik, mis on algusest peale suureks inspiratsiooniks olnud.”
„Eesti jaoks on osalemine Veneetsia kunstibiennaalil oluline võimalus tutvustada meie ainulaadset kunstiskeenet tervele maailmale. See avab uusi uksi riikidevahelisele koostööle, võimaldades kunstnikel luua kontakte ja näidata oma loomingut rahvusvahelisele publikule. Samuti liidab iga selline suur ettevõtmine ka omavahel inimesi, kelle töö vilju näitusel kõige otsemalt näeme. Seekord on kohal ka erakordselt suur hulk eratoetajaid, kelle usku meie kunstimaailma on südantsoojendav näha,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.
„Hora lupi“ ehk hunditund on müütiline hetk enne koitu, mille kohta usutakse, et siis sünnib ja sureb kõige rohkem inimesi. Öö pimedaimat aega, mil kõik tekib ja kaob, võib näha nii kaose haripunktina kui muutuste algatajana. Näitusel lahkab kunstnik inimese primitiivseid tunge nende banaalsuses ja pühalikkuses ning eksponeerib inimese loomalikkusest jutustavaid skulptuure.
Sel aastal asub Eesti paviljon muidu avalikkusele suletud Santa Maria delle Penitenti kirikus. Näituseruume täidavad kunstniku savist ja betoonist skulptuurid, mis on Edith Karlsoni loomingule iseloomulikud. Läbiva sarjana on näitusel sajad savist autoportreed, mille autoriteks on inimesed kunstniku ümbert.
Vaata esimesi fotosid Eesti paviljonist galeriist!
Prahas sündinud ja Rootsis elanud Kary H. Lasch (1914-1993) oli julge ja avatud looja, kes võitles hetkede eest, mida tabada soovis. Tänu sellele möödus tema karjäär staaride tagatubades, Cannesi filmifestivali kütkestava glamuuri südames ja maailmakuulsate kunstnike seltsis – paikades, kuhu pääsesid vaid valitud. Lasch lähenes oma elukutsele teatava huumoriga, olles vajadusel tõsine, kuid kui olukord seda vähegi lubas, siis lõbus ja absoluutselt pöörane. Nii on Lasch end fotograafia ajalukku talletanud läbi veidruste, tempude ja seikade, mida ainuüksi tema korda suutis saata.
Laschi loomingu keskmes seisab Cannes ühes filmifestivaliga – superstaaridest, režissööridest, ajakirjanikest ja pillavast küllusest koosnev elav organism, mida ilmestasid seiklejad maailma eri paigust. Fotografiskas tuleb esitlusele ligikaudu 75 teost tema fotokogust, mis teevad tagasihüppe Cannesi tähesäras siravasse maailma ning jutustavad erakordseid lugusid võrukaelast fotograafi tegemistest maailmastaaride keskel.
Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul kajastub Laschi fotodel ajastu, mida koheldakse teatava nostalgia, imetleva igatsuse ja tundega, et siis oli kõik võimalik. “Kerge lohakus ja boheemlaslik hoolimatus, elu nautimine ja huumor – need on märksõnad, mis seda näitust kõige paremini iseloomustavad. Seejuures kroonib kõike elegants ja hea maitse, liites fotodel maailma kultuuri ja filmitööstuse, kunstielu ja elukunstnikud. Ennekõike on see näitus aga austusavaldus ühele ääretult põnevale isiksusele, kes jättis meile oma 500 000 teosest koosneva hiiglasliku fotokogu ja hiilgavad lood sellest, kuidas tal õnnestus saada kaamera ette isikud, kes olid paljudele kättesaamatud. Kary lood räägivad sellest, et kui sul on kindel siht silme ees ja uks sinu ees kinni lüüakse, on alati võimalus kasutada teist ust või leida mõni muu loominguline viis oma eesmärk siiski ellu viia,” sõnas Loorents.
Näituse avamisega seonduvalt on publikul võimalik külastada ka eriüritust – 20. aprillil kell 15.00 toimub Fotografiskas erituur Michel Hjorthiga, kes oli Kary H. Laschi lähedane sõber ning on tema arhiivi üks omanikest. Hjorth on näituse avamise puhul Tallinnas ja kohtub Eesti publikuga, et vesta Karyst põnevaid lugusid ning avada näituse telgitaguseid.
Kary H. Laschi näitus jääb avatuks septembrikuu alguseni.
