Foto: Joosep Kivimäe
19. Veneetsia arhitektuuribiennaal käsitleb ühiskondlikult põletavaid teemasid nagu kliimamuutus ja kutsub üles ehitatud keskkonna loomist ümber mõtestama. Eesti arhitektide kureeritud väljapanek toob välja konflikti suurte üle-Euroopaliste renoveerimist puudutavate eesmärkide ning elanike argimurede vahel. Projekti keskmes on küsimus, kas kliimaeesmärkidest ajendatud renoveerimislaine on vaid energiaklassi tõstmiseks või on see võimalus tõsta ka elamupiirkondade ruumilist ja sotsiaalset kvaliteeti. Teema näitlikustamiseks renoveeriti ühe Veneetsia palazzo fassaad soojustuspaneelidega, mis on tuttav renoveerimislahendus ka Eestis.
„Veneetsias oma lõpliku vormi saanud installatsiooni ja reaktsioone sellele on põnev jälgida. Soojustuspaneelide kasutamisega ajaloolisse linnaruumi sekkumine on piisavalt provokatiivne, pannes möödujaid peatuma ning küsimusi küsima. Meie eesmärk ongi luua ühine platvorm protsessi erinevatele osapooltele, et arutada renoveerimise tulevikku, võimalusi ja sellega kaasnevaid inimlikke pöördepunkte,“ sõnavad Eesti näituse kuraatorid Elina Liiva, Keiti Lige ja Helena Männa.
Väljapanek jätkub hoone esimesel korrusel maketi ja dialoogidega, mis toovad välja erinevate osapoolte vahelised suhtedünaamikad ning nende mõju renoveerimisotsustele. Väljapanekut saadab kataloog „Korterelamu tragikomöödia“, mis hõlmab kuut päris inimeste lugudel põhinevat stseenist (autorid Märten Rattasepp ja Elina Liiva).
„Tänavuse näituse teostus on olnud väga väljakutsuv, aga seda suurem on rõõm, et maailma mastaabiga projekt nii eduka teostuseni jõudis ja pakkus juba enne biennaali algust kõnepinda nii kohalikele elanikele kui ka arhitektuurihuvilistele,“ lisab Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti näituse projektijuht Mari-Liis Vunder.
Veneetsia arhitektuuribiennaal on suurim riiklikul esindusel põhinev rahvusvaheline arhitektuurinäitus. Tänavuse biennaali peakuraator on Carlo Ratti, kelle näitus kannab nime „Intelligens. Natural. Artificial. Collective.“.
Eesti näituse avamine toimub 8. mail kell 17 (Itaalia aja järgi kell 16) aadressil Riva dei Sette Martiri 1611.
Jälgi Eesti väljapanekuga seonduvat ka Instagramis ja kodulehel www.letmewarmyou.com.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
„Jazzkaar toob ka sel kevadel publiku ette muusikud, kes ühendavad erinevaid muusikakultuure ja loovad täiesti uut helide maailma,“ ütleb Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm. „On suur rõõm, et festival saab alguse muusikalinnas Tallinnas Mingo Rajandi ambitsioonika rahvusvahelise teosega ning et Eesti publik saab pärast 12 aastat taas kuulda Bill Friselli sügavalt puudutavat muusikat.“
Jazzkaare avab 25. aprillil Von Krahlis helilooja ja kontrabassimängija Mingo Rajandi teos „Lady Sapiens“ — muusika, mis äratab kiviaja naise tänasesse päeva, ühendades jõulised rütmid, sügavad bassikõlad ja intiimse kammerliku kõlapildi. Laval on harukordne koosseis: kolm kontrabassi ja serpent ning muusikud Eestist, Rootsist, Austriast ja Belgiast. „Lady Sapiens“ on Jazzkaare, Belgia kontserdikorraldaja HA Concerts ja Suurbritannia festivali hcmf kaasproduktsioon. Teose maailmaesiettekanne on Gentis 15. novembril, Huddersfieldis jõuab „Lady Sapiens“ lavale 23. novembril sel aastal.
26. aprillil esineb Jazzkaarel USA kitarrilegend Bill Frisell, kes on varem esinenud Tallinnas Sügisjazzil täismajale 2014. aastal. Grammy-võitja ja legendaarsete plaadifirmade nagu ECM ja Blue Note artisti looming on mõjutanud kogu tänapäeva jazzi kõlapilti. Koos vioolamängija Eyvind Kangiga loob Frisell intiimse, improvisatsioonidest kantud muusikalise vestluse, kus põimuvad jazzi, folgi ja ambient’i helimaastikud.
28. aprillil on laval kaks USA tippkollektiivi. Kneebody, eesotsas karismaatilise saksofonisti Ben Wendeliga, rõõmustab publikut oma energilise ja žanre ületava helikeelega, mis põimib jazzi, roki ja improvisatsiooni. Kennedy Administration pakub seevastu souli, funki ja jazzi piirimail liikuvat nakatavat lavashow’d, mille keskmes on lauljatar Kennedy võimas vokaal ja bändi särav lavaenergia.
37. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar 2026 toimub 25. aprillist 2. maini Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ning jõuab ka teistesse Eesti linnadesse. Festivali peaartist ja kogu programm avalikustatakse hiljemalt veebruari alguses. Piletid ja info leiab Jazzkaare kodulehelt.
