Foto: Joosep Kivimäe
19. Veneetsia arhitektuuribiennaal käsitleb ühiskondlikult põletavaid teemasid nagu kliimamuutus ja kutsub üles ehitatud keskkonna loomist ümber mõtestama. Eesti arhitektide kureeritud väljapanek toob välja konflikti suurte üle-Euroopaliste renoveerimist puudutavate eesmärkide ning elanike argimurede vahel. Projekti keskmes on küsimus, kas kliimaeesmärkidest ajendatud renoveerimislaine on vaid energiaklassi tõstmiseks või on see võimalus tõsta ka elamupiirkondade ruumilist ja sotsiaalset kvaliteeti. Teema näitlikustamiseks renoveeriti ühe Veneetsia palazzo fassaad soojustuspaneelidega, mis on tuttav renoveerimislahendus ka Eestis.
„Veneetsias oma lõpliku vormi saanud installatsiooni ja reaktsioone sellele on põnev jälgida. Soojustuspaneelide kasutamisega ajaloolisse linnaruumi sekkumine on piisavalt provokatiivne, pannes möödujaid peatuma ning küsimusi küsima. Meie eesmärk ongi luua ühine platvorm protsessi erinevatele osapooltele, et arutada renoveerimise tulevikku, võimalusi ja sellega kaasnevaid inimlikke pöördepunkte,“ sõnavad Eesti näituse kuraatorid Elina Liiva, Keiti Lige ja Helena Männa.
Väljapanek jätkub hoone esimesel korrusel maketi ja dialoogidega, mis toovad välja erinevate osapoolte vahelised suhtedünaamikad ning nende mõju renoveerimisotsustele. Väljapanekut saadab kataloog „Korterelamu tragikomöödia“, mis hõlmab kuut päris inimeste lugudel põhinevat stseenist (autorid Märten Rattasepp ja Elina Liiva).
„Tänavuse näituse teostus on olnud väga väljakutsuv, aga seda suurem on rõõm, et maailma mastaabiga projekt nii eduka teostuseni jõudis ja pakkus juba enne biennaali algust kõnepinda nii kohalikele elanikele kui ka arhitektuurihuvilistele,“ lisab Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti näituse projektijuht Mari-Liis Vunder.
Veneetsia arhitektuuribiennaal on suurim riiklikul esindusel põhinev rahvusvaheline arhitektuurinäitus. Tänavuse biennaali peakuraator on Carlo Ratti, kelle näitus kannab nime „Intelligens. Natural. Artificial. Collective.“.
Eesti näituse avamine toimub 8. mail kell 17 (Itaalia aja järgi kell 16) aadressil Riva dei Sette Martiri 1611.
Jälgi Eesti väljapanekuga seonduvat ka Instagramis ja kodulehel www.letmewarmyou.com.
M/Darbnīca on Riia üks olulisemaid jazziklubisid, mis ühendab loomingulise atmosfääri ning rahvusvahelise programmi. Hubane jazzivilla on kujunenud kohtumispaigaks nii kohalikele jazzisõpradele kui ka külalisartistidele üle Euroopa.
Eesti jazz jõuab Riias lavale laupäeval, 7. märtsil kell 18.00 laulja Kadri Voorand In Duo With Raul Ojamaa. Kadri Voorand on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti jazzartiste. Koos kitarrist Raul Ojamaaga sünnib intiimne ja dünaamiline dialoog, kus kohtuvad improvisatsioon, tundlikkus ja Kadri eriline vokaal.
Samal õhtul kell 20.30 astub meie noorte jazzitalentide Mikk Kaasiku ja Marten Männa koosseis Some Times. Nende külalisena on laval hinnatud bassist Janno Trump. Kaasiku ja Männa looming on inspireeritud jazz fusionist ja funkist ning neid on mõjutanud ansamblid nagu Snarky Puppy, Sungazer, Dirty Loops ja Knower.
Mõlemad artistid on ka tänavuse Jazzkaare põhiprogrammis ning rõõmustavad Eesti publikut juba aprillis ka Eestis.
Kontsertõhtu „Jazzkaar meets Riga“ on osa Jazzkaare rahvusvahelistest tegevustest, mille eesmärk on tutvustada Eesti jazzmuusikat, festivali Jazzkaar ja käesoleva aasta jazzipeo programmi välisturgudel ning luua uusi koostöövõimalusi. Uuri lisa Jazzkaare kodulehel.
ERKI Moeshow on aastakümnete jooksul kujunenud kohaks, kus värsked ideed saavad suurele lavale ja julged katsetused leiavad oma publiku. Iga-aastane moeetendus toob esile uusi talente ja aitab neil jõuda nii kodumaa- kui ka välismaa publikuni. ERKI Moeshow ettevalmistuse taga on Eesti Kunstiakadeemia tudengid ning tegu on ühe suurima vabatahtlike poolt korraldatud üritusega Eestis.
„Eesti Kunstiakadeemia vast kõige laiemalt tuntud sündmus ERKI Moeshow on alati olnud sündmus tudengitelt tudengitele – nii ka sel korral,” sõnab tudengite korraldustööd juhendav õppejõud, peaprodutsent Helen Leetsar. “See on noorte disainerite esimene suur lava ja noorte korraldajate esimene suur sündmus. Nende plahvatuslikud ideed ja energia sündmuse keskmes lasevad publikul astuda sammukese lähemale noorte loojate mõttemaailmale ning näha tänast päeva nende pilgu läbi. ERKI Moeshow unikaalsus seisneb julguses ausalt peegeldada ja vabaduses katsetada. Ja nii sünnivad üllatused, mida publik ERKI Moeshow’lt just ootabki.”
ERKI Moeshow kavandite konkursile on oodatud osalema nii Eestis, kui välismaal moe-, disaini- vms. haridust omandavad või juba haridustee lõpetanud disainerid, tingimusel et õpingute lõpetamisest pole möödas rohkem kui kolm aastat. ERKI Moeshow ei piira autorite loomingut, võimaldades vabadust teema ja teostuse valikul. Samas peavad kavandid vastama teatud kriteeriumidele, millega saab tutvuda ERKI Moeshow 2026 reglemendis.
Konkursi tähtaeg on 12. märts kell 23.50, mil lõpeb konkursile esitatavate tööde vastuvõtt. ERKI Moeshow 2026 lavale pääsevad autorid kuulutatakse välja hiljemalt 23. märtsiks ERKI Moeshow kanalites. Samuti võetakse kõigi finalistidega isiklikult ühendust.
ERKI Moeshow on kunagise Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehk ERKI tudengite poolt 1982. aastal esmakordselt korraldatud ja hiljem traditsiooniks kujunenud moeetendus. See oli tollaste kunstitudengite groteskselt mänguline, etenduslik ja seltskondlik väljund, millest kumas omajagu tollaste noorte protestimeelsust. Aastate jooksul on ERKI Moeshow’st kujunenud üks Eesti tuntumaid moesündmusi, mis toob kokku valdkonna huvilised, entusiastid ja professionaalid nii Eestist kui ka välismaalt. ERKI Moeshow laval on aastate jooksul käinud pea kõik Eesti nimekamad moeloojad, sealhulgas Aldo Järvsoo, Tiina Talumees, Xenia Joost, Liisi Eesmaa, Lilli Jahilo, Cärol Ott ja paljud teised.
