Sel nädalal on Tartu moehõnguline – esmakordselt toimuva Eesti Moe Festivali raames saab nautida moeetendusi, seminare ja palju muud. Laupäeval ja pühapäeval linastuvad Eesti Rahva Muuseumis eriilmelised moeteemalised dokumentaalfilmid, mille esitlejaks on moefilmide festival MoeKunstiKino.

“Moefilmide festival MoeKunstiKino on siiani toimunud peamiselt Tallinnas ning leidnud publiku hulgas väga sooja vastuvõtu,” kinnitab moefilmidega enam kui 10 aastat tegelenud Helen Saluveer. “Tartu jaoks valisime välja põnevad dokumentaalid, mis tutvustavad moemaailma väga erinevate nurkade alt ning pakuvad nii silmailu kui ka tõsisemaid teemasid.”

9. ja 10. juunil Eesti Rahva Muuseumis linastuvate filmide hulgas on “Mai esimene esmaspäev” (The First Monday in May), “RiverBlue” (RiverBlue) ja “Trendimajakad” (Trend Beacons). Saluveer toob neist eelkõige esile just moetööstuse pahupoolest pajatava “RiverBlue”. “See film sai valitud programmi hetkel Tartu ühe põletaivama teema – tselluloositehase – tõttu,” tõdeb korraldaja. “Loodetavasti tulevad filmiseansile ka noored, kelle tänastest ja homsetest valikutest sõltub meie looduse ja kogu planeedi heaolu.” Tegemist on mõtlemapaneva dokumentaalfilmiga, mis räägib jõgede saastamisest ja selle mõjust inimkonnale ning ka võimalikest lahendustest, mis sisendavad lootust säästlikumale tulevikule. Kaadritaguseks hääleks on näitleja ja režissöör ning puhta vee toetaja Jason Priestley, keda vanem põlvkond peaks mäletama tuntud noorteseriaalist “Beverly Hills 90210”.

Glamuuri ja silmailu pakkuv “Mai esimene esmaspäev” on ainulaadne pilguheit New Yorgi kahe olulise kultuurisündmuse telgitagustesse. Film räägib Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi aegade jooksul kõige suurema külastajate arvuga moenäituse „China: Through The Looking Glass“ („Hiina läbi peegli“) ning näituse avamist tähistava ja staaridest kubiseva heategevusliku ürituse „2015 Met Gala“ korraldamisest. Filmi peaosalisteks on ajakirja Vogue peatoimetaja Anna Wintour ning MET kostüümiinstituudi peakuraator Andrew Bolton.

„Trendimajakad” on põnev pilguheit salamaailma, mis mõjutab meid kõiki igapäevaselt, kuid millest vaid vähesed teavad. Vaataja viiakse moe ja disaini telgitaguste taha virvarri ja illusioonide kütkesse ning juhatatakse siis tagauksest taas välja. Põneva visuaalse pildikeelega dokumentaalfilm on ühtaegu nii meeltlahutav kui ka hariv – pärast selle nägemist ei paista moemaailm enam endine.

Kõik filmid linastuvad ingliskeelsena. Piletid (5/3.5) on saadaval ticketer.ee keskkonnas või enne linastusi ERM-is kohapeal. Ürituse ajakava on leitav fashionfestival.ee veebilehel või Facebookis https://www.facebook.com/events/1545813868789163/

Moefilmide festivali MoeKunstiKino põhisündmus toimub 4.-10. oktoobrini Tallinnas kinos Sõprus.

91-aastaselt on meie seast lahkunud Prantsuse filmiikoon ja loomakaitseaktivist Brigitte Bardot, teatas pühapäeval tema nimeline sihtasutus.

„Brigitte Bardot’ fond teatab sügava kurbusega oma asutaja ja presidendi, maailmakuulsa näitleja ja laulja proua Brigitte Bardot’ surmast, kes otsustas loobuda oma mainekast karjäärist, et pühendada oma elu ja energia loomade heaolule ning oma fondile,“ seisis avalduses. Teates ei täpsustatud Bardot’ surma aega ega kohta.

Bardot’ näitlejakarjäär algas 1956. aastal ning samal aastal linastunud film „Jumal lõi naise“ tõi talle üleilmse kuulsuse. Bardot’st sai kiiresti üks oma ajastu äratuntavamaid filmistaare, kelle ekraanipilt ja isikuvabadust rõhutav hoiak raputasid 1950. aastate rangete kommetega ühiskonda. Kuigi tema filmikarjääri saatsid mitmed kassahitid, jäi kriitikute tunnustus pigem tagasihoidlikuks. Bardot’d on nimetanud „ülimaks seksisümboliks“, kelle kurvikas figuur ja vabameelne eluviis tekitasid oma aja kohta enneolematut vastukaja. Ometi tüdines Bardot peagi avalikkuse tähelepanust ning otsustas kõik senise seljataha jätta.

Vaid 39-aastaselt taandus ta filmimaailmast ning asus elama eraklikku elu Prantsuse Riviera kuurortlinnas Saint-Tropez. 1986. aastal asutas Bardot loomade kaitsele pühendatud fondi, millest kujunes üks mõjukamaid loomakaitseorganisatsioone Euroopas. Just seda eluetappi pidas Bardot ise oma kõige olulisemaks pärandiks.

Pimedate Ööde filmifestival toob tänavu ekraanile 252 pikka ja 275 lühikest filmi koguni 79 riigist. Tänasest on avalik kogu kava ja lahti läheb piletimüük.

Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.

Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.

17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.

Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.

Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.

Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.

Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.

Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.

PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.