Kodumaisel disaini- ja meediamaastikul on jagamist väärt uudiseid. Värskelt on ilmunud Eesti disainiajakirja Leida ajaloo esimene number, milles saab tutvuda Eesti- ja välismaiste disainerite, kunstnike ja teoreetikute disainialaste käsitlustega. Leidat annab välja Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond.

Leida on eesti- ja ingliskeelne veebiajakiri, mis hakkab ilmuma kaks korda aastas. Igal sügis- ja kevadnumbril saab olema keskne teema, millega ajakirja autorid erinevatel viisidel suhestuvad. Leida esimene number võtab vaatluse alla tehnoloogia, mis lisaks disainerite praktikale kujundab ka kõikide teiste inimeste igapäevaelu.

Disainer ja EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski rõhutab, et Leida ilmumisega keeratakse uus peatükk Eesti disainiväljal: „Disainiajakirja vajalikkusest on valdkonna sees räägitud juba aastaid. Viimaks ometi oleme jõudnud nii kaugele, et saame tutvustada väljaannet, mis ühest küljest arendab disaini mõtestamist nii Eesti disainerite praktika kontekstis, kuid teisest küljest tutvustab Eesti üldsusele disaini vahetut ja seni vähe räägitud mõju avalikele ja individuaalsetele harjumustele ja tõekspidamistele.” Kuigi Leida kakskeelsus soodustab Eesti disainerite tutvustamist Eestist väljaspool, siis Leida peamine fookus saab Melioranski väitel olema valdkonna jaoks oluliste diskussioonide ja teemade eestikeelsel mõtestamisel ja edendamisel.

„Disain on alati kollektiivne, sest selle käigus tuleb suuta erinevate osapooltega suhestuda,” ütleb Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe ning lisab: „Leida loomine on algusest peale olnud kollektiivne praktika, hõlmates huvitavaid arutelusid ajakirja kontseptsiooni, disaini, autorite ja lugejate üle, kuid mille hulka kuulus ka ajakirja nimetamine almanahhi „Kunst ja Kodu” esimese koostaja Leida Madissoni järgi. Juba välja selgitatud ühistest väärtustest ja eesmärkidest soovime aga ka edaspidi lähtuda. Leida autorite hulka on oodatud juba väljal tegutsevad ja disainist kirjutada soovivad disainerid ja disainitudengid, aga ka kõik teised praktikud ja kirjutajad, kelle tegevus on disainiga seotud.” Leida tehnokriitika numbri valikut kirjeldades selgitab Hallimäe: „Tehnokriitika mõistega ei soovi me anda tehnoloogiale hinnangut – „kriitika” tähistab siin vajadust analüüsida tehnoloogiat senisest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt.”

Leida tehnokriitika numbris tutvustab disaini- ja tehnoloogiauurija Ariel Guersenzvaig tehnoloogia mõiste filosoofilist ajalugu ning avab selle mõju meie igapäevasele tähendus- ja identiteediloomele. Guersenzvaig tõstatab vajaduse arutleda disainerite eetiliste valikute üle meid ümbritsevate keskkondade kujundamisel. Filosoof Oliver Laasi essee annab mitmekülgse ülevaate liitreaalsuse ajaloost ja selle kujunemisest, esitades valiku selle erinevatest ilmnemisviisidest. Laas näitab, kuidas reaalse ja virtuaalse vaheline piir muutub järjest õhemaks. Disainer ja uurija Marjanne van Helvert tutvustab hiljuti eesti keeles ilmunud raamatu „Vastutustundlik ese“ koostamise konteksti ja eesmärke. Lähtuvalt disaini mõjude paremast mõistmisest toob Helvert välja vajaduse mõtestada senine disainikaanon ümber. Disainerid ja uurijad Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay ja Arife Dila Demir avavad oma kehalistele interaktsioonidele keskenduvate uurimistööde kaudu sensoorse disaini kasutus- ja tähendusvälja. Kunstnik Britta Benno visuaalessee vaatleb tema loovuurimuslikku praktikat läbi materjalide, teaduse ja maastike, pöörates erilist tähelepanu loomeprotsessile endale. Vestlusring kunstnike Darja Popolitova, Juss Heinsalu ja Sandra Kosorotovaga käsitleb materjalide ja tehnoloogiate kokkupuuteid kunstnike taktiilsust väärtustava praktikaga. Õppejõudude ja uurijate Louna Hakkaraineni ja Kaisa Karvineni disainiharidusele keskenduv artikkel tutvustab Aalto Ülikoolis peetud soo ja tehnoloogia teemalist kursust, analüüsides seejuures nii kursuse sisu, väljakutseid kui ka rakendatud metoodikat. Disainer Maria Muuk kirjutab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näituse põhjal Eesti graafilisest disainerist Jüri Kaarmast ja uurib võimaluste kohta kväärkasutada nõukogude Eesti graafilist disaini.

Leida graafilised disainerid on Alexandra Margetic ja Oliver Long, veebiarendaja on Alejandro Bellón Ample. Esimese numbri kaanekujunduse autor on Zody Burke.

Leidat saab lugeda aadressil leida.artun.ee.

Meesterõivaste brändi HANNES RÜÜTEL sügistalvine kollektsioon “The Past is Present” on justkui sügav kohtumine iseendaga, mis liigub mälestuste, identiteedi ja emotsionaalse vastupidavuse teljel. Isiklik, ent samas universaalne.

Fotograaf Marianna Gunja poolt pildile püütud moeseeria kannab endas mineviku kaja, korduvaid mustreid ja enesepeegeldust. “Meie kõigiga on kaasas emotsionaalne pagas ning isegi, kui see on raske, peame õppima, kuidas sellega valutult edasi sammuda,” mõtiskleb disainer Hannes Rüütel. “Me ei jutusta lugu üksnes sellest, mida me kanname, vaid ka sellest, mida me endas kanname.”

Disainer jätkab oma kollektsioonidele omast vastandamist nii materjalide kui vormide näol. Neutraalsetes toonides pehmed kangad vahelduvad julgete mustrite ja tekstuuridega ning siluetid ja detailid viitavad sel korral nii enesekontrollile kui ka vabanemisele. Meestele suunatud unisex-touch’iga rõivad on suuresti hinnatud ka naiste seas.

Tutvu kollektsiooniga galeriis!

Moemärgi HANNES RÜÜTEL esinduskauplus asub Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Uuri lisa hannesruutel.com.

Cärol Ott esitleb brändi carolxott alt sügisese Tallinn Fashion Weeki raames oma kevad/suvi 2026 kollektsiooni, mis sai alguse disaineri enda lapsepõlvekogemusest. 

“Suved saarel tähendasid alati suurt hulka tööd: muru niitmist, rohimist, adru korjamist, palkide tassimist, puude ladumist, köögiviljade eest hoolitsemist ja palju muud,” räägib disainer. “Lapsena tundusid need ülesanded  tüütu kohustusena, kuid lõpuks kaasnes nendega alati rahulolu ja uhkus selle üle, et oma kätega sai midagi valmis tehtud. Need rituaalid olid korraga koormavad ja vabastavad, ühendades perekonda, sugulasi ja sõpru, kes tuli talgute formaadis appi suuremaid töid ära tegema. Selle taustal on tööde tegemist dikteerinud alati heitlik ilm, “Eesti suvi”, mis tähendab, et sa ei tea kunagi, kas päev kulgeb päikese või vihma sabinaga.”

Kui Cäroli lapsepõlves oli töö maal käsikäes nappides riietes päevituse püüdmisega ja mõnusa koosviibimisega, siis veel pool sajandit tagasi olid samad tööd elulised ja vältimatud, et elada üle talv ja hoida talu toimivana. Toona kanti pikki katvaid rõivaid, mis kaitsesid keha kõrvetava päikese eest ja olid traditsioonilist laadi. Need kaks põrkuvat maailma — töö kui hädavajadus ning töö kui pool vabatahtlik rituaal on loonud Tallinn Fashion Weeki lavale jõudva kollektsiooni alustala.

Moebrändi carolxott alt toob disainer oma lapsepõlvemälestuste ja ajalooliste talurõivastele viidates loomingusse reaalse töö jäljed: päikese käes pleekinud pinnad, higiplekid ja kleepuvate muruliblede alla mattunud rõivad. Kangaste pleegitused ja kulutatud ilme, naha fragmentidest loodud murujändrike detailid ning käsitsi kootud pinnad loovad terviku, mis seob käsitöö ja tänapäevased modernsed vormid tervikuks. Lisaks muru referentsile on disainis välja tootud ka viited hea ja sooja suve tagajärjele looduses – õitsevale sinivetikale.

Kokkuvõttena on kollektsioon “Eesti suvi 2026” disaineri isiklik kogemus töö ja keha suhetest kaasates sinna detaile põlvkondade tagustest talu töörõivastest.

Kollektsioon jõuab Tallinn Fashion Weeki lavale 22. oktoobril Kuldnõela gala raames.