23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile, sest just täna tähistatakse juba kümnendat korda Eesti disaini päeva. See on päev, mil pöörata tähelepanu andekatele ja töökatele Eesti disaineritele ning kutsuda märkama kohalikku disaini.

Disainerid aga ei ole nii tuntud nagu näitlejad ja lauljad, kuna nende põhiline töö käib ekraanide taga ja prototüüpimis-stuudiotes. Saame nendega tuttavaks läbi kümne inspireeriva mõttetera.

Karl-Joonas Alamaa Müürilehele: “Ehk olekski aeg mõtestada ümber väljakujunenud tõed selle kohta, kuidas me moodi mõistame ja tajume. Äkki seal on midagi rohkemat kui küljed, õlad ja kraekannad.”

Björn Koop intervjuus taskuhäälingule “Globaalsed eestlased”:”Ideid toota on endiselt kõige kergem manuaalselt. Ei ole paremat asja ideede tootmiseks kui pastakas ja paber. Kuna need on kõige kiiremad ja see võib toimida kõigest sekundite jooksul. Inimene kinnitab selle, mis tal mõttes on, kohe ära paberil.”

Xenia Joost intervjuus Tallinn Design Festivali etendusele DOM: “Mina näen rõivaid,  mida me kanname, kui osa visuaalsest keelest. Näiteks – kui sa kõnnid tänaval, siis kui mitme inimesega sa lähed verbaalsesse vestlusess? Aga kui mitmega oled juba visuaalses vestluses?”

Äli Kargoja Portailile antud intervjuus: “Jätkusuutlikkuse põhimõte on tegelikult palju rohkemat kui ainult suhe keskkonnaga. Selles peegeldub ka meie suhe iseendaga.”

Argo Männiste EDM intervjuude sarjas “Meet the Designer”: “Iga inimese kohustus on kasvada endas sinnamaani, kuniks sa oma sõnade ja käitumisega kellelegi liiga ei tee.”

“See kõik, mis on mällu talletunud – see informatsioon – see on parem kui Google’i otsing,” sõnas Vilve Unt intervjuus Tallinn Design Festivali etendusele DOM

Markus Pärnamets väljaandele Moodne Kodu: “Disaineri kohustus on vastutada kogu tootmisprotsessi ja toote eluea kontekstis. Ehk disainer peab pakkuma selliseid lahendusi, kus kõik sammud on mõtestatud ja tootele kehtestatud disainiprintsiibid rakendatud.”

“Disain on inimese teenistuses ja mitte inimese silma teenistuses,” sõnas Mait Summatavet intervjuus Tallinna Disaini Festival’ile.

Tarmo Luisk EDM intervjuude sarjas “Meet the Designer”: “Ära lepi kunagi tavalisega; leia ootamatuid vaatenurki ja lahendusi. Ja mingi instrument katsu omandada, saaksid lisaks muusikat teha.”

“Toode peab olema ikkagi vajalik. Ja vajalik mitte üks kord, vaid oleks vajalik kaua aega. See ongi minu jaoks kõige jätkusuutlikum rida üldse. Küsimus pole ainult, kuidas me toodame, vaid mida see pärast teeb, kui on seljas,” võttis Xenia Joost hästi kokku intervjuus Tallinn Design Festivali etendusele DOM.

Sotsiaalmeedias tasub täna silma peal hoida Eesti Disainerite Liidu ning Eesti Disaini Maja kanalitel tähtpäevaga seotud info saamiseks. 

Teemaviitega #märkameeestidisaini ootab Eesti Disainerite Liit tutvustama disaineritel iseennast. Igapäevase toote- ja brändikeskse turunduse asemel on oodatud pildile just toodete autorid ise, et avada lähemalt oma elukutse tagamaid – inspiratsiooni, isevärki juhtumisi kui õnnestumisi. Ning miks mitte ka ülejäänud publikul oma Eesti disainiga seotud märkamisi esile tooma!

Kodumaise ehtemärgi SOMA uus hõbeehete kollektsioon “BLOOM” võtab lähtepunktiks õitsemise – mitte niivõrd hooajalise motiivina, vaid mõttena uuesti alustamisest. Kollektsiooni sõrmustes ja kõrvaehetes kordub seitsme kroonlehega võlulille kujund, mille juured ulatuvad SOMA asutaja Sofia Halliku lapsepõlve. 

„Minu esimene sõna ei olnud „emme“. See oli „lillekesed“,“ meenutab Sofia. Lilled saatsid teda lapsepõlvest alates, ent alles hiljem omandas erilise tähenduse ka muinasjutt seitsme kroonlehega võlulillest. „Mitte sellepärast, et võlulill täitis soove, vaid sellepärast, et ta rääkis lootusest.“ 

Täna tähendavad need seitse kroonlehte Sofia jaoks midagi hoopis muud. Mitte seitset soovi, vaid usku, et isegi kõige pikema talve järel on võimalik uuesti õitsema hakata. “Sest ma usun, et ilu ei ole lihtsalt midagi, mida vaadata. Ilu annab jõudu elada. See võib peituda metsas, kevadises taevas, kallistuses või kellegi soojas pilgus. Ilu tuletab meelde, et lootus ei kao. Mõnikord peitub lootus lihtsalt talve all,” lisab disainer.

Kollektsioonis “BLOOM” võib õis avaneda tervikuna või ilmuda vaid vihjena – kroonlehe, seemne või hommikukastet meenutava detailina. Kõik ehted valmivad hõbedast ja täielikult käsitsi, vahast vormimisest valamise ning viimistlemiseni. Halliku jaoks märgib see ühtlasi teadlikku naasmist füüsilise valmistamise juurde pärast aastaid digitaalsete tehnoloogiate uurimist.

„Ma ei soovinud, et õied oleksid täiuslikult sümmeetrilised. Loodus ei ole sümmeetriline. Ka inimene mitte,“ ütleb Hallik. Just käe jälg ja väikesed ebakorrapärasused annavadki kollektsioonile selle iseloomu – ajal, mil täiuslikku vormi saab masinaga aina hõlpsamini korrata, muutub nähtav inimlik puudutus omaette väärtuseks.

Kollektsioon on saadaval SOMA veebipoes, valitud Goldtime’i kauplustes üle Eesti ning Tallinn Design House’i poes.

Augustis Torontos toimunud Eesti disainiprogramm UPMADE IN.EE on saanud endale uue visuaalse peatüki. Circular Threads sündmuse raames toimunud live-moefotosessioonil jäädvustas New Yorgis tegutsev fotograaf Mauricio Zelaya valiku Eesti disainerite loomingust.

Kui UPMADE IN.EE näitus tõi Toronto publiku ette ligi 40 Eesti disaineri tööd, siis fotosessiooniks kureeriti sellest eraldi moeseeria, kus kohtuvad rõivad, ehted, kudumid, jalanõud ja aksessuaarid. Kaamera ette jõudsid kodumaised disainerbrändid CAROLXOTT, Tijn Nelemans, Oksana Tandit, Reet Aus, Studio Luks, Karlotta Design, Studio Annreal, Lentsius, Liina Viira, Eve Hanson Design, Anneli Tammik Jewellery, Piret Loog, Miurio, Kirill Safonov ja Nons Barefoot.

Torontos kohapeal valminud fotoseeria ei olnud tavapärane stuudiovõte – pildistamine toimus publiku ees osana Circular Threads programmist, kus moe kõrval räägiti ringdisainist, tekstiilijäätmetest ja moetööstuse võimalustest vähendada sõltuvust pidevast uute esemete tootmisest.

Zelaya fotodel saavad eri käekirjaga Eesti disainerite tööd ühise rahvusvahelise moeseeria vormi ning näitavad, kui erinevalt võib tänapäeval kestlikku moodi tõlgendada – rekonstrueeritud rõivastest ja upcycling’ust kuni ehete, aksessuaaride ja eksperimentaalsemate siluettideni.

Toronto ei jää fotode ainsaks peatuspaigaks. Circular Threads moeseeria jõuab sügisel Eestisse ning seda esitletakse 28. septembrist 4. oktoobrini toimuva Disainiöö 2026 festivali raames.

Vaata Mauricio Zelaya Torontos jäädvustatud moeseeriat galeriist!