Foto: Moemärk Xenia Joost. | Kertin Vasser
Disainerid aga ei ole nii tuntud nagu näitlejad ja lauljad, kuna nende põhiline töö käib ekraanide taga ja prototüüpimis-stuudiotes. Saame nendega tuttavaks läbi kümne inspireeriva mõttetera.
Karl-Joonas Alamaa Müürilehele: “Ehk olekski aeg mõtestada ümber väljakujunenud tõed selle kohta, kuidas me moodi mõistame ja tajume. Äkki seal on midagi rohkemat kui küljed, õlad ja kraekannad.”
Björn Koop intervjuus taskuhäälingule “Globaalsed eestlased”:”Ideid toota on endiselt kõige kergem manuaalselt. Ei ole paremat asja ideede tootmiseks kui pastakas ja paber. Kuna need on kõige kiiremad ja see võib toimida kõigest sekundite jooksul. Inimene kinnitab selle, mis tal mõttes on, kohe ära paberil.”
Xenia Joost intervjuus Tallinn Design Festivali etendusele DOM: “Mina näen rõivaid, mida me kanname, kui osa visuaalsest keelest. Näiteks – kui sa kõnnid tänaval, siis kui mitme inimesega sa lähed verbaalsesse vestlusess? Aga kui mitmega oled juba visuaalses vestluses?”
Äli Kargoja Portailile antud intervjuus: “Jätkusuutlikkuse põhimõte on tegelikult palju rohkemat kui ainult suhe keskkonnaga. Selles peegeldub ka meie suhe iseendaga.”
Argo Männiste EDM intervjuude sarjas “Meet the Designer”: “Iga inimese kohustus on kasvada endas sinnamaani, kuniks sa oma sõnade ja käitumisega kellelegi liiga ei tee.”
“See kõik, mis on mällu talletunud – see informatsioon – see on parem kui Google’i otsing,” sõnas Vilve Unt intervjuus Tallinn Design Festivali etendusele DOM
Markus Pärnamets väljaandele Moodne Kodu: “Disaineri kohustus on vastutada kogu tootmisprotsessi ja toote eluea kontekstis. Ehk disainer peab pakkuma selliseid lahendusi, kus kõik sammud on mõtestatud ja tootele kehtestatud disainiprintsiibid rakendatud.”
“Disain on inimese teenistuses ja mitte inimese silma teenistuses,” sõnas Mait Summatavet intervjuus Tallinna Disaini Festival’ile.
Tarmo Luisk EDM intervjuude sarjas “Meet the Designer”: “Ära lepi kunagi tavalisega; leia ootamatuid vaatenurki ja lahendusi. Ja mingi instrument katsu omandada, saaksid lisaks muusikat teha.”
“Toode peab olema ikkagi vajalik. Ja vajalik mitte üks kord, vaid oleks vajalik kaua aega. See ongi minu jaoks kõige jätkusuutlikum rida üldse. Küsimus pole ainult, kuidas me toodame, vaid mida see pärast teeb, kui on seljas,” võttis Xenia Joost hästi kokku intervjuus Tallinn Design Festivali etendusele DOM.
Sotsiaalmeedias tasub täna silma peal hoida Eesti Disainerite Liidu ning Eesti Disaini Maja kanalitel tähtpäevaga seotud info saamiseks.
Teemaviitega #märkameeestidisaini ootab Eesti Disainerite Liit tutvustama disaineritel iseennast. Igapäevase toote- ja brändikeskse turunduse asemel on oodatud pildile just toodete autorid ise, et avada lähemalt oma elukutse tagamaid – inspiratsiooni, isevärki juhtumisi kui õnnestumisi. Ning miks mitte ka ülejäänud publikul oma Eesti disainiga seotud märkamisi esile tooma!
Kui “ITTAI” sündis perekondlikust rõivaarhiivist ning keskendus meeste särkidele ja kandjaga kohanduvatele seelikutele, siis “ROM.B” liigub samm edasi. Seekord võttis bränd ette klassikalised meeste pintsakud, püksid ja ülikonnad, mis jäid alles pärast B.MOR Studio disaineri Anna Chirkova perekonnale kuulunud meeste rõivapoe sulgemist.
“Kollektsioonis muutuvad meeste püksid kleitideks, pintsakud bomber-jakkideks ning ranged ülikonnad saavad uue vormi pitsi, sidumisdetailide ja pehmemate siluettide kaudu,” tutvustab Anna, lisades, et tema jaoks on väga põnev jätkata tööd olemasoleva materjaliga, otsides viise, kuidas rõivas saaks muutuda koos kandjaga ning saada uue tähenduse tänapäevases garderoobis.
Kollektsioon “ROM.B” tõi lavale ka brändi nägemuse kaasaegsest pidulikust rõivastusest – pitsist sidumisdetailidega püksid, transformeeruvad siluetid ning disaineri enda pulmakleit, mille kangas loodi käsitsi meriinovillast, kolmest eri tüüpi siidist ning banaanist (!), roosist ja pärlist valmistatud ökoviskoosist.
Nagu ikka, esitles rõivaste kõrval B.MOR Studio ka statement-aksessuaare: kontsaga käekotte ning telefonitoruga kotte, mis toovad kollektsiooni meeldiva annuse mängulisust tuttavate esemete uue tähendusega.
Kollektsiooni “ROM.B” esimesed esemed jõuavad peagi B.MOR Studio veebipoodi ning neid saab proovida brändi showroom’is eelneval kokkuleppel.
Tutvu kollektsiooniga, mille on jäädvustanud Portaili lugejatele tuttav fotograaf Marianna Gunja, galeriis!
Jeromans on bränd, mille käekiri sünnib naiselikkuse, käsitööglamuuri ja kaasaegsete tehniliste võimaluste kohtumispunktis. „PAIN” jätkab seda mõtteliini, ent pöördub seekord eriti selgelt pärandi poole. “Kollektsiooni lähtekohaks on heegeldatud leivarätid, linikud ja äärepitsid – need vaiksed kodutekstiilid, mida vanaemad, emad ja tütred argitoimetuste kõrvalt silmus silmuse haaval lõid,” selgitab disainer, kes tõi selle kannatliku ja vähe hinnatud töö moelavale.
Täielikult käsitsi heegeldatud kollektsioonis vormuvad rõivad keha ümber samaaegselt õrnalt ja kaitsevalt. Lihtsad korduvad mustrid loovad meditatiivse rütmi, mille taga on sadu töötunde ning väga konkreetne austus aeglase moe vastu. Kollektsiooni on põimitud vanadest heegeldusmustritest inspireeritud ornamente nii otseselt kui ka kaudselt. Ühest leivaräti mustrist sündis näiteks nii seelik kui ka 3D-modelleeritud ja 3D-prinditud hõbedast ehe – väike, ent kõnekas märk sellest, kuidas pärand ja tehnoloogia võivad üksteist mitte tühistada, vaid vastastikku võimendada.
Tutvu kollektsiooniga „PAIN” galeriis!
