Foto: Moemärk Xenia Joost. | Kertin Vasser
Disainerid aga ei ole nii tuntud nagu näitlejad ja lauljad, kuna nende põhiline töö käib ekraanide taga ja prototüüpimis-stuudiotes. Saame nendega tuttavaks läbi kümne inspireeriva mõttetera.
Karl-Joonas Alamaa Müürilehele: “Ehk olekski aeg mõtestada ümber väljakujunenud tõed selle kohta, kuidas me moodi mõistame ja tajume. Äkki seal on midagi rohkemat kui küljed, õlad ja kraekannad.”
Björn Koop intervjuus taskuhäälingule “Globaalsed eestlased”:”Ideid toota on endiselt kõige kergem manuaalselt. Ei ole paremat asja ideede tootmiseks kui pastakas ja paber. Kuna need on kõige kiiremad ja see võib toimida kõigest sekundite jooksul. Inimene kinnitab selle, mis tal mõttes on, kohe ära paberil.”
Xenia Joost intervjuus Tallinn Design Festivali etendusele DOM: “Mina näen rõivaid, mida me kanname, kui osa visuaalsest keelest. Näiteks – kui sa kõnnid tänaval, siis kui mitme inimesega sa lähed verbaalsesse vestlusess? Aga kui mitmega oled juba visuaalses vestluses?”
Äli Kargoja Portailile antud intervjuus: “Jätkusuutlikkuse põhimõte on tegelikult palju rohkemat kui ainult suhe keskkonnaga. Selles peegeldub ka meie suhe iseendaga.”
Argo Männiste EDM intervjuude sarjas “Meet the Designer”: “Iga inimese kohustus on kasvada endas sinnamaani, kuniks sa oma sõnade ja käitumisega kellelegi liiga ei tee.”
“See kõik, mis on mällu talletunud – see informatsioon – see on parem kui Google’i otsing,” sõnas Vilve Unt intervjuus Tallinn Design Festivali etendusele DOM
Markus Pärnamets väljaandele Moodne Kodu: “Disaineri kohustus on vastutada kogu tootmisprotsessi ja toote eluea kontekstis. Ehk disainer peab pakkuma selliseid lahendusi, kus kõik sammud on mõtestatud ja tootele kehtestatud disainiprintsiibid rakendatud.”
“Disain on inimese teenistuses ja mitte inimese silma teenistuses,” sõnas Mait Summatavet intervjuus Tallinna Disaini Festival’ile.
Tarmo Luisk EDM intervjuude sarjas “Meet the Designer”: “Ära lepi kunagi tavalisega; leia ootamatuid vaatenurki ja lahendusi. Ja mingi instrument katsu omandada, saaksid lisaks muusikat teha.”
“Toode peab olema ikkagi vajalik. Ja vajalik mitte üks kord, vaid oleks vajalik kaua aega. See ongi minu jaoks kõige jätkusuutlikum rida üldse. Küsimus pole ainult, kuidas me toodame, vaid mida see pärast teeb, kui on seljas,” võttis Xenia Joost hästi kokku intervjuus Tallinn Design Festivali etendusele DOM.
Sotsiaalmeedias tasub täna silma peal hoida Eesti Disainerite Liidu ning Eesti Disaini Maja kanalitel tähtpäevaga seotud info saamiseks.
Teemaviitega #märkameeestidisaini ootab Eesti Disainerite Liit tutvustama disaineritel iseennast. Igapäevase toote- ja brändikeskse turunduse asemel on oodatud pildile just toodete autorid ise, et avada lähemalt oma elukutse tagamaid – inspiratsiooni, isevärki juhtumisi kui õnnestumisi. Ning miks mitte ka ülejäänud publikul oma Eesti disainiga seotud märkamisi esile tooma!
“Meie teksad on alati olnud kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboliks – valmistatud Eestis sertifitseeritud kangastest, maailmatasemel meistrite käe all. Tänased turutingimused, energia- ja tööjõukulud ning materjalihindade järsk kasv ei võimalda meil paraku aga jätkata samal tasemel ilma kompromissideta,” sõnab üks rõivabrändi GUILD asutajatest Joan Hint.
GUILD on pühendunud puhastele, OEKO-TEX, GOTS ja BCI sertifikaadiga materjalidele ning kohaliku tootmise väärtustamisele. “Me ei ole kunagi valinud odavat masstootmist, leppinud sünteetiliste kiududega ega rahuldunud keskpärase kvaliteediga. Oleme uhked, et suutsime Eestis luua kvaliteetse teksaliini, mida on tunnustanud ka rahvusvahelised eksperdid,” lisas Sten Karik, brändi teine looja. Ka Louis Vuittonile teksaseid tootvad itaallased ei suutnud oma silmi uskuda, et üks väike Eesti bränd ületab teksaste kvaliteedilt maailma tipp-brändide püksid.
Kuna bränd keskendub edaspidi rohkem eritellimuslikule rõivatootmisele ja eksklusiivsetele liinidele, on kõik teksad pandud lõpumüüki GUILDi veebipoes ja esinduspoes Tallinnas, aadressil Lai 36.
Sügisesel Kuldnõela galal antakse välja Eesti moevälja mainekaim tunnustus. Kuldnõelaga pärjatakse disainer, kelle looming on viimase viie aasta jooksul silma paistnud järjepidevuse, autorikäekirja ja mõjuga. Hõbenõel seevastu toob esile viimase aasta jooksul esiletõusnud looja. Alates 1996. aastast välja antav Kuldnõel on kujunenud Eesti moedisaini keskseks auhinnaks.
Tänavused Kuldnõela nominendid on Lilli Jahilo, Karl Korsar ja Maria Tammeorg. Hõbenõela nominendid on Britten Pärkson, Mari Lemet ja Sille Randviir.
Kuldnõela nominentideks on kolm väga eriilmeline autorit. Lilli Jahilo on aastate jooksul kujundanud selgelt äratuntava, põhjamaise tunnetusega moemaailma, milles kohtuvad modernsus, ajatundlikkus ja naiselik enesekindlus. Karl Korsar paistab silma oma värviküllase ja mängulise visuaalse universumiga, kus olulisel kohal on digiprint, julgus ning isikupärane tekstiilikäsitlus. Maria Tammeorg on aga liikunud käsitöömahukast esteetikast üha küpsema ja suurlinlikuma väljenduseni, ühendades detailitundlikkuse ja tugeva moenägemuse.
Hõbenõela nominentidest on Britten Pärksoni loomingus esil minimalism, tasakaal ja peen materjalitunnetus. Mari Lemet tegutseb veenvalt moe- ja ehtekunsti piiril, tuues oma töödesse tugeva narratiivi ja omanäolise visuaalse keele. Sille Randviir on projektiga Puue ning eriti möödunud aasta kollektsiooniga „Kaos” kinnistanud end autorina, kelle looming ühendab tundlikkuse, noorusliku jõulisuse ja dekonstrueeritud vormikeele.
Tänavuse Kuldnõela žüriisse kuuluvad moeekspert Urmas Väljaots, Postimehe elustiilitoimetuse ja digiajakirjade juht Kristina Herodes, kunstnik Aet Alev, moekunstnik ja Hõbenõel 2023 võitja Karl-Christoph Rebane, Kaubamaja ostujuht Kätlin Häninen, ajakirja Eesti Naine moetoimetaja Anu Merila, moekunstnik ja Kuldnõel 2024 võitja Kirill Safonov.
Kui Kuldnõel ja Hõbenõel jagatakse sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, siis kevadise Tallinn Fashion Weeki programmiga saad tutvuda siin.
