
“Chiara Ferragni on moevaldkonnas väga eriline nähtus ning tema arengut algajast blogijast maailma edukaimate hulka on olnud põnev jälgida,” leiab MoeKunstiKino looja Helen Saluveer. “Kui tihti keskenduvad moedokumentaalid juba meie hulgast lahkunud legendidele, siis Chiara on hetkel oma karjääri tipus ning dokumentaali kaudu saab heita unikaalse pilgu tema uskumatuna näivale teekonnale.”
Kuu keskel Itaalia kinodes linastunud film on kinodesse meelitanud enam kui 100 000 inimest ning purustanud erinevaid rekordeid. “Kuigi kriitikud ei ole filmile kuigi palju kiitust jaganud, siis fänne see ei heiduta ning ilmselgelt oodatakse filmi paljudes riikides,” muigab Saluveer. “Instagramis on Chiara Ferragnil üle 17 miljoni jälgija, mida on kordades rohkem näiteks maailma tuntuimate moeajakirjade fännibaasist.” Festivali korraldaja kinnitusel on ka Tallinna linastused väga populaarsed ning saalid juba peaaegu täis.
Chiara Ferragni on ajakirja Forbes hinnangul moemaailma kõige võimsam mõjuisik. Tegu on ikoonilise, ise ennast üles töötanud naisega (asutas blogi nimega “The Blonde Salad” ja veebipoe Chiara Ferragni Collection, mille väärtus on tänaseks kasvanud 30 miljoni euroni) ning naiste õiguste ja mitmekesisuse eest võitlejaga. Ta esindab ideaalset naise edulugu, mis jätkuvalt kütkestab ja vallutab iga päev miljoneid fänne, poisse ja tüdrukuid, üle kogu maailma, keda Chiara inspireerib ja innustab. Aga kes ta selline ikkagi on? Milline naine avaneb selle ametliku ja avaliku imago taga, mida me teame? On tal hirme ja nõrkusi? On ta üldse mingil moel haavatav või ei tunne ta ümbritseva maailma ees vähimatki hirmu? Milles peitub tema mitmemiljonilise äri saladus?
Filmis avaneb võimalus jälgida Chiarat lähedalt tema enda maailmas kaheksa kuu vältel, millesse mahuvad kõrgmoe pulmakleidi proovid, laulatus Fedezega Sitsiilias Notos, Fashion Week New Yorgis, Pariisis ja Milanos, poodide avamine Aasias ja ka eraelulised seigad, nagu näiteks kodused hetked Milanos ja Cremonas, kus elavad Chiara vanemad ning kus ta käis koolis ja tegi oma esimesed sammud. Teekond kulmineerub Los Angeleses, kus ta mõtleb tagasi viimasele aastale, mis on olnud tulvil erakordseid sündmusi, nagu näiteks poja sünd.
Filmis jagavad oma mõtteid pea kümmekond aastat moemaailma mõjutanud Chiarast ka Jeremy Scott, Diane von Fürstenberg, Alberta Ferretti ja teised.
Film “Chiara Ferragni – avaldamata postitus” (“Chiara Ferragni – Unposted”) linastub moefilmide festivalil MoeKunstiKino programmis kinos Sõprus 5. oktoobril kell 19.30 ning 8. oktoobril kell 17.30. Piletid on müügil kinokassas ning veebilehel www.fienta.com.
Lisainfo www.moekunstikino.ee.
„Brigitte Bardot’ fond teatab sügava kurbusega oma asutaja ja presidendi, maailmakuulsa näitleja ja laulja proua Brigitte Bardot’ surmast, kes otsustas loobuda oma mainekast karjäärist, et pühendada oma elu ja energia loomade heaolule ning oma fondile,“ seisis avalduses. Teates ei täpsustatud Bardot’ surma aega ega kohta.
Bardot’ näitlejakarjäär algas 1956. aastal ning samal aastal linastunud film „Jumal lõi naise“ tõi talle üleilmse kuulsuse. Bardot’st sai kiiresti üks oma ajastu äratuntavamaid filmistaare, kelle ekraanipilt ja isikuvabadust rõhutav hoiak raputasid 1950. aastate rangete kommetega ühiskonda. Kuigi tema filmikarjääri saatsid mitmed kassahitid, jäi kriitikute tunnustus pigem tagasihoidlikuks. Bardot’d on nimetanud „ülimaks seksisümboliks“, kelle kurvikas figuur ja vabameelne eluviis tekitasid oma aja kohta enneolematut vastukaja. Ometi tüdines Bardot peagi avalikkuse tähelepanust ning otsustas kõik senise seljataha jätta.
Vaid 39-aastaselt taandus ta filmimaailmast ning asus elama eraklikku elu Prantsuse Riviera kuurortlinnas Saint-Tropez. 1986. aastal asutas Bardot loomade kaitsele pühendatud fondi, millest kujunes üks mõjukamaid loomakaitseorganisatsioone Euroopas. Just seda eluetappi pidas Bardot ise oma kõige olulisemaks pärandiks.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.