Foto: Kaader seeriast “Messy Mood” | Lucine Ayanian/Midjourney.
Lähemalt otsitakse vastust küsimusele, miks peaksid tehnoloogilised uuendused disainisektorile ning selles tegutsejatele korda minema: kas uued ajad nõuavad uudse mõtlemisega disainereid, kas disainerid suudavad tehisintellektiga võistelda või on neil oht töötuks jääda, mis üldse on Design 4.0 ning kas digitaalne kultuur aitab ka meie keskkondlikku jalajälge vähendada.
„Kogu tööstusrevolutsiooni jooksul on olnud selliseid disainirühmitusi, mis seisid vastu innovatsioonile, olgu selleks Art & Craft liikumine või juugendi vastuseis funktsionalismile. Samas näiteks Bauhausi eeskuju varal võib öelda, et mitte kõik disainerid ei ole uuenduste vastu. Selle asemel, et tehisintellekti kiire pealetungiga seotud väljakutseid tõrjuda, saame õppida muutustega kohanema ning oma erialal neid ära kasutama,“ tutvustas konverentsi teemat lähemalt Eesti Disainerite Liidu president ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.
Konverentsi peaesinejaks on Surya Vanka, USA tööstusdisainerite liidu juht ja mitmeid auhindu võitnud digitaaldisaini guru, kellel on ka pikk kogemus Microsoftis disainiteemade vedamisega. Oma ettekandes „Disain ja AI – kas meie aja Oppenheimeri moment?“ räägib ta disainerite võtmerollist kindlustamaks, et tehisintellektist saaks ühiskonnale heaolu looja ning inimvõimete suurendaja, mitte see ei asendaks inimest ennast. „Kui ma töötan mingi probleemi lahenduse kallal, ei mõtle ma kunagi esmajoones esteetilisele küljele. Kui aga lahendus on valminud ja sellel puudub ilu, tean ma koheselt, et see lahendus on vale. Just need Bucky Fulleri sõnad inspireerivad ka minu enda lähenemist disainile,“ selgitas Surya Vanka.
Carlo Branzaglia Bologna Ülikoolist käsitleb teemat, kuidas vältida stereotüüpe tehisintellekti kasutamisel; disaini valdkonna innovaator Singapurist, Darren Yeo, selgitab, miks disainerid peavad muudatustega kohanema ja toob praktilisi näiteid esimeste sammude tegemiseks; interdistsiplinaarne disainer Haeun Kim tutvustab erinevaid AI ja disainerite koostöömudeleid ning arutleb loominguliste inimeste võimaluste ja probleemide üle, samas kui Göteborgi disainer Hugo Jonasson arutleb AI tööriistade kasutamise teemal.
Külalisesinejatega ühinevad ka Eesti disainieksperdid, nii näiteks uurib moedisainer Xenia Joost, kuidas tipptehnoloogia sulandub jätkusuutlike tavadega, juhtides loovaid ja keskkonnateadlikke lahendusi, mis kujundavad moe tulevikku, ning Tartu Ülikooli professor Jaan Aru arutleb, kas AI on loomingulisem kui inimintelligents ning milline on tehisintellekti mõju lastele ja haridussüsteemile. „Disainerina on minu põhimõtteks otsida lahendusi, mitte luua probleeme juurde. Nii juhibki minu teekonda soov läbi oma loomingu inimesi mõjutada, inspireerides positiivseid muutusi,“ rääkis Xenia Joost.
18.-24. septembrini toimub Krulli tehases järjekorras juba kaheksateistkümnes disainifestival Disainiöö, seekordse teemafookusega „DESIGN 4.0. AI: tööstus või töötus?“. Disainiöö järjest täieneva programmiga saab end kursis hoida veebilehel www.disainioo.ee.
Kontserdil kõlavad valitud palad Hauseri värskeimalt albumilt „Cinema“, mis on suurejooneline austusavaldus filmiajaloo kõige meeldejäävamatele meloodiatele. Album sisaldab 25 pala erinevatest filmidest ja need kõik on saanud Hauseri käe all uue töötluse. Plaat ise salvestati koos Londoni Sümfooniaorkestriga, mida dirigeeris Robert Ziegler.
Hauser ütleb: „Projekt „Cinema“ on olnud mu peas juba pikalt. Olen alati tahtnud filmimuusikamaailma panustada. Tahtsin anda oma nägemuse sellest, milline filmimuusika võib olla – nii filmis kui ka sellest väljaspool. Soovin, et inimesed kuulaksid ja meenutaksid neid tundeid ja mälestusi, mida filmid on tekitanud. Ja ma usun siirelt, et kõik, mida mängib tšello, kõlab veelgi paremini, nii et loodetavasti saab see olema kaunis ainulaadne kogemus kõikidele filmimuusika nautijatele. Mõned lood on maailmakuulsad, teised aga varjatud pärlid. Usun, et kui inimesed kuulevad neid tšellol, saavad neist uued lemmikud.“
Tuntud oma lavakarisma poolest, on Hauser esinenud rohkem kui 40s riigis, sh mainekates kontserdipaikades nagu Radio City Music Hall ning Royal Albert Hall ja koos artistidega nagu Andrea Bocelli, Red Hot Chili Peppers ja Elton John. Ta on esinenud ka paavstile, üles astunud Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil ning rõõmustanud fänne maailma suurimates meediakanalites.
Muide, juba mõnda aega tagasi käivitas Hauser oma sotsiaalmeedias ka projekti „Music Unites the World“, mille raames salvestab ta ühe ikoonilise laulu igast maailma riigist, et levitada muusika kaudu ühtsuse sõnumit. Ootame huviga, millise laulu valib ta Eestit esindama!
Festival toob lavale mitmekesise valiku moeloojaid, kelle looming ühendab kaasaegse disainikeele, materjaliteadlikkuse ja üha olulisemaks muutuva jätkusuutlikkuse. Valitud loojad esitlevad oma kollektsioone kolmel omanäolisel moeetendusel: pärimusest inspireeritud OmaMood, mänguline Mood-Performance-Tants ning kantavusele ja kehapositiivsusele keskenduv Antoniuse Moeetendus. Disainerite kollektsioonides põimuvad nii tehniline innovatsioon, traditsiooniliste käsitööoskuste tõlgendused kui ka isiklikud lood, mis annavad moele sügavama sisu ja tähenduse.
Estonian Fashion Festivali jätkusuutlikkuse juhi Cätlyn Tamme sõnul on paljude disainerite loomingus kesksel kohal aeglase moe põhimõtted, käsitöö ja teadlik materjalikasutus. „Luuakse rõivaid, mis ei järgi kiireid trende, vaid on mõeldud kestma. Näiteks kasutatakse Eesti maalamba villa loomulikke halle ja pruune toone ning käsitöö võib olla väga ajamahukas – ühe kudumi valmimiseks võib kuluda ligikaudu 100 000 silmust,“ ütles Tamm.
Estonian Fashion Festivali tegevjuhi Key Külaotsa sõnul on festivali eesmärk tutvustada Eesti moekunsti, toetada disainerite arengut ning kasvatada teadlikkust vastutustundlikust ja jätkusuutlikust moest. „Festival annab disaineritele võimaluse oma ideid laiemale publikule esitleda ning luua dialoogi moeloomingu, keskkonnateadlikkuse ja kultuurilise identiteedi vahel,“ sõnas Külaots.
10. juunil toimuv OmaMood moeetendus toob vaatajani traditsioonilise käsitöö väärtused kaasaegses võtmes, toetades käsitöö pärandist, materjalidest ja oskustest inspireeritud rõivaste loomist ning kandmist.
OmaMood moeetendusel osalevad disainerid: Katre Arual ja Liis Burk, Kristi Everst, Akvilė Bernotaitė, Mari-Liis Kõlli, Mari Yoda, Kairi Orav ja moegrupp, Johanna Tuisk, Kaia Malõh, Markus Meldo & Mirell Šmidt, Lee Reinula, Merili Silivask.
11. juunil toimuval Mood-Performance-Tants moeetendusel osalevad nii konkursi kaudu valitud disainerid kui ka Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna ja nahadisaini osakonna lõpetajad, kes esitlevad laval oma lõputööde kollektsioone. Eestis ainulaadne moeetendus ühendab moekunsti, performance’i ja tantsu ning pakub alustavatele disaineritele võimalust esitleda oma loomingut tavapärasest erinevas lavastuslikus vormis.
Mood-Performance-Tants moeetendusel osalevad disainerid ja lõpetajad: Mari Saffre, Leena Isabel, Jaanus Odras, Emily Dobrus, Emily Turro, Merrit Helistve, Christopher Mururand, Kaisa Lotta Laak, Kätlin Muttika, Rasmus Linde, Angela Aavik, Sigre Kodasma, Christina Kasesalu, Hanna-Maria Org, Grete Ottis, Eliise Sallaste.
12. juunil toimuv Antoniuse Moeetendus esitleb ready-to-wear moodi, mis on kantav, suunatud erinevas vanuses ja kehatüübiga inimestele ning väärtustab uus- või taaskasutust ning rohelist mõtteviisi. Etendusele valiti 11 kollektsiooni esitlevat disainerit, nende kõrval näitavad oma loomingut külalistena ka Eesti tunnustatud disainerid, keda hoiame hetkel veel saladuskatte all. Lisaks kollektsioonide kantavusele, praktilisusele ja keskkonnasäästlikule tootmisele pööratakse tänavu senisest rohkem tähelepanu sellele, et disainrõivad oleksid mõeldud erinevatele sihtgruppidele.
Antoniuse Moeetendusel osalevad disainerid: Anna Chirkova, Marleen Afanasjev, Birgit Peerna ja Helen-Mary Vartšun, Kairi Getman, Jaagup Kaiv, Kristiina Jeromans, Liina Kulu, Susanna Peters, Siret Ott, Milda Grikšaitė ja Rūta Kusaitė.
Festivalil osalevate disaineritega saab lähemalt tutvuda Estonian Fashion Festivali kodulehel.
