21. septembril toimub Krulli tehases Disainiöö raames kõrgetasemeline konverents „Design 4.0“, kus rahvusvahelised ja Eesti eksperdid käsitlevad maailmas hetkel üliaktuaalset tehisintellekti teemat. Rohkelt auhindu võitnud inspireerivate esinejate paneeli kuuluvad Surya Vanka, Carlo Branzaglia, Darren Yeo, Haeun Kim, Hugo Jonasson, Xenia Joost ja Jaan Aru.

Lähemalt otsitakse vastust küsimusele, miks peaksid tehnoloogilised uuendused disainisektorile ning selles tegutsejatele korda minema: kas uued ajad nõuavad uudse mõtlemisega disainereid, kas disainerid suudavad tehisintellektiga võistelda või on neil oht töötuks jääda, mis üldse on Design 4.0 ning kas digitaalne kultuur aitab ka meie keskkondlikku jalajälge vähendada.

„Kogu tööstusrevolutsiooni jooksul on olnud selliseid disainirühmitusi, mis seisid vastu innovatsioonile, olgu selleks Art & Craft liikumine või juugendi vastuseis funktsionalismile. Samas näiteks Bauhausi eeskuju varal võib öelda, et mitte kõik disainerid ei ole uuenduste vastu. Selle asemel, et tehisintellekti kiire pealetungiga seotud väljakutseid tõrjuda, saame õppida muutustega kohanema ning oma erialal neid ära kasutama,“ tutvustas konverentsi teemat lähemalt Eesti Disainerite Liidu president ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.

Konverentsi peaesinejaks on Surya Vanka, USA  tööstusdisainerite liidu juht ja mitmeid auhindu võitnud digitaaldisaini guru, kellel on ka pikk kogemus Microsoftis disainiteemade vedamisega. Oma ettekandes „Disain ja AI – kas meie aja Oppenheimeri moment?“ räägib ta disainerite võtmerollist kindlustamaks, et tehisintellektist saaks ühiskonnale heaolu looja ning inimvõimete suurendaja, mitte see ei asendaks inimest ennast. „Kui ma töötan mingi probleemi lahenduse kallal, ei mõtle ma kunagi esmajoones esteetilisele küljele. Kui aga lahendus on valminud ja sellel puudub ilu, tean ma koheselt, et see lahendus on vale. Just need Bucky Fulleri sõnad inspireerivad ka minu enda lähenemist disainile,“ selgitas Surya Vanka.

Carlo Branzaglia Bologna Ülikoolist käsitleb teemat, kuidas vältida stereotüüpe tehisintellekti kasutamisel; disaini valdkonna innovaator Singapurist, Darren Yeo, selgitab, miks disainerid peavad muudatustega kohanema ja toob praktilisi näiteid esimeste sammude tegemiseks; interdistsiplinaarne disainer Haeun Kim tutvustab erinevaid AI ja disainerite koostöömudeleid ning arutleb loominguliste inimeste võimaluste ja probleemide üle, samas kui Göteborgi disainer Hugo Jonasson arutleb AI tööriistade kasutamise teemal.

Külalisesinejatega ühinevad ka Eesti disainieksperdid, nii näiteks uurib moedisainer Xenia Joost, kuidas tipptehnoloogia sulandub jätkusuutlike tavadega, juhtides loovaid ja keskkonnateadlikke lahendusi, mis kujundavad moe tulevikku, ning Tartu Ülikooli professor Jaan Aru arutleb, kas AI on loomingulisem kui inimintelligents ning milline on tehisintellekti mõju lastele ja haridussüsteemile. „Disainerina on minu põhimõtteks otsida lahendusi, mitte luua probleeme juurde. Nii juhibki minu teekonda soov läbi oma loomingu inimesi mõjutada, inspireerides positiivseid muutusi,“ rääkis Xenia Joost.

18.-24. septembrini toimub Krulli tehases järjekorras juba kaheksateistkümnes disainifestival Disainiöö, seekordse teemafookusega „DESIGN 4.0. AI: tööstus või töötus?“. Disainiöö järjest täieneva programmiga saab end kursis hoida veebilehel www.disainioo.ee.

Kevadine Jazzkaar toob ka sel aastal kuulajateni kodukontserdid, kus armastatud muusikud esinevad intiimses ja hubases atmosfääris. Tänavu astuvad kodustel lavadel üles Blackout Trio koos Jana Kütiga, Kadri Voorandi ja Mihkel Mälgandi duo ning Kelli Uustani ja Ain Agani õhuline kooslus. 

„Kodukontserdid on Jazzkaare üks kõige oodatumaid traditsioone – just selles formaadis on muusikutel võimalik kohtuda publikuga vahetult ja isiklikult. Armastatud artistid saavad mõneks tunniks otsekui pereliikmeteks ja tervitavad kodustel lavadel pühendunud jazzisõpru,“ sõnab Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm.

Selleaastase kodukontsertide sarja avab 20. aprillil sume ja improvisatsiooniline akordioni, kontrabassi ning trummide kooslus Blackout Trio. Erikülalisena liitub nendega ka jazzhelilooja ja -lauljatar Jana Kütt. 22. aprillil täidab ühe Kassisaba kodu kerge kulgemisega kontsert-meditatsioon, mille käigus ammutab Kadri Voorand koos bassist Mihkel Mälgandiga inspiratsiooni ürgsetest allikatest. Koos kutsuvad nad kuulajaid nautima kordumatut muusikalist rännakut just selles ruumis ja just nende inimestega, kes kohal on. Kodukontsertidele panevad 26. aprillil punkti Kelli Uustani ja Ain Agan, kelle kava „Minu aeg“ on inspireeritud artistide siin-ja-praegu-hetkedest laval – lood on valmis, kuid igal kontserdil sünnib midagi hetkelist ja kordumatut. Kavas on standardid, jazziklassika ja originaallooming.

36. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 20. aprillist 1. maini üle Eesti. Tutvu kodukontsertide programmiga Jazzkaare kodulehel. 

Juba kolmandat korda kutsub Jazzkaar kõiki lapsi koos peredega saama osa Tallinna laste jazzifestivalist Kräsh, mis toimub 1.–2. juunil Eesti Noorsooteatris. 1. juuni festivalipäeva programm on nüüd avalik – ees ootavad harivad töötoad, põnevad kohtumised muusikutega ning kontserte annavad muuhulgas nii noored rütmimuusikud kui peaesineja Puuluup koos Liisi Koiksoniga.

„Sel aastal koosneb festival Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast ning muusikapäevast, mis on suunatud koolidele. Uue muusikalise haridusprogrammi „Kräsh muusikapäev koolidele“ eesmärgiks on tutvustada lastele jazz- ja rütmimuusika maailma laiemalt ning tuua muusikud, muusika ja koosmusitseerimise võimalus noorteni,“ tutvustab Kräshi projektijuht Maris Aljaste uuenenud festivaliprogrammi. „Avalik festivalipäev 1. juunil langeb tänavu kokku aga rahvusvahelise lastekaitsepäevaga, mis on tabavalt sümboolne. Ootame kõiki lapsi koos oma sõprade, õdede-vendade, emade-isade ja vanaemade-vanaisadega Kräshile!“

Kräshi peaesinejad 1. juunil on nii laste kui täiskasvanute lemmikud. Armastatud näitleja ja laulja Saara Pius alustab festivalipäeva lõbusa kavaga „Pidu loomariigis“, laval ka jazzmuusikud Joel Remmel, Ahto Abner ja Janno Trump – kõik loomakostüümides. „Kiisud keerutavad tantsu“ ja teiste kõige popimate lastelaulude autor Airi Liiva paneb kaasa laulma koos Laulupesa laululaste ja saateansambliga. Kireva programmiga päeva lõpetab 2024. aasta Eurovisioonil maailma tantsima pannud energiline ja ainulaadne hiiu kandle duo Puuluup, kelle külalisesinejaks on meie oma eesti rukkilill Liisi Koikson.

Lisaks peaartistide kontsertidele pakub 1. juuni festivalipäev üllatusterohkeid tegevusi põnevate töötubade ning kohtumiste näol. Kõige pisemad on oodatud väikelaste muusikaringi, mida juhendab pikaaegse kogemusega muusikapedagoog Monika Pullerits. Erinevate muusikainstrumentidega saab tutvuda töötoas „Pill, pill, näita end!“, mida viivad läbi Tallinna Muusika- ja Balletikooli MUBA õpilased ja juhendajad. Maailma kuulsaimatest heliloojatest ja nende lapsepõlvest tuleb lugusid vestma pianist Johan Randvere ning elektroonilise muusika maailma saab piiluda koos efektiblokkide ja looper’i võlurite Laura Põldvere ja Kusti Lembaga. Ka sel korral saab end välja elada tantsides – Free Flow Studio päikseline juhendaja Eghert-Sören Nõmm ootab kõiki lapsi jazz-funk tantsu töötuppa. Festivali üheks erilisemaks kohaks on veel ka „Noortelt noortele“ lava, kus saab näha ja kuulda musitseerimas oma eakaaslasi.

Tallinna laste jazzifestival Kräsh toimub 1.–2. juunil Eesti Noorsooteatris. Festivali esimene päev on avalik kõikidele väikestele ja suurtele muusikasõpradele. 2. juuni muusikaprogramm on suunatud esmakordselt vaid kooligruppidele eelregistreerimise alusel ning selleks aastaks on muusikapäeva kohad täis!

Kräshi 1. juuni päevapass, kontserdipiletid ja muusikalise tegevusala pääsmed on müügil Piletikeskuses. Programmi ja uudistega saab end kursis hoida Kräshi kodulehel, Facebookis ja Instagramis.