Foto: H&M

Detailsem pilt ja vestlus H&Mi kollektsioonist “CONSCIOUS EXCLUSIVE AW18”

Käesoleva nädala neljapäeval, 27. septembril saabub H&Mi e-poodi eksklusiivselt müügile antiik-kunstist inspireeritud romantiline, ent siiski modernse puudutusega kollektsioon “H&M Conscious Exclusive AW18”.

Jätkusuutliku moe fännid oskavad seda traditsiooniks kujunenud kollektsiooni kevadeti kauplustesse oodata, ent sellel hooajal üllatab bränd lansseeringuga juba sügisel. Portail rääkis H&Mi loovnõustaja Ann-Sofie Johanssoni ja H&M grupi keskkonnaalase jätkusuutlikkuse juhi Cecilia Brännsteniga kestlikust moest ja peatselt e-poodi saabuvast kollektsioonist.

Miks loob H&M järjepidevalt jätkusuutlikkusele suunatud kollektsioone?

Cecilia Brännsten: “Meie “Conscious Exclusive” on juba traditsiooniks kujunenud kollektsioon, mis keskendub imelistele premium-esemetele ja mis veelgi tähtsam, toob välja jätkusuutlikku moe üha suurenevad võimalused ning fokusseerib tähelepanu arengule ja innovatsioonile. Kollektsioon toimib katseväljana ja võimaldab meil proovida väiksemas mahus jätkusuutlikke kangaid. Mul on hea meel tõdeda, et mitmel puhul oleme saanud “Conscious Exclusive“ kollektsioonis debüteerinud kangad võtta kasutusse ka suuremamahulistes kollektsioonides. Ka meie tavapärasest valikust leiab aasta läbi jätkusuutlikke materjale.”

Ann-Sofie Johansson: “”Conscious Exclusive” kollektsiooni eesmärgiks on tõugata edasi H&Mi moodi, jätkusuutlikku arengut ja innovatsiooni. Kaasame viimaseid tehnikaid jätkusuutlike kangaste ja materjalide maailmast ning seame küsimärgi alla selle, milline jätkusuutlik mood üldse välja peaks nägema. Tahame luua esemeid, mis on mitmel tasandil erilised – rõivaid, mille valmistamise tuumaks on jätkusuutlikkus, mida on hea nii vaadata kui puudutada ja mida kandjad väärtustavad.”

Millist rolli mängib tehnoloogia jätkusuutliku moe puhul?

Cecilia Brännsten: “Tehnoloogia on jätkusuutliku moe jaoks äärmiselt oluline. Hetkel pole kestlike kangaste hulk väga suur. Peame tihti ise kangaid nullist arendama, sest soovitud materjali pole lihtsalt olemas või on see lihtsalt hästi varajases faasis nagu oli antud kollektsiooni puhul samet. Kõik see tähendab seda, et meie disainerid tegelevad pingsalt ka kangaste loomisega.  Näiteks vahetades žakaarkanga kiude taaskasutuspolüestriga või luues taaskasutusvillast kangast, mis on talvemantli jaoks just õige kaaluga. Üleüldiselt on H&M jätkusuutlikke kangaid silmas pidades väga proaktiivne ja proovib valdkonnas kogu aeg lisa teha.”

Ann-Sofie Johansson: “Tehnoloogiata ei areneks jätkusuutlik mood samas tempos kui ta praegu areneb. Me loome palju kangaid ise, nagu näiteks antud kollektsiooni puhul sameti. Aga loomulikult teeme koostööd ka paljude ettevõtete ja vabrikutega kogu maailmas, kes on meiega samal lainepikkusel – innovaatilised ja entusiasmi täis. Täpselt sama moodi nagu teeme igal aastal koostöökollektsiooni tuntud disaineriga, on ka meie “Conscious Exclusive” kollektsioonid koostöökollektsioonid, eesmärgiks on aga uus kvaliteet ja tehnoloogiad.”

Milliseid samme te veel ette võtate, et kollektsiooni loomine oleks jätkusuutlik?

Ann-Sofie Johansson: “Disaini aspektist mõtleme me alati jätkusuutlikkusest lähtuvalt. Näiteks ei tee me kollektsiooni väljatöötamise faasis liiga palju lisaesemeid – need esemed, millega alustasime on ka need esemed, mis kauplustesse jõuavad.”

Cecilia Brännsten: “Iga väike asi on oluline. Näiteks kasutame “Conscious Eclusicve” kollektsiooni puhul digitrükki, sest see ei vaja vett ja selle toonimaailm on erksam. Lisaks on kollektsiooni lukukangad on alati valmistatud taaskasutuspolüestrist. Kui kasutame kangaga kaetud nööpe, siis on need alati kaetud jätkusuutliku kangaga. Samuti on kestlikest kangastest valmistatud toodete voodrid.”

Rääkige meile, mis oli “Conscious Exclusive” sügistalvise kollektsiooni inspiratsiooniks.

Ann-Sofie Johansson: “Seekordse “Conscious Exclusive AW18” kollektsiooni peamine inspiratsiooniallikas oli fragment 16. sajandist pärit iidsest seinavaibast. See pani meid mõtlema vanade esemete ja kunstiteoste läbi sajandite kulgevast imelisest teekonnast ning motiveeris meid tõlkima oma ideed ja emotsioonid kaasaegse moe konteksti.”

Cecilia Brännsten: “Proovime pidevalt purustada jätkusuutliku moe piire kasutades viimaseid kangainnovatsioone. Kuna tegemist on esimese “Conscious Exclusive” sügistalvise kollektsiooniga, siis pidasime heaks plaaniks kaasata materjale, mida tavaliselt jahedama hooajaga seostatakse nagu näiteks samet ja kašmiir. Need raskepärasemad kangad olid meie disainile suureks inspiratsiooniks. Kollektsiooni üheks oluliseks võtmeesemeks on pikk dramaatiline mantel. Uued pehmete tekstuuride ja kaaluka struktuuriga kangad olid viimasele suurepäraseks täiustuseks.“

Rääkige veel jätkusuutlikest materjalidest, mida selle kollektsiooni puhul on kasutaud?

Cecilia Brännsten: “Uutest materjalidest oleme kasutanud taaskasutuskašmiiri ja taaskasutuspolüestrist valmistatud sametit, mille kallal oleme aastaid vaeva näinud ja mille kvaliteediga me nüüd lõpuks piisavalt rahul oleme. Taaskasutuskašmiir on valmistatud uuesti kedratud jääklõngast.”

Ann-Sofie Johansson: ,,Taaskasutuskašmiir ja taaskasutuspolüestrist valmistatud samet on tõesti selle aastase sügistalvise kollektsiooni põhimaterjalid. Eriti elevil oleme sameti tõttu, mille toormaterjal pärineb kasutatud vormirõivastest nagu näiteks kooli- ja politseivormid. Samet on klassikaline ja meelas kangas, mis sobib kui valatult saabuva pidude hooajaga. Oleme kangast valmistanud püksid, seeliku ja imelise laserlõikes valmistatud sametmummudest õlakaunistuse.”

Mida peate kollektsiooni võtmeesemeteks?

Ann-Sofie Johansson: “Mina pean kõige olulisemaks taaskasutusvillast valmistatud hiiglasliku kaeluse ja pikkade lõhikutega maani mantlit . Tegemist on tõeliselt mitmekesise esemega, mida saab kanda nii argiselt kui pidulike rõivastega. Päid pöörab kindlasti ka avarate varrukate ja sügava v-dekolteega trükimustriline kleit. Kleidid on üldse “Conscious Exclusive” kollektsiooni jaoks olulised. Kindlasti väärivad tähelepanu ka sametist loodud esemed nagu näiteks vanaroosa miniseelik ja lõhikutega pikad püksid.”

Cecilia Brännsten: “Minu arvates on teretulnud ja šikk lisa igale garderoobile üks taaskasutuskašmiirist džemper. Need, kes otsivad tõeliselt pilkupüüdvaid esemeid, peaksid vaatama üleni taaskasutuspolüestrist valmistatud litritega kaetud lillelise jaki suunas. Jaki voodrikanga mustri eeskujuks oli muide see sama seinavaip, millest kogu kollektsioon alguse sai.”

Millised on teie enda lemmikesemed sellest kollektsioonist?

Ann-Sofie Johansson: “Tavaliselt tõmbab mind kleitide suunas, ent sellel hooajal jäi mulle silma seinavaibast inspireeritud mustriga pluus. Muster on hingematvalt ilus ning seda on ühtviisi hõlbus kanda nii sametpükste kui teksastega kui soovid lihtsamat look’i. Kui tunnen end eriti seiklusaltilt, siis lükkan pluusi õlapaeltega või õlapaelteta kleidi alla.”

Cecilia Brännsten: “Minu lemmikese on kindlasti pikk kleit. Kaugelt vaadates on tegemist lihtsalt pika sinise kleidiga, kuid lähemal inspekteerimisel tuleb esile röntgenpildile sarnanev lillemuster, nöörvoldid, lõhikud, tepitud vöökoht, narmendava äärega rüüsid ning kummiga kokku tõmmatud varrukad.”

“Conscious Exclusive AW 2018” tuleb 27. septembril eksklusiivselt müügile e-poodi hm.com.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Liana Kukava

Ivo Nikkolo ja Rentalier lansseerisid kevadsuvise laenukollektsiooni

Käesoleval nädalal tõid kodumaine moemärk Ivo Nikkolo ja rendiplatvorm Rentalier koostöös turule järjekorras teise jätkusuutliku moekollektsiooni, mis on mõeldud ajatut disaini ja teadlikku tarbimist hindavale kaasaegsele naisele.

Selle hooaja kollektsiooni moodustavad neli elegantset kleiti, mis on disainitud erinevatele kehatüüpidele ning sobivad kandmiseks erilistel suvesündmustel. Kollektsiooni iseloomustavad pehmed pastelsed toonid, lendlevad kangad ja figuuri rõhutavad lõiked. Kollektsiooni eesmärk on endiselt sama: tähistada nii isikupära kui ka jätkusuutlikku mõtteviisi.

„Rõivaste laenutamine on Eesti moes uus suund, mis võimaldab kombineerida juba kapis olevaid minimalistlikke igapäevarõivaid harvem kantavate luksuslike esemetega, ilma vajaduseta igaks eriliseks sündmuseks uus rõivaese soetada,“ räägib Rentalieri asutaja Josefine Vaher-Vahter, lisades, et laenutamine on jätkusuutlik ja taskukohane viis, kuidas tippmoodi nautida – ning tarbijate huvi laenutamise vastu on järjest kasvamas.

„Oleme ülimalt meelitatud, et esimene ühine koostöö sai naiste poolt nii soojalt vastu võetud, et saime taas pead kokku panna ja koos Ivo Nikkolo tiimiga uue kevad/suvi kollektsiooni disainida,“ sõnas Vaher-Vahter.

„Soovisime pakkuda rõivaid, mis tunduvad eksklusiivsed, kuid samas mitmekülgsed – luksuslikud, kuid ilma pikaajalise kohustuseta,“ lisas Baltika brändivisuaali ja piirkondliku jaemüügi juht Steffi Saava-Kingisepp. „Rendimood võimaldab ligipääsu kaunitele disainidele ilma raiskamiseta, toetades nutikamaid garderoobivalikuid ja ringsemat moetarbimist.“

Tutvu kollektsiooniga galeriis!

Kollektsioon on juba laenutamiseks saadaval eksklusiivselt Rentalieris. Uuri lisa rentalier.eu.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Eva Saar | Rene Jakobson.

Eva Saar laste jazzifestivalist: kogu valdkonna jaoks on oluline, et publik püsiks noor

Kolm aastat tagasi kutsus festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga ellu Tallinna laste jazzifestivali Kräsh, mis toimub tänavu 1.–2. juunil Eesti Noorsooteatris. Nii Kräshi kui Jazzkaare pikaaegne turundusjuht Eva Saar ütleb, et lastele oli oma muusikafestivali vaja eelkõige selleks, et neid varakult muusika juurde tuua ja Eesti kontserdipublikut noorena hoida.

Eva, olid üks eestvedajatest, kelle käe all Jazzkaare kontoris Kräsh hakkas sündima. Kui keegi küsib sinult, miks on vaja lastele eraldi jazzifestivali, siis kuidas vastad?

Laste jazzifestival oli Jazzkaare pikaaegne unistus. Oleme Jazzkaare perekontserte korraldanud aastast 2012 ja seda tehes nägime, kui tänulik on publik spetsiaalselt lastele loodud programmi eest. Lisaks on need kontserdid toonud alati nii palju rõõmu osalejatele, muusikutele kui ka korraldajatele. Tundsime ka vastutust, et meid nakatanud jazzipisik leviks ka lastele ja noori rütmimuusikast õppureid jaguks, sest nii läheb ka tulevikus jazzivaldkonnal Eestis hästi. Samas tahtsime lisaks kontsertidele pakkuda lastele nii palju enamat ja seda kõike teadlikult lastele loodud keskkonnas, mis toetab ja innustab neid veel rohkem muusikaga tegelema. Seda kõike me aga kevadise Jazzkaare raames pakkuda ei saanud.

Nii oligi Tallinna laste jazzifestival Kräsh ühe pikaaegse unistuse täitumine. Ja mitte ainult meile, vaid noorele publikule suunatud jazziprogrammile mõtlesid ka Eesti Jazzliit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Philly Joe’s jazziklubi ja mitmed teised. Kui UNESCO muusikalinn Tallinn kutsus muusikalinna programmiks esitama uusi ideid, siis tuligi jazzivaldkonna ühisel istumisel valdkonnaülene äratundmine, et nüüd ongi aeg laste jazzifestivali idee teoks teha. Kogu valdkonna jaoks on oluline, et jazz oleks popp, publik püsiks noor ja uusi muusikuid kasvaks peale. Laste jazzifestival koos muusikalaagrite, spetsiaalse kontsertprogrammiga lastele, noorte endite esinemiste, erinevate töötubade, artistidega kohtumistega, jazziklubi ja stuudiote külastamisega ning palju muuga aitavad selleks kaasa. Ja kõik see areng saab teoks tänu UNESCO muusikalinn Tallinnale.

Kräsh toimub sel aastal juba kolmandat korda. Mis olid põhilised eesmärgid, kui Kräshi planeerima hakkasite ja kas tänaseks tundub, et need on ka täitunud?

Tallinna laste jazzifestival Kräsh eesmärk on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste jazzmuusika juurde toomine. Festivali missiooniks on pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset haridusprogrammi ning meelelahutust koos kaasalöömise ning esinemisvõimalustega ning läbi selle harida ja arendada noore publiku muusikalist silmaringi ja huvi jazzi vastu ning kasvatada uusi avatud meelega kultuuri- ja jazzisõpru.

Ja nüüd kolmandal aastal saame öelda, et publik on meid üles leidnud. Seda näitab see, et muusikalaagritesse kandideerimine on väga populaarne ja ka piletimüük festivalile läheb hästi. Sel aastal katsetame esimest korda koolidele suunatud muusikapäeva, ka see päev on juba täitunud osalemissoovidega. Meil on peale kasvamas juba mitusada jazzifänni ja ka noori korraldajaid, kes tahaksid tulevikus ka Jazzkaart või miks mitte ka mõnda teist festivali korraldama hakata. Lisaks rõõmustame väga, et Kräshi muusikalaager on aidanud üles leida neid noori, kes tundsid endas ära tõelise muusikaarmastuse ja on läinudki tänaseks MUBAsse rütmimuusikat õppima. Ja kui üks armastatud muusik ütles eelmisel Kräshil, et see on tema kõige lemmikum festival üldse ning need töötoad ja kontserdid pakuvad lisaks lastele ka täiskasvanutele (ja muusikutele endile) nii suurt ja sooja elamust, siis on see tõesti veel üks märk sellest, et teeme väga õiget asja.

Mil moel on Kräsh sind ennast üllatanud?

Kräsh on aidanud hoida Jazzkaare tiimi korraldajatena heas vomis ja julgustanud mugavustsoonist välja astuma. Kuigi meil on suur kogemus festivalide-kontsertide korraldamisel, siis üllatas, et ainult lastele suunatud programmi ja turunduse-kommunikatsiooni tegemine on palju keerulisem kui oskasime esialgu arvata. Samuti oli väljakutse täiesti uue asja käivitamine ja oma sihtrühma ülesleidmine. Õnneks saime endale appi kõige ägedama projektijuhi Maris Aljaste, kel on väga suur kogemus lastega tegutsemisel ja muusikaarmastuse jagamisel. Üheskoos oleme hakkama saanud südantsoojendava ettevõtmisega ning näeme nii selgelt, kuidas aitame muuta nende laste ja noorte tunnetust muusika suhtes positiivsemaks ning tuua neid muusika juurde.

Fotod: Susann Kõomägi.

Oleme seda festivali teinud koos lastega — küsinud lastelt tagasisidet juba korraldamisfaasis ja nende ettepanekute-soovidega arvestanud. Üks suurimaid üllatusi oli mulle laste eelistused artistide osas — vaieldamatu top 1 artist oli ka lastel ja noortel Anne Veski. Veel ei ole meil õnnestunud Annet Kräshile tuua, aga küll see unistus ka täitub. Samuti usaldasime laste ja noorte eelistusi nii festivali nime kui ka disaini osas. Ja jälle tasus noori usaldada, sest festivali Kräsh disain võitis aastal 2024 Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta parima reklaami muustikasündmustele tiitli (disainer Viktor Gurov).

Millised on olnud sinu enda lemmikhetked Kräshi kahelt esimeselt festivalilt? 

Lemmikud on kohtumised laste-noortega, seda nii korraldusfaasis kui ka festivalil. Südames on hetked noorte õhtujuhtidega lava tagant festivali avasõnade harjutamisest ja üheskoos nende õnnestumise üle rõõmustades. Samuti näha nii lähedalt seda noort publikut —  süda avatud muusikale, võttes silmade särades avasüli vastu neile pakutava ja julgelt küsimas artistidelt seda, mis neil päriselt hingel on. Eriline hetk oli näha enda last rõõmustamas Kräshi festivalikülastuse üle, sellistel momentumil tunned, et meil on kõige ägedam töö üldse! 

Oled Jazzkaarega seotud juba üle kümne aasta, ürituste korraldamisega pikemaltki. Kuidas oled nende aastate jooksul tajunud publiku muutumist – kas järelkasv on olemas? 

Aastaid on Jazzkaare väliskülalised imestanud, kuidas Jazzkaare publik on nii noor. See on tõesti noorem kui jazzifestivalide publik mujal Euroopas. Loomulikult on Jazzkaar selleks teadlikult tööd teinud (lisaks perekontsertidele ka muud programmivalikud ja tegevused), aga mitte ainult, see on kogu Eesti jazzivaldkonna ühine panus, et jazzmuusika on Eestis populaarne ning jazzmuusikud hinnatud ja armastatud. Tundub, et aastatega läheb publik järjest avatumaks ning on valmis ka värskeid ja crazy’sid elamusi katsetama. Samas tahab publik kõige rohkem seda positiivset elamust, vaimuturgutust ning võimalust unustada igapäev ja sukelduda korraks emotsionaalselt kõrgemale, võttes selle elamuse endaga ka peale kontserti kaasa.

Tallinna laste jazzmuusikafestivali Kräsh, mille eesmärgiks on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste muusika juurde toomine, on ellu kutsunud festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga. Sel aastal koosneb Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast 1. juunil ning muusikapäevast 2. juunil, mis on suunatud koolidele. 1. juuni avalikul festivalipäeval on peaesinejateks Saara Pius kavaga „Pidu loomariigis“, Airi Liiva koos Laulupesa laululastega ning Puuluup koos Liisi Koiksoniga, lisaks toimuvad ka toredad töötoad näiteks Laura Põldvere ja Johan Randverega ning kohtumine Getter Jaaniga. Vaata kogu programmi ja leia piletid Kräshi kodulehelt! 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid