1966. aastal pandi Tombergi initsiatiivil alus ERKI tööstuskunsti kateedrile, tänasele disainiteaduskonnale, kust on poole sajandi jooksul välja kasvanud mitu põlvkonda Eesti tootedisainereid. Samuti kutsus Tomberg ellu näitustesarja „Ruum ja vorm“. Eesti tekstiilikunsti on ta tugevalt mõjutanud omas ajas moodsate vaibakavanditega.
Eesti Kunstiakadeemia kõrgetasemeline disainiharidus, mis tänaseks on laienenud kaugelt üle EKA piiride ning leidnud koha aina uutes õppekavades ja eluvaldkondades, sai 1966. aastal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis alguse justnimelt Bruno Tombergi käe all. Tema nimeline on ka Eesti Disainiauhind Bruno.
„Tulevikku vaatamist on harva hea alustada retrospektiiviga, aga tahan siiski tänada kõiki kunstihuvilisi ja kunstnikke, kes eelmisel Foto Tallinna kunstimessil osalesid. Loodetavasti saadi sellest mõõtmatult inspiratsiooni ja elamusi, aga konkreetsemalt väljendus see numbrites,“ kommenteeris Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. „Usun, et saime nii selle kui ka saame eesseisva fotokunstimessiga jäädvustada Tallinna rahvusvahelisele kunstiväljale, mis on meile kõigile äärmiselt oluline,“ lisas ta.
Foto Tallinn 2026 toimub 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses ning kandideerimine on kunstnikele ja galeriidele avatud kuni 23. märtsini 2026. aastal.
Rahvusvahelisel ja kohalikul kunstiväljal tunnustatud kuraator, kunstiekspert ja õppejõud Lilian Hiob-Küttis on Foto Tallinn 2026 kunstiline juht. „Foto Tallinna fookuses on ühendada kunstikogujaid, kunstnikke ja galeriisid, kes väärtustavad kõrgetasemelist fotokunsti, tugevat narratiivi ja ainulaadset visuaalset perspektiivi, mis kõnetab vaatajat,“ märkis Hiob-Küttis. „Lisaks keskendub kunstimess aruteludele, erialasele võrgustumisele, uudsetele lahendustele ja kunstilisele sättumusele, mis on mõjutanud kunstnike viimase viie aasta loomingut ning heidab pilgu ka tulevikku,“ kirjeldas Lilian Hiob-Küttis.
„Fotokunsti tuleb vaadata olulise osana kunsti kaanonist. See ei ole midagi eraldatut, vaid seotud laiemate sotsiaalsete ja kultuuriliste suundumustega. Meie regiooni kaasaegse kunsti väljal toimub väga palju eripärast ja rahvusvaheliselt kõnekat, ootan suure põnevusega kandideerivate kunstnike ja galeriide teostega tutvumist,“ kutsus kunstiline juht messil osalema.
Lisainfo kandideerimise kohta: www.fototallinn.ee
„Tegemist on osalejate arvult kogu regiooni suurima noorte kunstnike konkursiga – igal aastal osaleb mitusada autorit, mis annab ainulaadse ülevaate Põhja- ja Baltimaade uuest kunstipõlvkonnast. Kuigi rahalised auhinnad on pigem sümboolsed, on just mõõdukas ja järjepidev auhinnafond aidanud konkursil toimida juba kümme aastat järjest,” sõnas NOBA.ac eestvedaja ja konkursi korraldaja Andra Orn. “Meie eesmärk ei ole suurendada ühe peaauhinna summat, vaid laiendada koostööd eratoetajate ja kultuuriasutustega, et pakkuda rohkematele noortele kunstnikele nähtavust, näitusvõimalusi ja professionaalset tuge. Selles peitub konkursi tegelik väärtus – aidata esile tõsta kunstnikke, kes hakkavad kujundama meie tuleviku kunstivälja.”
Esimest korda auhinna ajaloos pälvis Grand Prix kaks noort kunstnikku: Katrīna Levāne (Läti Kunstiakadeemia) teosega “Forest Floor” (2025) ja Adam Gidlund (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool) videoinstallatsiooniga “The Rot” (2025).
Publikupreemia pälvis Andra Rahe (Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti) oma autobiograafilise fotoseeriaga “The Daycare Diary/Päevaraamat” (2025), mis käsitleb puuet, hoolt ja inimlikku haavatavust.
Maaliauhinna pälvis Viljamaria Raittila (Uniarts Helsinki) ning fotoauhinna Albin Ulvebring (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool).
Valik žürii nominentide töödest jõuab 2026. aastal näitusele Uniarts Helsingi galeriis, et jätkata Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiate vahelist koostööd ja dialoogi.
Vaata kõiki osalejate teoseid ja tänavusi võitjaid: noba.ac/award