“Kuna kirjutasin enamiku lauludest viieteistaastasena, on lühialbumil kuulda minu varateismelise aastate kogemusi ja mõtteid,” kommenteerib Andreas. “Need lood on päris pikka aega valminud ja küpsenud, et saada oma lõplik vorm ning ma olen ülimalt õnnelik, et saan need lõpuks avalikustada. Arvan, et olen tegelikult osadest lugudest praeguseks välja kasvanud, aga usun, et leidub neid, kes suudavad samastuda ning kellele need lood ja sõnumid hinge lähevad. Muidugi on ka natuke hirmus jagada midagi nii isiklikku ja miskit, mille kallal on nii pikalt vaeva nähtud”
Albumi visuaalidega oli abiks foto- ja videograaf Ako Lehemets, kes aitas ellu äratada artisti visiooni koos stilist Liisa-Chrislin Salehi ning meikar Sandra Mäesepaga. “Mõni aasta tagasi tuli mul plaadikujunduse jaoks idee klaasikildudega näol. Kuna albumi temaatika haakus sümboliga hästi, sai EP nimeks “Broken” ja sündiski kaanefoto. Viisime selle pöörase idee enda tiimiga ellu, hankisime selle jaoks spetsiaalselt tehtud suhkruklaasi, mida tavaliselt kasutatakse teatrietenduses rekvisiidina. Õnneks toimis see lahendus väga hästi ning tulemus jäi suurepärane,” rõõmustab Andreas.
Kuula Andrease uut albumit “Broken” siit!
“Need on lood, mis on kokku kogutud nö. sahtlipõhjast,” räägib Sander. “Ütleme siis nii, et nad on päris kaua kuskil iCloud’i kaustades marineerinud ja oma aega ootanud. See album võtab teatud mõttes kokku viimased viis aastat minu elus.”
Miks just nüüd? “Eks loominguga ongi selline kummaline lugu, et on vaja aega. On vaja aega, et üldse aru saada millega on tegu ning aega, et lasta lahti. Minu jaoks oli selleks tegelikult üks vägagi konkreetne hetk. Siis kui Pelgulinna sünnitusmajas nägi ühel päikeselisel suvehommikul ilmavalgust minu poeg, Maru. Vaat seal, sellele väikesele elule otsa vaadates tekkis mingi vabadus, teatud lõdvestus. Et nood kahtlused ja küsimused iseenda tähtsuse osas, muutusid korraga nii tühiseks. Seepärast ongi albumi cover art selline nagu ta on. See on meie esimene ühine hommikupäike.”
Sanderi sõnul on tema muusika segu soul’ist, R&B-st, hiphopilikust boom bap’ist ja lo-fi’st. “Ilmselgelt ei ole tegu kiire ja tummise tantsumuusikaga. Minu default-projekti BPM on 100. Eks need lood kuskile sinna jäävad,” lisab ta.
Miks aga just demod? “Ma olen loomult idealist ja ma võiksin lõputult nende lugude kallal nokitseda ja ennast puudujääkidega kiusata. Aga ma otsustasin teadlikult, et nad jäävadki nii nagu nad kord välja bouncitud said. See on aus. Seal olengi mina oma kummalisuses. Kusjuures ega ma enamikke projektidest enam lahti ei saagi. Tehnilises mõttes. Abelton viskab nendega nii segast, et mõned lood olidki masterdusse minnes .mp3ed. Aga Johannes Ahun tegi nende toorete demodega megahead tööd,” võtab muusik kokku.
Kuula tulemust siit!
Enne debüütsingli avaldamist pälvis Some Times palju tähelepanu sotsiaalmeedias, jagades tehniliselt meisterlikke ja humoorika hoiakuga popmuusika kavereid, mis on üle valatud proge‑funki kastmega. Duo ei võta end kaugeltki liiga tõsiselt – nende eesmärk on muusikat tehes eelkõige lõbutseda, katsetada ja lasta ideedel vabalt voolata. Just see vaba ja vahetu lähenemine, koos väga hea omavahelise dünaamikaga, on kujunenud Some Timesi loomingu kandvaks jõuks.
Lühikese ajaga on duol valminud kontserdikava jagu värsket originaalloomingut, mida tutvustatakse publikule tänavusel Jazzkaarel.
Mikk ja Marten ütlevad ise oma uue muusikapala kohta järgmist: “Selle looga saab mingil määral hästi kokku võtta meie bändi iseloomu. Selle 3 minuti sisse on pakitud väga palju erinevaid ideid ja muusikalisi mõtteid, mida ei saa kasti panna või kindlate žanritega piiritleda.”
„Light Me Up“ on kuulatav kõigil suurematel digiplatvormidel.
