Sel nädalal ilmus kodumaise laulja Alonette’i debüütalbum “Compass”— kogumik, kus tema ühiskonda ja isiklikke tundmusi peegeldavad tekstid põimuvad nostalgiahõngulise, värviküllase helikeelega. Albumis on aimata ka 60ndate ja 70ndate klassikalise popmuusika mõjutusi.

Nime Alonette taga on Anett Tamm ning Portailil avanes meeldiv võimalus temaga muusikast ja inspiratsioonist vestelda.

Alustuseks, räägi meile, mis lugu on artistinimega Alonette?

Kogusin 2023. aasta sügisel hoogu ja julgust sooloprojekti käimalükkamiseks, et anda välja muusikat, millele polnud sel hetkel veel õiget väljundit ja mis oli liialt erinev esitamiseks minu muude väljakujunenud ansamblitega. Esialgne plaan oli sooloprojektiks võtta lihtsalt oma täisnimi, kuid tasapisi tekkis uuele muusikale selgem suund ja visioon. Seda uut loomingumaailma mõtteis marineerides torkas ühel õhtul pähe nimi Alonette, mis tundus koheselt õige.

Alonette on tagurpidi u-ga alouette ehk prantsuse keeles lõoke, laululind. Lisaks sisaldub Alonette’is väga sobivalt minu eesnimi Anett. Nimest võib välja lugeda ka üksindust tähendava sõna “alone”, mida tõlgendan pigem võimestava kui melanhoolsena, sest kuigi sooloprojekt arendab minus uutmoodi iseteadlikkust, on mu ümber sel teekonnal palju suurepäraseid muusikuid ja toetavaid inimesi.

Sul on valminud täispikk album. Kas sul on kindel meetod, kuidas sinu lood sünnivad – alustad sa alati meloodiaga, sõnadega või mõne kindla tundega?

Alonette’i lood on saanud alguse tuumikust ehk sõnumist, mille ümber olen ehitanud detailid. Esmalt ajendab mõni hinge kripeldav teema, tunne või olukord mind oma mõtteid sõnadesse seadma ja sünnib jutuke või luuletus. Sageli tekib sõnu kirjutades ka juba meloodia või rütm, mis sõnumit ja tunnet kannab ning tasapisi laulu struktuuri vormib. Seejärel võtan kätte kitarri või istun klaveri taha ja arendan välja harmoonilise ja arranžeeringulise terviku.

Varasemalt ma laulusõnadele nii suurt rõhku ei pööranud ja nad olid rohkem kaunistuse rollis, muusika ise tundus alati olulisem ja põnevam. Viimastel aastatel kirjutades ning eriti Alonette’ina on sõnad saanud lähtepunktiks, mis on andnud lauludele hoopis isiklikuma mõõtme.

Kas on mõni lugu sellel albumil, mis on sulle endale eriliselt südamelähedane? 

Kõik laulud albumil on minu jaoks südamelähedased, kuid teistest veidi tähendusrikkam on “Twist of Fate”, sest väga positiivse saatuse keerdkäiguna sai laulu avaldamisest kogu Alonette’i seiklus alguse.

Mis oli selle albumi loomise juures kõige suurem väljakutse ja mis pakkus kõige rohkem rahulolu?

Minu jaoks on alati suurimaks väljakutseks olnud avaldamiseelne ettevalmistusperiood, ka Alonette’i albumi puhul. Muusika ise on selleks hetkeks valmis ning loominguliselt on endast juba kõik justkui antud, kuid siis on vaja hakata nuputama, kuidas loodu parimal viisil teiste inimesteni viia. Avaldamist ette valmistades jõuab mulle ikka ja jälle kohale, et infost küllastunud maailmas haarab inimesi esmalt pakend, ning see heidutab mind sageli. Katsumus on viimane “pakendamise” etapp teha samuti enda jaoks loominguliseks ning jääda endale truuks, säilitada ehedus ning mitte ära kaotada sidet teose sügavama mõttega.

Rahuloluhetki, kus tundsin, et olen õiges kohas ja teen õiget asja, oli albumi loomise juures õnneks oluliselt rohkem. Kõige rikastavamad olid mängurõõmu ja vabadusetunnet täis hetked protsessis, mida kogesin kirjutades, muusikutega proovi tehes ning stuudios.

Millist sõnumit või tunnet tahad oma muusikaga kuulajateni tuua? Kas see on ajas ka muutunud?

Kindlasti on ajas küpsenud see, kuidas mõtestan kunsti tähtsust ja mõju ning oma rolli loomingulise inimesena ühiskonnas. Kunstil on võime panna inimesi sügavamalt mõtlema ja tundma ning ennast avama, mis võib viia parema mõistmiseni ja arvestavama suhtumiseni. Loodan samuti luua oma muusikaga õhkkonda, milles võib vabalt kõiki emotsioone läbi elada, kuid leida ka jõudu raskustega silmitsi seismiseks ja arenemiseks.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Anett Tamm (@alonette_)

Kui sa saaksid valida ükskõik millise artisti – elava või lahkunud –, kellega koos ühe loo teha, kes see oleks ja miks?

Kui selline võimalus antaks, peaksin valima Joni Mitchelli, kes on elanud väga seiklusrikast ja loomingut täis elu. Tema muusika on vahetu, samas nii poeetiline, sageli ka ühiskonnakriitiline. Kordumatu ja liigutav on nii tema hääl, kitarrimäng kui ka laulukirjutamine. Temasuguse elutarga kunstnikuga oleks meeletult põnev mõtteid vahetada ja koos kirjutada.

Ning lõpetuseks. Millal ja kus saab sinu uut albumit kuulda?

Minu uus album “Compass” ilmus digitaalselt 10. märtsil ja on täna kuulatav kõigil streaming platvormidel. Elavas esituses saab albumi laule kuulda 19. märtsil Tallinnas, klubis Uus Laine. Laval liitub minuga bänd koosseisus Erki Pärnoja, Raun Juurikas, Marti Tärn ja Martin Petermann.

Laulja Tuuli Rand avaldas uue popsingli „Mõistatus“, mida saadab kelmikas muusikavideo. Tenniseväljakule paigutatud lugu mängib pilkude, flirdi ja väikeste võistlusmomentidega, kus tähelepanu nimel ei jää puudu ei mehelikust mõõduvõtust ega kergest edevusest. Mängu ja tegelikkuse piir hägustub ning lõpuni jääb õhku küsimus, kes on lõpuks võitnud Tuuli südame.

„Mõistatuse“ sünnilugu on inspireeritud Tuuli enda elust. Laul sai alguse hetkest, mil ta kohtus oma praeguse kaaslasega. Juba esimesest kohtumisest tundis ta, et soovib just selle inimesega oma elu jagada, kuid ei julgenud seda kohe välja öelda. Ka vastaspoole tundeid oli keeruline tõlgendada ning nii kujunes nende vahel välja omamoodi kassi-hiire mäng. „See lugu on minu enda kassi-hiire mängust – hetkest, mil ei tea, kas julged öelda seda, mida süda tegelikult tahab,“ kirjeldab Tuuli Rand.

Singli „Mõistatus“ autorid on Gevin Niglas, Emili Jürgens ja Tuuli Rand. Lugu salvestati FAAR Musicu stuudios ning muusikavideo autor on Aleksandr Tokarev.

Sel reedel ja laupäeval sünnib Tartu Laululaval uus suvine traditsioon – esimest korda toimub rahvusvaheline alternatiiv-popmuusikafestival Tartu Punch, mis toob kahe päeva jooksul Tartusse üle 30 artisti Eestist ja välismaalt. Lisaks põhiprogrammi kontsertidele jõuab muusika ka linnaruumi ning festivalil toimuvad vestlused muusikatööstuse ja Tartu kultuurielu teemadel.

Tartu Punchi peakorraldaja Tarmo Sikk usub, et Tartul on kõik eeldused kujuneda üheks Põhja-Euroopa põnevamaks muusikalinnaks. „Tartu Punchi eesmärk on tuua Tartusse artiste, keda tavaliselt kohtab Euroopa suurfestivalide lavadel, ning luua nädalavahetus, kus terve linn hingab muusika rütmis. Esimese festivali eel on elevus suur ja teeme kõik selleks, et külastajad lahkuksid siit sooviga järgmisel aastal tagasi tulla,“ ütleb Sikk.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on uue muusikafestivali tulek Tartusse väga oodatud. “Tartu Punch toob meile koju kätte kvaliteetse ja rahvusvahelise muusikaprogrammi, mis muudab Tartu suvise kultuurikalendri veelgi atraktiivsemaks. Loodetavasti on sellel festivalil pikk ja põnev tulevik.”

Mõlema festivalipäeva avab linnaruumiprogramm live-esinemistega Tartu linna eri paikades. Reede keskpäeval annab Alexela Loomelava esisel promenaadil kontserdi alternatiivse elektroonilise indie-popi ansambel su/mi, kell 13.30 saab aga Tartu Ülikooli peahoone sammaste vahel kuulata Eesti elektroonilise popi artisti heleenyum. Laupäeval kell 10.30 astub Barclay platsil üles silmapaistev muusik Säde Semper ja kell 13.30 Araukaaria ning kell 12 Koidula platsil Beer Gardens.

Põhiprogrammi kontsertide kõrval toimuvad Piletitasku jutualal vestlused, kus räägitakse muusikatööstuse telgitagustest, festivalikultuurist, ööelust ja Tartu kultuurielu tulevikust. Arutelusid juhivad muusikaettevõtja Reigo Ahven, Jazzkaare tegevjuht Eva Saar, ERRi ajakirjanik Anett Peel ja Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik.

Kahe päeva jooksul astuvad festivali lavadele kokku 31 artisti ja DJ-d. Rahvusvahelistest muusikutest esinevad Rootsi post-pungi sensatsioon Viagra Boys, Prantsuse elektroonilise muusika fenomen Mezerg, Brit Awards Critics’ Choice’i võitja Jack Garratt (Suurbritannia), Baxter Dury (Suurbritannia), Oscar Jerome (Suurbritannia), Yin Yin (Holland), Pearly Drops (Soome), Adult DVD (Suurbritannia), juni (Itaalia), Rick Feds (Läti) ja Eklektika (Läti).

Eesti artistidest astuvad üles Tommy Cash, Rita Ray koos keelpilliorkestri ja erikülalise Vaiko Eplikuga, Night Tapes (Eesti/Suurbritannia), Holy Motors, Frankie Animal, EiK, maria kallastu, SADU, Yasmyn, Fonda, GØK2 (Eesti/Türgi) ja Mihkel Kuusk. Oma ainsa suvise üleastumise teeb Tartu Punchil HU?.

Artistid astuvad üles kolmel laval – Punch Club pealaval, Paavli.Live laval ning Red Bull DJ laval. Lisaks on festivalil noortepealinn Tartu ala, toidu- ja joogiala ning muudki.

Festivali väravad avatakse mõlemal päeval kell 14 ning programm kestab südaööni. Vaata festivali ajakava kodulehelt. Pärast kontserte toimuvad ametlikud järelpeod Vallikraavis, läbi kahe korruse Shootersi klubis ning Vilde ja Vines. Festivali-, päeva-, noorte- ja lastepassid on müügil Piletitaskus.