“Tegemist on kollektsiooniga, mis väga paitas silma ning mille lugu, mis on saatnud kindlasti mitme eestlase lapsepõlve, andis sellele täiesti uued dimensioonid,” kiitis žüriiliige, Portaili peatoimetaja, Aljona Eesmaa. Sellest ka otsus avaldada Alice’i lõpukollektsiooni kaadrid ei kuskil mujal kui Portaili veergudel.
Millest Alice’i kollektsioon räägib?
“Väikeses külas Paasveres laiuvad põllud, mis on näinud rasket tööd ja traditsioone. Üks nendest põldudest kuulub mu vanatädi Liinale, targale ja asjatundlikule naisele,” alustab noor disainer. “Liina kartulipõllul on septembri lähenedes peaaegu maagiline aura. Õhk muutub krõbedamaks ja päike kütab põlde kuldses säras. Ja kui päevad hakkavad muutuma lühemaks ja ööd jahedamaks, paneb Liina koristuseks kuupäeva kirja. Kartulikorjamine ei ole lihtsalt iga-aastane sündmus, see on suur pidu, mis tähistab suve lõppu ja sügise algust.”
Kollektsioonis kasutas Alice inspiratsiooniallikana erinevaid saagikoristustööriistu ja traktori detaile, et säilitada saagikoristuse kui protsessi olemust. “Kõige olulisem element, mida soovisin läbi tõlgenduste ellu äratada, oli traktori rehvi muster. Mind huvitas, kuidas selle mudale jäetud jälgi saaks rõivastele üle kanda. Põnevaim tulemus õnnestus seejuures saavutada vahvelkrooke tehnikat kasutades.” Lisaks paelus moedisainerit rehviratta ringjas vorm üldisemalt, mille tulemusel tekib mitme komplekti juures, käsi peopesadest ühendades, struktuurse varruka ja ümara õlajoone koosmõjul justkui reljeefne (rehvi)võru.
Veel üks detail, mida on kollektsioonis jooksvalt näha, on suured ja sügavad voldid. “Näiteks ühel laiade teksapükstega komplektil olen tekitanud teksapükstele ette sügavad horisontaalsed voldid, kuhu oleks võimalik samuti saaki korjata. Sama kehtib pükste peal oleva miniseeliku ja topi kohta, millel kummalgi peidus väikesed salataskud voltide vahel. Lisaks valmis suurevormiline kott, mis toimib nii korjeanumana kui kehakattena.”

Materjalide puhul rakendas Alice tumesinist ja helesinist teksat, viskoosi ja villa-puuvilla segu kangast, millest viimast värvis ta erinevatelt metallesemetelt pärit… roostega! “Osa mustritest on kangale kantud digitrükki kasutades. Samuti kulutasin teksat, et anda sellele kergelt kantud ja ajas vanunud tulemus.” Rõivastele lisaks lõi Alice ka kartulikorvist inspireeritud aksessuaarid.
Vaata võidukollektsiooni fotosid galeriist!
“Meie teksad on alati olnud kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboliks – valmistatud Eestis sertifitseeritud kangastest, maailmatasemel meistrite käe all. Tänased turutingimused, energia- ja tööjõukulud ning materjalihindade järsk kasv ei võimalda meil paraku aga jätkata samal tasemel ilma kompromissideta,” sõnab üks rõivabrändi GUILD asutajatest Joan Hint.
GUILD on pühendunud puhastele, OEKO-TEX, GOTS ja BCI sertifikaadiga materjalidele ning kohaliku tootmise väärtustamisele. “Me ei ole kunagi valinud odavat masstootmist, leppinud sünteetiliste kiududega ega rahuldunud keskpärase kvaliteediga. Oleme uhked, et suutsime Eestis luua kvaliteetse teksaliini, mida on tunnustanud ka rahvusvahelised eksperdid,” lisas Sten Karik, brändi teine looja. Ka Louis Vuittonile teksaseid tootvad itaallased ei suutnud oma silmi uskuda, et üks väike Eesti bränd ületab teksaste kvaliteedilt maailma tipp-brändide püksid.
Kuna bränd keskendub edaspidi rohkem eritellimuslikule rõivatootmisele ja eksklusiivsetele liinidele, on kõik teksad pandud lõpumüüki GUILDi veebipoes ja esinduspoes Tallinnas, aadressil Lai 36.
Sügisesel Kuldnõela galal antakse välja Eesti moevälja mainekaim tunnustus. Kuldnõelaga pärjatakse disainer, kelle looming on viimase viie aasta jooksul silma paistnud järjepidevuse, autorikäekirja ja mõjuga. Hõbenõel seevastu toob esile viimase aasta jooksul esiletõusnud looja. Alates 1996. aastast välja antav Kuldnõel on kujunenud Eesti moedisaini keskseks auhinnaks.
Tänavused Kuldnõela nominendid on Lilli Jahilo, Karl Korsar ja Maria Tammeorg. Hõbenõela nominendid on Britten Pärkson, Mari Lemet ja Sille Randviir.
Kuldnõela nominentideks on kolm väga eriilmeline autorit. Lilli Jahilo on aastate jooksul kujundanud selgelt äratuntava, põhjamaise tunnetusega moemaailma, milles kohtuvad modernsus, ajatundlikkus ja naiselik enesekindlus. Karl Korsar paistab silma oma värviküllase ja mängulise visuaalse universumiga, kus olulisel kohal on digiprint, julgus ning isikupärane tekstiilikäsitlus. Maria Tammeorg on aga liikunud käsitöömahukast esteetikast üha küpsema ja suurlinlikuma väljenduseni, ühendades detailitundlikkuse ja tugeva moenägemuse.
Hõbenõela nominentidest on Britten Pärksoni loomingus esil minimalism, tasakaal ja peen materjalitunnetus. Mari Lemet tegutseb veenvalt moe- ja ehtekunsti piiril, tuues oma töödesse tugeva narratiivi ja omanäolise visuaalse keele. Sille Randviir on projektiga Puue ning eriti möödunud aasta kollektsiooniga „Kaos” kinnistanud end autorina, kelle looming ühendab tundlikkuse, noorusliku jõulisuse ja dekonstrueeritud vormikeele.
Tänavuse Kuldnõela žüriisse kuuluvad moeekspert Urmas Väljaots, Postimehe elustiilitoimetuse ja digiajakirjade juht Kristina Herodes, kunstnik Aet Alev, moekunstnik ja Hõbenõel 2023 võitja Karl-Christoph Rebane, Kaubamaja ostujuht Kätlin Häninen, ajakirja Eesti Naine moetoimetaja Anu Merila, moekunstnik ja Kuldnõel 2024 võitja Kirill Safonov.
Kui Kuldnõel ja Hõbenõel jagatakse sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, siis kevadise Tallinn Fashion Weeki programmiga saad tutvuda siin.