“Tegemist on kollektsiooniga, mis väga paitas silma ning mille lugu, mis on saatnud kindlasti mitme eestlase lapsepõlve, andis sellele täiesti uued dimensioonid,” kiitis žüriiliige, Portaili peatoimetaja, Aljona Eesmaa. Sellest ka otsus avaldada Alice’i lõpukollektsiooni kaadrid ei kuskil mujal kui Portaili veergudel.
Millest Alice’i kollektsioon räägib?
“Väikeses külas Paasveres laiuvad põllud, mis on näinud rasket tööd ja traditsioone. Üks nendest põldudest kuulub mu vanatädi Liinale, targale ja asjatundlikule naisele,” alustab noor disainer. “Liina kartulipõllul on septembri lähenedes peaaegu maagiline aura. Õhk muutub krõbedamaks ja päike kütab põlde kuldses säras. Ja kui päevad hakkavad muutuma lühemaks ja ööd jahedamaks, paneb Liina koristuseks kuupäeva kirja. Kartulikorjamine ei ole lihtsalt iga-aastane sündmus, see on suur pidu, mis tähistab suve lõppu ja sügise algust.”
Kollektsioonis kasutas Alice inspiratsiooniallikana erinevaid saagikoristustööriistu ja traktori detaile, et säilitada saagikoristuse kui protsessi olemust. “Kõige olulisem element, mida soovisin läbi tõlgenduste ellu äratada, oli traktori rehvi muster. Mind huvitas, kuidas selle mudale jäetud jälgi saaks rõivastele üle kanda. Põnevaim tulemus õnnestus seejuures saavutada vahvelkrooke tehnikat kasutades.” Lisaks paelus moedisainerit rehviratta ringjas vorm üldisemalt, mille tulemusel tekib mitme komplekti juures, käsi peopesadest ühendades, struktuurse varruka ja ümara õlajoone koosmõjul justkui reljeefne (rehvi)võru.
Veel üks detail, mida on kollektsioonis jooksvalt näha, on suured ja sügavad voldid. “Näiteks ühel laiade teksapükstega komplektil olen tekitanud teksapükstele ette sügavad horisontaalsed voldid, kuhu oleks võimalik samuti saaki korjata. Sama kehtib pükste peal oleva miniseeliku ja topi kohta, millel kummalgi peidus väikesed salataskud voltide vahel. Lisaks valmis suurevormiline kott, mis toimib nii korjeanumana kui kehakattena.”

Materjalide puhul rakendas Alice tumesinist ja helesinist teksat, viskoosi ja villa-puuvilla segu kangast, millest viimast värvis ta erinevatelt metallesemetelt pärit… roostega! “Osa mustritest on kangale kantud digitrükki kasutades. Samuti kulutasin teksat, et anda sellele kergelt kantud ja ajas vanunud tulemus.” Rõivastele lisaks lõi Alice ka kartulikorvist inspireeritud aksessuaarid.
Vaata võidukollektsiooni fotosid galeriist!
Fotograaf Marianna Gunja poolt pildile püütud moeseeria kannab endas mineviku kaja, korduvaid mustreid ja enesepeegeldust. “Meie kõigiga on kaasas emotsionaalne pagas ning isegi, kui see on raske, peame õppima, kuidas sellega valutult edasi sammuda,” mõtiskleb disainer Hannes Rüütel. “Me ei jutusta lugu üksnes sellest, mida me kanname, vaid ka sellest, mida me endas kanname.”
Disainer jätkab oma kollektsioonidele omast vastandamist nii materjalide kui vormide näol. Neutraalsetes toonides pehmed kangad vahelduvad julgete mustrite ja tekstuuridega ning siluetid ja detailid viitavad sel korral nii enesekontrollile kui ka vabanemisele. Meestele suunatud unisex-touch’iga rõivad on suuresti hinnatud ka naiste seas.
Tutvu kollektsiooniga galeriis!

Moemärgi HANNES RÜÜTEL esinduskauplus asub Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Uuri lisa hannesruutel.com.
“Suved saarel tähendasid alati suurt hulka tööd: muru niitmist, rohimist, adru korjamist, palkide tassimist, puude ladumist, köögiviljade eest hoolitsemist ja palju muud,” räägib disainer. “Lapsena tundusid need ülesanded tüütu kohustusena, kuid lõpuks kaasnes nendega alati rahulolu ja uhkus selle üle, et oma kätega sai midagi valmis tehtud. Need rituaalid olid korraga koormavad ja vabastavad, ühendades perekonda, sugulasi ja sõpru, kes tuli talgute formaadis appi suuremaid töid ära tegema. Selle taustal on tööde tegemist dikteerinud alati heitlik ilm, “Eesti suvi”, mis tähendab, et sa ei tea kunagi, kas päev kulgeb päikese või vihma sabinaga.”
Kui Cäroli lapsepõlves oli töö maal käsikäes nappides riietes päevituse püüdmisega ja mõnusa koosviibimisega, siis veel pool sajandit tagasi olid samad tööd elulised ja vältimatud, et elada üle talv ja hoida talu toimivana. Toona kanti pikki katvaid rõivaid, mis kaitsesid keha kõrvetava päikese eest ja olid traditsioonilist laadi. Need kaks põrkuvat maailma — töö kui hädavajadus ning töö kui pool vabatahtlik rituaal on loonud Tallinn Fashion Weeki lavale jõudva kollektsiooni alustala.

Moebrändi carolxott alt toob disainer oma lapsepõlvemälestuste ja ajalooliste talurõivastele viidates loomingusse reaalse töö jäljed: päikese käes pleekinud pinnad, higiplekid ja kleepuvate muruliblede alla mattunud rõivad. Kangaste pleegitused ja kulutatud ilme, naha fragmentidest loodud murujändrike detailid ning käsitsi kootud pinnad loovad terviku, mis seob käsitöö ja tänapäevased modernsed vormid tervikuks. Lisaks muru referentsile on disainis välja tootud ka viited hea ja sooja suve tagajärjele looduses – õitsevale sinivetikale.
Kokkuvõttena on kollektsioon “Eesti suvi 2026” disaineri isiklik kogemus töö ja keha suhetest kaasates sinna detaile põlvkondade tagustest talu töörõivastest.
Kollektsioon jõuab Tallinn Fashion Weeki lavale 22. oktoobril Kuldnõela gala raames.