Laupäeval, 12. juunil avatakse Viinistu Kunstimuuseumi Tünnigaleriis ja pühakojas Aili Vindi ülevaatenäitus „Naine ja Meri“. Mitmeosaline väljapanek hõlmab võimsaid meremaale, värvikat op-kunsti ja meelelist graafikat ning näituse avamisel toimuvat häppeningi.

Viinistu Kunstimuuseum oma looduskauni asukoha ning suurejoonelise kollektsiooniga on igati sobilik paik kunstniku, keda on alati inspireerinud meri, elutöö esitlemiseks. Mere kohalolu loob dialoogi näitusesaalidega nii, et erinevatest osadest moodustub terviklik ruumi,- aja- ja kohaspetsiifiline installatsioon, kus siiski ka iga eraldiseisev kunstiteos saab mõjule pääseda.

Näituse kuraator ja NOAR.eu kunstikeskkonna eestvedaja Andra Orni esmane kokkupuude kunstniku loominguga oli lapsepõlves paljudele tuttava Vindi illustratsioonidega raamatu “Kümme kooki” kaudu. „Aili Vindi loomingus on midagi erilist, mis koheselt kütkestab ja pikemaks ajaks kummitama jääb – ühelt poolt on see ürgne maalähedane jõud, teisalt aga naiselik sensuaalne loomus. Filigraanselt maalitud realistlikes meremaalides on tabatud müstiline hetk, mille märkamiseks peab kasutama kunstniku silmi, samal ajal meri maalil aga justkui voogab omas rütmis edasi. Vindi loometee ainukeses graafikasarjas „Variatsioonid”, mille iga tõmmis on kunstniku enda käega tehtud (tähistatud rahvusvahelise märkega Tiree par l´artiste ehk T.p.l.a) ja tiraažid väga väikesed ning unikaalsed, on aga märgata kunstniku üdini sensuaalset ja õrna külge. Kunstniku psühhedeelne op- ja popkunst näitab aga suurepärast värvitunnetust ning pöörab tähelepanu sellele, kuidas värvid mõjutavad inimese vaimselt enesetunnet,” kirjeldab Orn Vindi loomingut.

Ülevaatenäituse pealkiri „Naine ja Meri” viitab Ameerika kirjaniku Ernest Hemingway suurteosele „Vanamees ja meri“, mille pealtnäha lihtsa ja realistliku loo taga peitub mitmeplaaniline maailm. Enam kui 60 teost hõlmav näitus puudutab inimeksistentsi kahesust, mis on eriti tajutav Aili Vindi realistlikes meremaalides ning mille sisemist keerukust ja nüansse märkab vaid tähelepanelikul vaatlusel.

Näitus „Naine ja Meri“ avatakse 12. juunil kell 16.00 Viinistu Kunstimuuseumis (Ranna 1, Viinistu küla, Kuusalu vald, Harjumaa). Näitus jääb avatuks 7. juulini 2021.

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.