Kord oli Ameerika Ühendriikides üks moebränd, mis tegi suhteliselt keskpäraseid riideid, kuid mida ometi tahtsid kõik noored inimesed kanda. See bränd oli Abercrombie & Fitch ning kõik, mis sellel brändil algusaastatel õnnestus, läks ühel hetkel täiesti allamäge.

Sellest allakäiguteekonnast räägib hiljuti Netflixis linastunud dokumentaal „White Hot: The Rise & Fall of Abercrombie & Fitch”. 90ndate lõpus ning nullindate algusaastatel oli Abercrombie & Fitch tõepoolest üks kuumimaid Ameerika brände – seda ihalesid võrdselt nii Hollywoodi staarid kui iga teine teismeline nii riigi lääne- kui idarannikul. Millest algasid aga probleemid? Just nimelt sellest, mille poolest bränd ennekõike tuntuks sai – nii Abercrombie & Fitchi kaupluste töötajad kui sealt edasi ka poodlejad ise pidid olema: young, thin, white, and hot. 

Ühel hetkel võis selline lähenemine ju töötada, kuid kauaks seda pidu ei jagunud. Millest algas moemärgi allakäik ning kas annab täna seda oma aja kuulsaimat brändi veel kuidagi päästa – see vaadake oma silmaga Netflixist järele!

Kunstniku Shiro Takatani suvel Euroopa esietenduva “Tangenti” eelsündmusena linastub täna, 10. aprillil Tartu Elektriteatris dokumentaalfilm “Shiro Takatani: Between Nature and Technology”. Režissööri Giulio Boato film on sissejuhatus kunstniku senisesse tegevusse, loomeprotsessi ja visuaalidesse.

Unenäoliste, hüpnootiliste maailmadega tuntuks saanud 1963. aastal sündinud kunstnik Shiro Takatani uurib oma loomingus mateeria päritolu, alates lõpmatult väikesest planktonist kuni kaugete tähesüsteemideni. Dokumentaalfilmis ühendab Takatani jõud oma lähimate kaastöölistega. Näiteks heliloojaga Ryuichi Sakamoto, et viia vaataja oma kunsti ja mitmekülgsesse loomingusse, mis ulatub tantsust teatri ja installatsioonideni. Takatani väljendab end lihtsalt ja jõuliselt oma kahes suures ja olulises teemas: looduses ja tehnoloogias.

Shiro Takatani on kogunud etenduskunstide areenil tuntust uute võimaluste katsetajana. Ta on 1984. aastal tegevust alustanud legendaarse jaapani kunstikollektiivi Dumb Type kaasasutaja ja tuumikliige. Alates 1995. aastast on ta Dumb Type’i loovjuht ja alates 1998. aastast on ta teinud ka aktiivset soolokarjääri.

Takatani on loonud mitmeid installatsioone ning seni on ta loonud ja lavastanud ka kolm teatri- ja tantsuetendust. Teiste hulgas on ta teinud koostööd jaapani helilooja Ryuichi Sakamoto ning Jaapani silmapaistvaima heli- ja visuaalkunstniku Ryoji Ikedaga.

Selle aasta algul jõudis Jaapanis publiku ette Shiro Takatani uuslavastus “Tangent”, mis valmis Kyotos ROHMi teatri, La Biennale di Venezia, Kanuti Gildi SAALi ja Tartu 2024 koostöös ning jõuab Euroopa publikuni esimest korda 4. ja 5. juunil kultuuripealinnas Tartus. Tegu on esimese Shiro Takatani sooloartistina loodud etenduskunsti teosega pärast 2015. aasta tööd “ST/LL” ning ühtlasi tähistatakse sellega maailmakuulsa multidistsiplinaarse kunstikollektiivi Dumb Type 40. tegutsemise aastapäeva.

Täna kell 18.00 Elektriteatris toimuval seansil juhatavad filmi sisse Kanuti Gildi SAALi teatrijuht Priit Raud ja Tartu 2024 loovjuht Kati Torp.

Käesoleva nädala kolmapäeval, 10. aprillil saab esimest korda Eestis näha suurel ekraanil Wim Wendersi viimast dokumentaalfilmi „Anselm”, mis on hüpnootiline portree ühest nüüdisaja suuremast kunstnikust Anselm Kieferist – tema loomingust, inspiratsioonist ja loomeprotsessist.

Täna 79-aastane Kiefer sai laiemalt tuntuks 1969. aastal, kui ta korraldas provokatiivse aktsiooni, mille käigus poseeris avalikes kohtades, käsi natsitervituseks tõstetud. Ta oli esimesi sakslasi, kes tõi kunsti sõjajärgse Saksamaa tabuteema – rahvusliku süü, mida üritati pisendada või suisa maha vaikida. Sõda ja häving on mõjutanud ka Kieferi hiiglaslikke maale ja installatsioone, mida on iseloomustatud põlenud maastikena ja kus ta kasutab kõige erinevamaid materjale pliist mullani.

Wendersi lähenemine Kieferile on visuaalne – ta laseb kõnelda pigem kunstniku loomingul kui temal endal. Koos kaameraga uudistatakse mastaapseid installatsioone ja uitatakse angaar-ateljeedes, mis on nii suured, et nende omanik kasutab ringi liikumiseks jalgratast.

Film on algselt valminud 3D-tehnikas, mis toob paremini esile objektide ruumilisuse ja viib vaataja nende „sisse”. Kumus jõuab ekraanile selle tava- ehk 2D-versioon.

Kolmapäeval, 10. aprillil kell 18.00 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Sirje Helme. Uuri lisa kumu.poff.ee.