Foto: Mirgoods
Selle aasta Disainiöö läbivaks teemaks on inimsõbralik linnakeskkond. “Disaini ja arhitektuuri piirid on hägustumas ning aina suurem vastutus inimsõbraliku linnakeskkonna loomisel on ka disaineritel. Festivali käigus saab näha, mida erinevad linnad on korda saatnud linnaelu paremaks muutmisel ning mida meil oleks sellest õppida,” rääkis Disainiöö peakorraldaja, Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova.
“Traditsioonilised linnad selgepiirilise keskuse ja äärelinnadega on kadumas. Selle asemele on tulnud keerulisemad, võrgustikku meenutava struktuuriga keskkonnad. Mitmed uuringud näitavad, et inimesed otsivad aktiivselt võimalusi oma elukeskkonna parendamiseks ning just disainil on võime elustandardeid parandada, muutes elukeskkonna jätkusuutlikuks ja inimsõbralikuks,” avasid teemat Human Cities projekti Euroopa eestvedajad Josyane Franc ja Olivier Peyricot.
Festivali üheks tähtsündmuseks on rahvusvaheliste esinejatega konverents “Inimlikud linnad”, programmi teevad mitmekesiseks Disainitänav ja Moepõik, PechaKuchaNight ja mitmed muud eriilmelised üritused, tulemata ei jää ka festivali teemast inspireeritud põnevad muusikalised etteasted. Disainiöö arvukatest näitustest väärib märkimist Eesti Arhitektuurimuuseumis toimuv Lutheri tehase välisesindusest väljakasvanud Isokoni põnev ajaloonäitus. Londoni muuseumi teksti- ja pildimaterjali täiendavad Lutheri tehase tootenäited ning replikatsioonid Isokoni toodetest, mille arenguloo juures olid Bauhausist tuntud disainerid Walter Gropius, Marcel Breuer jt.
Disainiöö raames kuulutatakse välja ka Eesti Disainiauhinnad 2018 konkursi võitjad. Eesti Disainerite Liidu tootedisainiauhinnale BRUNO saab töid esitada EDLi kodulehel kuni 13. augustini. Enamik Disainiöö üritusi on osavõtjatele tasuta.
XIII Disainiöö sündmuste ja programmiga saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus aadressil tallinndesignfestival.com.
Noore Maalikunstniku Auhinna, mille rahaline väärtus on 1000 eurot, võitis Helsingi kunstiülikooli Uniarts vilistlane Johanna Saikkonen. Tema õlimaalid käsitlevad egoismi ja enesepettuse teemasid.
Eesti Kunstiakadeemia galeristi ja žürii liikme Kaisa Maasiku sõnul tõusis Mara Kirchbergi lõputöö „Lekkiva naha toitmine“ teiste seast selgelt esile. „Teos on äärmiselt aktuaalne, kuna käsitleb hoole temaatikat – seda eelkõige igapäevase töö kaudu, mida kunstnik tegi teose eksponeerimise ajal, seda pidevalt hooldades. Installatiivsed filtrisüsteemid hõivasid totaalselt Uus Rada galerii ning avasid kohale omast spetsiifikat, samas pannes läbi visuaalse sarnasuse naha ja kehavedelikega mõtlema kehalisusele ja inimsüsteemi haprusele,” selgitas Maasik.
Konkursi algataja ja NOBA.ac kunstikeskkonna asutaja Andra Orn avaldas heameelt, et pärast mitmeid aastaid pälvis konkursi peapreemia taas Eesti autor. „Viimati võitis konkursi 2016. aastal Juhan Soomets heliinstallatsiooniga „The Artists’ Room“. Sel ajal kandis konkurss veel nime Baltikumi Noore Kunstniku Auhind, kuid tänaseks on see märkimisväärselt kasvanud – liitunud on mitmed Põhjamaade kunstiakadeemiad ning osalejate arv on mitmekordistunud. See muudab Mara Kirchbergi võidu veelgi olulisemaks,“ selgitas Orn.
Kui Soometsa peapreemia pälvinud teost eksponeeriti auhinna raames Läti Kunstimuuseumis ja ArtVilniuse kunstimessil, siis ka sel korral avanevad konkursil silma paistnud autoritel võimalused oma tööde tutvustamiseks – valikut nomineeritud kunstnike teostest saab näha 2025. aastal Läti Kunstiakadeemia galeriis Pilot ja ArtDepoo galeriis Eestis. Paljudele kunstnikele on võimalus oma töid rahvusvaheliselt eksponeerida hindamatu väärtusega, mistõttu on konkurss oluline platvorm noorte kunstnike karjääri edendamiseks.
Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhind on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mille eesmärk on toetada bakalaureuse- ja magistriõpinguid lõpetavaid noori kunstnikke nende karjääri alguses. 2016. aastal Nordic Baltic Art Center NOBA ja regiooni kunstiakadeemiate koostöös algatatud konkurss aitab esile tuua lõputöid ja noori talente, pakkudes kunstiprofessionaalidele ja publikule võimalust avastada lähiriikide suundumusi.
Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhind on rahvusvaheline konkurss, mis on loodud 2016. aastal Nordic Baltic Art Center NOBA poolt koostöös piirkonna kunstiakadeemiate ja ülikoolidega. Konkurss pöörab tähelepanu just bakalaureuse- ja magistriõpinguid lõpetavatele ja karjääri alustavatele kunstnikele. Sellel aastal võtavad konkursist osa Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas, Läti Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia, Helsingi Kunstiülikool (Uniarts Helsinki), Turu Rakenduskõrgkool ning Rootsi suurim kunstikõrgkool Konstfack. Konkurss toetab lõpunäitusi ja aitab noortel kunstnikel saavutada rahvusvahelist nähtavust, samas pakkudes ka laiemale publikule kui ka erialaspetsialistidele ühtset ja terviklikku võimalust avastada lähiriikide talente ning suundumusi.
Andra Orni sõnul näitab osalejate rohkus kui oluline on kunstnikel olla nähtav “Konkursil osalemine annab kunstiakadeemiate lõpetajatele võimaluse silma paista nii publiku kui eriala spetsialistide seas ning leida uusi võimalusi rahvusvahelisel areenil. Kunstnikud toovad esile ka olulisust olla osa regionaalsest kogukonnast, mis annab võimaluse võrdlusmomendiks naaberriikide loojate vahel. Lisaks pakub konkurss nähtavust ja kättesaadavust, milleta tänapäeval on üsna raske hakkama saada,” lisab Orn.
Publikuhääletus toimub kuni 10. novembrini kunstikeskkonnas NOBA.ac, kus on võimalik tutvuda kõigi konkursil osalevate noorte kunstnike ja nende teostega ning hääletada kuni 5 lemmikteose poolt.
Tutvu konkursitöödega ja anna oma hääl siin!
Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkursi Grand Prix pälvib 2000 euro suuruse rahalise auhinna, Maalipreemia laureaati tunnustatakse 1000-eurose rahalise preemiaga, lisaks mitmeid auhindu kunstiresidentuuride ja näituste näol.
