10 mõtlemapanevat tsitaati tänavuselt Copenhagen Fashion Summitilt

Eelmisel nädalal, 15. ja 16. mail toimus Kopenhaagenis jätkusuutlikule ja eetilisele moele pühendatud konverents Copenhagen Fashion Summit. Kahe päeva jooksul väisas üritust üle 1300 inimese enam kui 50 riigist ning esimest korda oli ka Portailil au olla osake selles statistikas.

Copenhagen Fashion Summitit peetakse täna maailma suurimaks jätkusuutlikule moetööstusele pühendatud ürituseks, kus tulevad kokku globaalsete moeettevõtete esindajad, väiksemate disainerbrändide loovjuhid, poliitikud, akadeemikud, meedia ning ei jää puudu ka meie tuleviku pärast muretsevatest kuulsatest nägudest. Kokku oli tänavu konverentsil kõnelejaid ja vestlusringides osalejaid üle 75, kellest nimekamad olid kindlasti moedisainer Stella McCartney, Ameerika Vogue’i moedirektor Tonne Goodman, modellid Amber Valletta, Lily Cole ja Edie Campbell. Teiste seas võtsid sõna ka Taani kroonprintsess Mary; Business of Fashioni, Nike, H&Mi ja Keringi esindajad; Highsnobiety ja Vestiaire Collective’i asutajad, aga ka Euroopa Parlamendi ning Global Fashion Agenda esindajad.

Loomulikult jagub sellisel kahurväel inspireerivaid mõtteid ja ideid nii siia- kui ka teisele poole ookeani, kuid otsustasime ürituse kajastamisega alustada 10 meie jaoks kõige enam kõlama jäänud seisukohaga. Ja kuna mõned mõtted kõlavad paremini nende originaalkeeles, siis jätsime endale vabaduse mõned mõtted tõlkimata jätta. Ehk seetõttu jäävad need ka paremini meelde. Seega, siin need on (ning soovitame soojalt iga loetud tsitaadi järel võtta väike mõttepaus):

„If today 6 out of 10 garments end up in landfill, should we have made those six garments in the first place?” (Paul Dillinger, Levi Strauss & Co.)

„Paraku ei tea täna suurem osa moemaailmas töötavatest inimestestki, et moetööstus on teine kõige reostavam ja meie planeeti hävitavam tööstus, kohe õli- ja naftatööstuse järel.” (Amber Valletta)

„In order to change the system, the entire system needs to be on board.” (Cecilia Strömblad Brännsten, H&M)

„Tarbijatena me täna tegelikult ei tea, kas moeettevõte on läbipaistev või kas ta täidab oma jätkusuutlikke eesmärke nii, nagu väidab. Kui puuduvad selged ja ranged regulatsioonid, võib iga ettevõte ennast kiita just sedaviisi, kuis vaja, ning muu maha vaikida.” (Karin Brinck, ARKET)

„Moemaailm on ju ääretult loominguline. So, fashion should use its creativity and clean up its mess!” (David Fisher)

„Täna on täiesti tavaline, et toidupoes käies vaatad tootemärgistust, uurid toote koostist, päritolu. Meil on vaja jõuda sinnamaale, kus moetoote soetamisel tehakse sama ehk analoogne info oleks saadaval ka rõivakaupluses. Inimesed ei saa teha õigeid otsuseid, kui neil puudub sellekohane info.” (Tonne Goodman, Vogue US)

„Organic cotton is amazing, but there is not enough in the world to supply all of us.” (Julie Guggemos, Target)

„Mina ei usu, et saab olla läbi ja lõhki eetiline ning müüa T-särki vähem kui 10 dollari eest ning maksta õiglast tasu oma tarnijatele selle materjali ning tootmise eest.” (Paul van Zyl, Maiyet)

„Kas te teadsite, et tänasel päeval suudetakse ümber töödelda ainult 2% kogu maailma plastist ning ainult 1% moetööstuse toodangust?” (Stella McCartney)

Ning lõpetuseks:

Kassivideo on alati parim lõpp tõsisel teemal kõnevale ettekandele. Aitäh selle eest, David Roberts!

Talvised jalanõud on enam kui lihtsalt moeesemed – need on ka esmaseks kaitseks külmade, niiskete ja lumiste teede eest. Kui soovid, et sinu pere lemmikjalatsid peaksid vastu mitu hooaega, on oluline järgida kolme põhimõtet: ennetada, kanda teadlikult ja hooldada regulaarselt.

Enneta – kaitse jalatseid enne kandmist

Õige ennetus vähendab olulised tuleviku muresid jalatsite pärast. Oluline on jalanõud töödelda kaitsevahenditega juba enne nende esmakordset kandmist. See aitab jalatseid kaitsta tolmu, niiskuse ja mustuse eest. Soovitame kasutada kaitsevahendeid, mis tagavad veekindluse ja mustuse tõrje. Olgu siinkohal meenutatud, et kaitsevahend tuleks kanda jalanõudele vähemalt 30 minutit enne väljumist, soovitatavalt isegi eelmisel õhtul, et lasta sellel täielikult imenduda ja moodustada kaitsekiht. Kaitsekihti peaks uuendama iga 7–10 päeva järel, kuna see kipub aja jooksul aurustuma. Eriti oluline on see talvejalanõude puhul, mis puutuvad pidevalt kokku niiskuse ja külmaga.

Kanna, teadlikult

Kuidas ja millal sa oma jalanõusid kannad, mõjutab otseselt nende eluiga. On oluline, et jalatsid vastaksid täpselt nende kasutusotstarbele. Näiteks lambavillaga vooderdatud UGG ja EMU saapad on mõeldud külmade ja kuivade ilmade jaoks, kuid mitte sügavate lumelompide ega märgade olude jaoks (kui need just pole veekindlaks töödeldud). Seevastu brändid, mis kasutavad Gore-Tex membraani, pakuvad suurepärast kaitset just niisketes tingimustes.

Samuti on oluline vältida märgade jalatsite kandmist. Märg jalats võib kaotada oma vormi ja kahjustada materjale, eriti naha ja seemisnaha puhul. Jalatsite puhkus on sama oluline kui nende kandmine – lase oma jalanõudel vahepeal hingata ja taastuda, et säilitada nende kuju ja parimad omadused.

Puhasta ja hoolda, korralikult

Halb uudis on see, et hooldusvabu jalanõusid ei ole olemas, kuid hea uudis on, et sobivaid hooldusvahendeid leidub turul rohkem kui kunagi varem. Olenemata jalatsite hinnast ja kvaliteedist, vajavad need kõik regulaarselt hooldust. Jalanõude hooldus algab eelhooldusest – uued jalatsid tuleks kohe peale proovikandmist töödelda spetsiaalsete veekaitsevahenditega, et tagada mustus- ja veehülgavus. See aitab pikendada nende esteetilist välimust ja vastupidavust.