Copenhagen Fashion Summitit peetakse täna maailma suurimaks jätkusuutlikule moetööstusele pühendatud ürituseks, kus tulevad kokku globaalsete moeettevõtete esindajad, väiksemate disainerbrändide loovjuhid, poliitikud, akadeemikud, meedia ning ei jää puudu ka meie tuleviku pärast muretsevatest kuulsatest nägudest. Kokku oli tänavu konverentsil kõnelejaid ja vestlusringides osalejaid üle 75, kellest nimekamad olid kindlasti moedisainer Stella McCartney, Ameerika Vogue’i moedirektor Tonne Goodman, modellid Amber Valletta, Lily Cole ja Edie Campbell. Teiste seas võtsid sõna ka Taani kroonprintsess Mary; Business of Fashioni, Nike, H&Mi ja Keringi esindajad; Highsnobiety ja Vestiaire Collective’i asutajad, aga ka Euroopa Parlamendi ning Global Fashion Agenda esindajad.
Loomulikult jagub sellisel kahurväel inspireerivaid mõtteid ja ideid nii siia- kui ka teisele poole ookeani, kuid otsustasime ürituse kajastamisega alustada 10 meie jaoks kõige enam kõlama jäänud seisukohaga. Ja kuna mõned mõtted kõlavad paremini nende originaalkeeles, siis jätsime endale vabaduse mõned mõtted tõlkimata jätta. Ehk seetõttu jäävad need ka paremini meelde. Seega, siin need on (ning soovitame soojalt iga loetud tsitaadi järel võtta väike mõttepaus):
„If today 6 out of 10 garments end up in landfill, should we have made those six garments in the first place?” (Paul Dillinger, Levi Strauss & Co.)
„Paraku ei tea täna suurem osa moemaailmas töötavatest inimestestki, et moetööstus on teine kõige reostavam ja meie planeeti hävitavam tööstus, kohe õli- ja naftatööstuse järel.” (Amber Valletta)
„In order to change the system, the entire system needs to be on board.” (Cecilia Strömblad Brännsten, H&M)
„Tarbijatena me täna tegelikult ei tea, kas moeettevõte on läbipaistev või kas ta täidab oma jätkusuutlikke eesmärke nii, nagu väidab. Kui puuduvad selged ja ranged regulatsioonid, võib iga ettevõte ennast kiita just sedaviisi, kuis vaja, ning muu maha vaikida.” (Karin Brinck, ARKET)
„Moemaailm on ju ääretult loominguline. So, fashion should use its creativity and clean up its mess!” (David Fisher)
„Täna on täiesti tavaline, et toidupoes käies vaatad tootemärgistust, uurid toote koostist, päritolu. Meil on vaja jõuda sinnamaale, kus moetoote soetamisel tehakse sama ehk analoogne info oleks saadaval ka rõivakaupluses. Inimesed ei saa teha õigeid otsuseid, kui neil puudub sellekohane info.” (Tonne Goodman, Vogue US)
„Organic cotton is amazing, but there is not enough in the world to supply all of us.” (Julie Guggemos, Target)
„Mina ei usu, et saab olla läbi ja lõhki eetiline ning müüa T-särki vähem kui 10 dollari eest ning maksta õiglast tasu oma tarnijatele selle materjali ning tootmise eest.” (Paul van Zyl, Maiyet)
„Kas te teadsite, et tänasel päeval suudetakse ümber töödelda ainult 2% kogu maailma plastist ning ainult 1% moetööstuse toodangust?” (Stella McCartney)
Ning lõpetuseks:
Kassivideo on alati parim lõpp tõsisel teemal kõnevale ettekandele. Aitäh selle eest, David Roberts!
Kampaania ei keskendu üksnes pidustustele, vaid peatub ka vahehetkedel: argipäeva vaibumisel enne õhtuseid plaane, kodutee ootuses peituvas mugavustundes ning rahul, mis saabub siis, kui pühadeaegne sagin lõpuks vaibub.
By Malene Birgeri kampaania südames on muusa, mähitud hooaja kõige kutsuvamatesse tekstuuridesse: siidiselt kumavatesse satiinidesse, kunstipäraselt kroogitud kangastesse, sügavatesse talvetoonidesse ja kudumitesse, mis pakuvad õrna embust. Ta liigub läbi ruumide, mida raamivad monumentaalsed uksed, kaunis dekoor, rikkalik puit ja ajatult elegantsed sisustuselemendid – iga miljöö jutustab oma lugu, olles vaikne traditsioonide ja uute mälestuste hoidja.
Kollektsioon avaneb brändi ikooniliste lõigete ja siluettide kaudu, mis on juba aastaid olnud osa By Malene Birgeri pühadeaja garderoobist. Nende kõrval esitletakse ka uusi pidulikke komplekte, mis loovad värske vaatenurga hooaja trendidele.
Tutvu kõnealuse kollektsiooniga galeriis!
By Malene Birgeri pühadekollektsioon ootab avastamist moemärgi edasimüüjate juures – Eestis näiteks Tallinna Kaubamajas – ning aadressil bymalenebirger.com.
Rousteing, kes asus Balmaini loovjuhiks 2011. aastal kõigest 25-aastasena, oli sel hetkel noorim mitteasutajast loovjuht suure moemaja eesotsas pärast Yves Saint Laurent’i Dioris. Samuti oli ta esimene mustanahaline disainer, kes võttis enda alla kõikide kategooriate juhtimise Prantsuse moemajas.
„Nagu iga lugu, jõuab ka see kord lõpule,“ teatas Olivier Rousteing. „Olen sügavalt uhke kõige üle, mida oleme saavutanud, ja lõpmata tänulik oma erakordsele Balmaini tiimile – minu valitud perele –, kes on olnud mu kodu viimased 14 aastat.“
Brändi ametliku avalduse kohaselt oli tegemist vastastikusel kokkuleppel tehtud otsusega, ning Balmain lubab lähiajal teada anda moemaja edasistest sammudest. Meie jääme aga põnevusega ootama, kuhu Rousteing oma ande ja loovuse järgmisena viib.