Käesoleva nädala laupäeval saab kodumaist brändi Frankie Animal näha Eesti Laulu finaalis. Mõni nädal tagasi andis koosseis välja oma Eesti Laulu võistlusloo „Misty” video. Kuna meile meeldivad nii Frankie Animal, „Misty” kui ka südamekostüümis Henrik Kalmet, siis mõtlesime, et räägime stiilist ja kostüümidest Frankie Animaliga veelgi.

Lahkesti olid Portailile nõus aru andma Frankie Animali liikmed Marie M. Vaigla ja Jonas Kaarnamets.

Kuidas on Frankie Animal oma praeguse stiili leidnud?

Marie: Kõik on läinud ikka loomulikku teed pidi. Muusika ju tuleb meist endist ning see omakorda dikteerib visuaalse keele. Saame kohe aru, kui pilt, riided või muu väline ei sobitu muusikaga, või ka vastupidi. Need käivad käsikäes.

Kas jälgite kindlat mustrit ja vormi enda projektide visuaalse osa juures – alates riietest kuni albumite kujundusteni? On teil selleks oma meeskond või suunate ja toimetate ise?

Marie: Albumi „The Backbeat” puhul oli küll väga selge kontseptsioon ja läbiv joon, millega kontsertidel üritasime mängida. Albumi kujundusel oli oluline osa Kärt Hammeri kunstil, millest lähtuvalt ka kõik muu ümber tegime.

Aga ka nüüd, just viimaste singlite puhul, oleme üritanud piltide ja videote abil ühist keelt leida ning usun, et oleme sellega väga hästi hakkama saanud. Suurt tiimi meil ei olegi, Kärt Hammer loomulikult aitab stilistikaga, kuid suuresti olemegi selline DIY-bänd.

Jonas: Et tiim tähendab enamikel juhtudel raha ja kuna iseseisvalt tegutsevatel bändidel seda üleliia pole, siis liigub bändindus üha laiema „DIY-stumise” poole. Meie puhul kehtis näiteks viimaste singlite artwork’i tegemisel sama muster: mõtlesime koos mingi idee, meie bassimees Jan disainis ja teostas selle ning lõpuks andsime Mariega veel nõu, mida muuta. Lihtne, odav ja kiire.

Mis teil oma esimesel live-kontserdil seljas oli?

Marie: Minul olid vist teksapüksid ja triibuline (või roosa?!) pikkade varrukatega kampsik. Väga indie, tõesti. Ega esimestel laividel ei osanudki visuaalsele poolele nii suurt rõhku panna ja ausalt öeldes ei mäletagi, kes selle stilistika tegi. Hiljem oleme sellega küll palju vaeva näinud, parim näide on aastapäevad tagasi toimunud KUMU kontsert, kus meil oli väga selge kontseptsioon ja meie jaoks oli oluline, et lavaline pilt haakuks meie muusika ja albumi kujundusega. Siis tegi laval kunsti Kärt Hammer, mis ka otsepildina seinale projekteerus. Idee midagi sellist teha mõlkus juba tükk aega meeles ning KUMU oli enam kui õige koht selle realiseerimiseks.

Jonas: Mul oli seis suhteliselt sama. Seljas oli triibuline särk, beežid püksid ja hall pusa. Väga 2012. Kusjuures fun fact: selle ürituse nimi oli „Blinking Rabbits from Neptune”. Seal esinesid veel Elephants From Neptune, Blinking Lights ja Tenfold Rabbit. Tuhnides Facebooki lõpututes arhiivides, leidsin kontserdi ametliku lehe, mille kirjelduses seisis: „Eelsoojendusena on võimalik suurelt ekraanilt vaadata UEFA 2012 Meistrite Liiga finaalmängu (Chelsea vs. Bayern). Jalkamängu vaheajal esineb noortest muusikutest koosnev akustilist indie rock’i mängiv bänd!”

Milline on üks stiilipuhas laul? 

Marie: Mina isiklikult ei olegi suur „stiilipuhtuse” fänn. Minu jaoks seostub see klišeedega. See on see, kui miski peab kuskile raamidesse mahtuma ja olema nii „nagu on õige”. Ma ei arva, et stiilipuhtus kui selline täna enam nii tähtis on. Elame ajas, kus erinevaid stiile omavahel segatakse – seega selget stiilipuhtust on uues muusikas raske leida. Nendest „miksidest” arenevad omakorda uued stiilid ning ma arvan, et see on väga huvitav ja vajalik. Ent kõige olulisem on ikkagi sisu.

Jonas: Minu jaoks on stiilipuhas laul, kontsert või artist selline, mis mõjub tervikuna. Mõjutused on sulandunud ühtlaseks seguks nii, et oskad ehk välja noppida erinevaid konkreetseid laenatud elemente, aga kõik need elemendid kokku mõjuvad värske ja uuena.

Inimene, nähtus või loom, kellest ja millest inspireerute?

Marie: Inspireerume mingist sisemisest seisundist, mis omakorda sõltub inimestest, suhetest, ilmast, filmidest, raamatutest…

Jonas: Mind inspireerib alati värskus. Olgu see siis inimene, mingi koht või muusika – kui ta/see mõjub mulle värske või uuena, siis tunnen, kuidas mu tšakrad avanevad.

Kas ja milliseid alternatiivseid ideid „Misty” videole veel oli? 

Marie: Valminud versioon oli äkki kolmas variant „Misty” videost? Kõigepealt oli idee teha kunstipärane tantsuvideo, seejärel lihtne DIY-proovika-video. Lõpliku idee peale tulime koos Martin Kuudiga ning sinna oli südamekostüüm kohe sisse kirjutatud, kuna video räägib ju mehe südame elust, kui ta on armuvalus. Natuke kurb, südamlik, armas ja kergelt iroonilise alatooniga.

Mis on Frankie Animali missioon?

Marie: Võib-olla see, et olla kunagi oma muusikaga kellelegi eeskujuks, inspiratsiooniks. Olla kellelegi põhjus, miks ta midagi teeb.

Vaata ka Frankie Animali loo „Misty” videot:

Laulja Tuuli Rand avaldas uue popsingli „Mõistatus“, mida saadab kelmikas muusikavideo. Tenniseväljakule paigutatud lugu mängib pilkude, flirdi ja väikeste võistlusmomentidega, kus tähelepanu nimel ei jää puudu ei mehelikust mõõduvõtust ega kergest edevusest. Mängu ja tegelikkuse piir hägustub ning lõpuni jääb õhku küsimus, kes on lõpuks võitnud Tuuli südame.

„Mõistatuse“ sünnilugu on inspireeritud Tuuli enda elust. Laul sai alguse hetkest, mil ta kohtus oma praeguse kaaslasega. Juba esimesest kohtumisest tundis ta, et soovib just selle inimesega oma elu jagada, kuid ei julgenud seda kohe välja öelda. Ka vastaspoole tundeid oli keeruline tõlgendada ning nii kujunes nende vahel välja omamoodi kassi-hiire mäng. „See lugu on minu enda kassi-hiire mängust – hetkest, mil ei tea, kas julged öelda seda, mida süda tegelikult tahab,“ kirjeldab Tuuli Rand.

Singli „Mõistatus“ autorid on Gevin Niglas, Emili Jürgens ja Tuuli Rand. Lugu salvestati FAAR Musicu stuudios ning muusikavideo autor on Aleksandr Tokarev.

Sel reedel ja laupäeval sünnib Tartu Laululaval uus suvine traditsioon – esimest korda toimub rahvusvaheline alternatiiv-popmuusikafestival Tartu Punch, mis toob kahe päeva jooksul Tartusse üle 30 artisti Eestist ja välismaalt. Lisaks põhiprogrammi kontsertidele jõuab muusika ka linnaruumi ning festivalil toimuvad vestlused muusikatööstuse ja Tartu kultuurielu teemadel.

Tartu Punchi peakorraldaja Tarmo Sikk usub, et Tartul on kõik eeldused kujuneda üheks Põhja-Euroopa põnevamaks muusikalinnaks. „Tartu Punchi eesmärk on tuua Tartusse artiste, keda tavaliselt kohtab Euroopa suurfestivalide lavadel, ning luua nädalavahetus, kus terve linn hingab muusika rütmis. Esimese festivali eel on elevus suur ja teeme kõik selleks, et külastajad lahkuksid siit sooviga järgmisel aastal tagasi tulla,“ ütleb Sikk.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on uue muusikafestivali tulek Tartusse väga oodatud. “Tartu Punch toob meile koju kätte kvaliteetse ja rahvusvahelise muusikaprogrammi, mis muudab Tartu suvise kultuurikalendri veelgi atraktiivsemaks. Loodetavasti on sellel festivalil pikk ja põnev tulevik.”

Mõlema festivalipäeva avab linnaruumiprogramm live-esinemistega Tartu linna eri paikades. Reede keskpäeval annab Alexela Loomelava esisel promenaadil kontserdi alternatiivse elektroonilise indie-popi ansambel su/mi, kell 13.30 saab aga Tartu Ülikooli peahoone sammaste vahel kuulata Eesti elektroonilise popi artisti heleenyum. Laupäeval kell 10.30 astub Barclay platsil üles silmapaistev muusik Säde Semper ja kell 13.30 Araukaaria ning kell 12 Koidula platsil Beer Gardens.

Põhiprogrammi kontsertide kõrval toimuvad Piletitasku jutualal vestlused, kus räägitakse muusikatööstuse telgitagustest, festivalikultuurist, ööelust ja Tartu kultuurielu tulevikust. Arutelusid juhivad muusikaettevõtja Reigo Ahven, Jazzkaare tegevjuht Eva Saar, ERRi ajakirjanik Anett Peel ja Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik.

Kahe päeva jooksul astuvad festivali lavadele kokku 31 artisti ja DJ-d. Rahvusvahelistest muusikutest esinevad Rootsi post-pungi sensatsioon Viagra Boys, Prantsuse elektroonilise muusika fenomen Mezerg, Brit Awards Critics’ Choice’i võitja Jack Garratt (Suurbritannia), Baxter Dury (Suurbritannia), Oscar Jerome (Suurbritannia), Yin Yin (Holland), Pearly Drops (Soome), Adult DVD (Suurbritannia), juni (Itaalia), Rick Feds (Läti) ja Eklektika (Läti).

Eesti artistidest astuvad üles Tommy Cash, Rita Ray koos keelpilliorkestri ja erikülalise Vaiko Eplikuga, Night Tapes (Eesti/Suurbritannia), Holy Motors, Frankie Animal, EiK, maria kallastu, SADU, Yasmyn, Fonda, GØK2 (Eesti/Türgi) ja Mihkel Kuusk. Oma ainsa suvise üleastumise teeb Tartu Punchil HU?.

Artistid astuvad üles kolmel laval – Punch Club pealaval, Paavli.Live laval ning Red Bull DJ laval. Lisaks on festivalil noortepealinn Tartu ala, toidu- ja joogiala ning muudki.

Festivali väravad avatakse mõlemal päeval kell 14 ning programm kestab südaööni. Vaata festivali ajakava kodulehelt. Pärast kontserte toimuvad ametlikud järelpeod Vallikraavis, läbi kahe korruse Shootersi klubis ning Vilde ja Vines. Festivali-, päeva-, noorte- ja lastepassid on müügil Piletitaskus.