Käesoleva nädala laupäeval saab kodumaist brändi Frankie Animal näha Eesti Laulu finaalis. Mõni nädal tagasi andis koosseis välja oma Eesti Laulu võistlusloo „Misty” video. Kuna meile meeldivad nii Frankie Animal, „Misty” kui ka südamekostüümis Henrik Kalmet, siis mõtlesime, et räägime stiilist ja kostüümidest Frankie Animaliga veelgi.

Lahkesti olid Portailile nõus aru andma Frankie Animali liikmed Marie M. Vaigla ja Jonas Kaarnamets.

Kuidas on Frankie Animal oma praeguse stiili leidnud?

Marie: Kõik on läinud ikka loomulikku teed pidi. Muusika ju tuleb meist endist ning see omakorda dikteerib visuaalse keele. Saame kohe aru, kui pilt, riided või muu väline ei sobitu muusikaga, või ka vastupidi. Need käivad käsikäes.

Kas jälgite kindlat mustrit ja vormi enda projektide visuaalse osa juures – alates riietest kuni albumite kujundusteni? On teil selleks oma meeskond või suunate ja toimetate ise?

Marie: Albumi „The Backbeat” puhul oli küll väga selge kontseptsioon ja läbiv joon, millega kontsertidel üritasime mängida. Albumi kujundusel oli oluline osa Kärt Hammeri kunstil, millest lähtuvalt ka kõik muu ümber tegime.

Aga ka nüüd, just viimaste singlite puhul, oleme üritanud piltide ja videote abil ühist keelt leida ning usun, et oleme sellega väga hästi hakkama saanud. Suurt tiimi meil ei olegi, Kärt Hammer loomulikult aitab stilistikaga, kuid suuresti olemegi selline DIY-bänd.

Jonas: Et tiim tähendab enamikel juhtudel raha ja kuna iseseisvalt tegutsevatel bändidel seda üleliia pole, siis liigub bändindus üha laiema „DIY-stumise” poole. Meie puhul kehtis näiteks viimaste singlite artwork’i tegemisel sama muster: mõtlesime koos mingi idee, meie bassimees Jan disainis ja teostas selle ning lõpuks andsime Mariega veel nõu, mida muuta. Lihtne, odav ja kiire.

Mis teil oma esimesel live-kontserdil seljas oli?

Marie: Minul olid vist teksapüksid ja triibuline (või roosa?!) pikkade varrukatega kampsik. Väga indie, tõesti. Ega esimestel laividel ei osanudki visuaalsele poolele nii suurt rõhku panna ja ausalt öeldes ei mäletagi, kes selle stilistika tegi. Hiljem oleme sellega küll palju vaeva näinud, parim näide on aastapäevad tagasi toimunud KUMU kontsert, kus meil oli väga selge kontseptsioon ja meie jaoks oli oluline, et lavaline pilt haakuks meie muusika ja albumi kujundusega. Siis tegi laval kunsti Kärt Hammer, mis ka otsepildina seinale projekteerus. Idee midagi sellist teha mõlkus juba tükk aega meeles ning KUMU oli enam kui õige koht selle realiseerimiseks.

Jonas: Mul oli seis suhteliselt sama. Seljas oli triibuline särk, beežid püksid ja hall pusa. Väga 2012. Kusjuures fun fact: selle ürituse nimi oli „Blinking Rabbits from Neptune”. Seal esinesid veel Elephants From Neptune, Blinking Lights ja Tenfold Rabbit. Tuhnides Facebooki lõpututes arhiivides, leidsin kontserdi ametliku lehe, mille kirjelduses seisis: „Eelsoojendusena on võimalik suurelt ekraanilt vaadata UEFA 2012 Meistrite Liiga finaalmängu (Chelsea vs. Bayern). Jalkamängu vaheajal esineb noortest muusikutest koosnev akustilist indie rock’i mängiv bänd!”

Milline on üks stiilipuhas laul? 

Marie: Mina isiklikult ei olegi suur „stiilipuhtuse” fänn. Minu jaoks seostub see klišeedega. See on see, kui miski peab kuskile raamidesse mahtuma ja olema nii „nagu on õige”. Ma ei arva, et stiilipuhtus kui selline täna enam nii tähtis on. Elame ajas, kus erinevaid stiile omavahel segatakse – seega selget stiilipuhtust on uues muusikas raske leida. Nendest „miksidest” arenevad omakorda uued stiilid ning ma arvan, et see on väga huvitav ja vajalik. Ent kõige olulisem on ikkagi sisu.

Jonas: Minu jaoks on stiilipuhas laul, kontsert või artist selline, mis mõjub tervikuna. Mõjutused on sulandunud ühtlaseks seguks nii, et oskad ehk välja noppida erinevaid konkreetseid laenatud elemente, aga kõik need elemendid kokku mõjuvad värske ja uuena.

Inimene, nähtus või loom, kellest ja millest inspireerute?

Marie: Inspireerume mingist sisemisest seisundist, mis omakorda sõltub inimestest, suhetest, ilmast, filmidest, raamatutest…

Jonas: Mind inspireerib alati värskus. Olgu see siis inimene, mingi koht või muusika – kui ta/see mõjub mulle värske või uuena, siis tunnen, kuidas mu tšakrad avanevad.

Kas ja milliseid alternatiivseid ideid „Misty” videole veel oli? 

Marie: Valminud versioon oli äkki kolmas variant „Misty” videost? Kõigepealt oli idee teha kunstipärane tantsuvideo, seejärel lihtne DIY-proovika-video. Lõpliku idee peale tulime koos Martin Kuudiga ning sinna oli südamekostüüm kohe sisse kirjutatud, kuna video räägib ju mehe südame elust, kui ta on armuvalus. Natuke kurb, südamlik, armas ja kergelt iroonilise alatooniga.

Mis on Frankie Animali missioon?

Marie: Võib-olla see, et olla kunagi oma muusikaga kellelegi eeskujuks, inspiratsiooniks. Olla kellelegi põhjus, miks ta midagi teeb.

Vaata ka Frankie Animali loo „Misty” videot:

Möödunud nädalavahetusel toimunud Treski festil tõi Andreas kuulajateni esmakordselt oma uue singli “paradise” mis on muusiku sõnul armastuslaul sõpradele ja Hiiumaale.

2025. aasta suvel veetis Andreas koos sõpradega nädala kaunil Hiiumaa saarel, avastades erinevaid randu, tuletorne ja maamärke. Päevad olid täis seiklusi ja naeru, õhtud lõppesid alati hommikuga ning ei läinud kaua aega, kuniks oldi ülepeakaela armunud sealsesse keskkonda. “Saarelt koju naastes palusid sõbrad mul meie ühised mälestused lauluks vormida. Võtsin väljakutse vastu, istusin akustiline kitarr kaenlas voodi najale ja lasin sõnadel endast välja voolata,” meenutab muusik loo sündi.

Andreas on loo “paradise” kirjutatud ja produtseeritud ise. Tegu on kitarripõhise looga, mida kaunistavad pehmed süntesaatorid, digitaalsed kellakesed ja ruumilised taustavokaalid. Lugu kasvab kiht kihi haaval vabastava haripunktini, mis mõjub kui sügav väljahingamine.

Kuula uut lugu siit!

Kodumaine laulja, laulukirjutaja ja produtsent Andreas Poom avaldas kevade lõpus 6-loolise EP “CLAW MARKS”, mis tõi kuulajateni ausa ja emotsionaalse loomingu. “Uus lugu on küll eraldiseisev singel, kuid mõjub justkui EP boonusträkina, sest kirjutasin selle samal loomeperioodil lühialbumiga. Iga looga areneb minu käekiri muusikaprodutsendina selgemaks ja enesekindlamaks – on põnev näha, milliseks kujuneb järgmine peatükk minu artistikarjääris,” räägib Andreas.

Laulja ja laulukirjutaja INGRA avaldas täna oma sügisel ilmuvalt albumilt esimese singli „Kusagil on keegi“. Uue looga käib kaasas ka uhiuus muusikavideo.

„Kirjutasin selle loo tänavu märtsi alguses, mõeldes iseendale. Olin parasjagu elus sellises kohas, kus mul oli neid sõnu vaja kuulda ja nii tuligi see lugu otse südamest,“ ütles loo autor INGRA.

„Kusagil on keegi“ on sillerdavalt suvine ja elujaatav lugu, mis on heaks kaaslaseks nii neile, kes alles otsivad oma inimest, kui ka neile, kelle kõrval see eriline keegi juba olemas on.

Loos musitseerivad koos INGRAga kitarrist Johannes Laas, klahvpillimängija Mikk Kaasik, bassist Peedu Kass ja trummar Kristjan Kallas. Pala miksis ja masterdas Sten-Olle Moldau.

Singli muusikavideo filmis ja monteeris videograaf Kevin Kohjus ning selles teeb kaasa näitleja Franz Malmsten. INGRA sõnul sündis video idee ühest Instagramis nähtud klipist ning lõpptulemus sai täpselt selline nagu ta ette kujutas. “Selle suvine visuaal ja pehmed toonid haakuvad suurepäraselt loo meeleoluga,” lisas laulja.