Olen sageli Taani Disainimuuseumi külaline ja soovitan seda kohta alati, kui palutakse nimetada must go paiku Kopenhaagenis. Seekordse visiidi võtsin ette, et vaadata näitust, mille pealkiri on õigustatult rahvusvahelise tooniga – „The Danish Chair. An International Affair”. Näitusel on välja pandud 110 klassikut Taani Disainimuuseumi kogudes olevast 700 eksponaadist. Väljapaneku disainer on hetkel väga kuum nimi Boris Berlin, kelle viimaste tuntumate tööde hulka kuulub koostöö Gubiga ning kes tegelikult ka Disainiöö ajal Eestis oma disainidest rääkimas käis.
Näitusesaali astujal võib tekkida valgeid vinüülkardinaid eest lükates tunne, nagu siseneks walk-in külmkappi või operatsioonisaali. Kuid vaatepildiks kujuneb hoopis tumedates toonides tunnel, mille seintel on tuhmis valguses arvukad kasti moodi riiulid. Kastides süttivad liikumisanduri abil tuled vaid hetkeks, et püüda vaataja kogu tähelepanu. Lähedalt uurides on ka kõige minimalistlikumas toolis hulgaliselt detaile, nurki ja esmapilgul märkamatuid vorme. Selline lahendus aitab ka kärsitul külastajal mõista disaini funktsiooni. Tunneli mõlemas otsas asuvad ekraanid, kus jooksevad dokumentaalsed filmiklipid Taani mööblitööstusest.

Ei ole kahtlust, et kuigi me sellele ehk igapäevaselt ei mõtle, on tool üks kehale lähedalasuvamaid objekte. Tool „osaleb” tihedalt meie igapäevaelus ning mõjutab meid oma mugavuse ja ebafunktsionaalsusega oluliselt. Samas on tool elustiili osa. Taanis on disainmööbel sedavõrd hinnaline nii moraalsel kui ka rahalisel skaalal, et seda pärandatakse, müüakse oksjonimajades tohutute summade eest, võltsitakse, varastatakse, eksponeeritakse ja räägitakse sellest ikka ja jälle. Suur osa taanlasi tõepoolest usub, et see, millel istutakse, mingis mõttes identifitseerib inimest. Seepärast kohtab siin pea igas taani kodus mõnd disainiklassikut. Näituse varjatum sõnum on aga minu arvates demokraatlikku laadi ja põhimõtteline. Tõlgendan seda nii – täna on meil kõigil õigus ja vabadus istuda.
Lisaks objektidele saalis räägib see näitus kindlasti lugu ka ajast ja ühiskonnast – 19. sajandi keskpaigast kuni 1970. aastateni. Näituse keskmeks on küll tool kui objekt, kuid selle kõrval pakuvad põnevust ka paljude vähem ja rohkem tuntud disainerite isikud. Pikem nimekiri kujuneks kurnavalt pikaks, kuid mõned disainerid, keda iga skandinaavialiku mööbli austaja võiks teada, on Kaare Klint, Børge Mogensen, Poul Kjærholm, Hans. J. Wegner, Finn Juhl, Arne Jacobsen, Verner Panton, Nanna Ditzel, Grete Jalk ja Ole Wanscher.
Põnevat ja mitmekesist püsinäitust saab uudistada Kopenhaageni disainimuuseumis aadressil Bredgade 68. Vaata lisaks designmuseum.dk.
Jõulukollektsioonis on esindatud nii bistroostiilis punaste detailidega lauanõud, küünlad ja laternad, samuti karvased padjakatted ja jõulusokid, ning loomulikult kuuseehteid punastes, valgetes ja pruunides toonides – kõik, et kodu saaks pühadeks pehmelt särava ja materjalidest rikkaliku ilme.

Kollektsioon jõuab müügile juba käesoleval nädalal, 23. oktoobril H&M Home’i kauplustes ja veebispoes aadressil hm.com.
Uudista kollektsiooni galeriis!
Iittala klaasitehases saab kõik alguse tulest, liivast ja veest – kolmest elemendist, mis on klaasivalmistamise tuum. Liiv on algmaterjal, mille tuli muudab helendavaks klaasiks. Vesi, mida kasutatakse puidust vormide niisutamiseks, aitab kujundada sulanud massi. Nüüd on need samad elemendid saanud inspiratsiooniks uuele viisile Iittalat kogeda – läbi kolme maheda aroomi.

Uued küünlad on saadaval nii eraldi kui ka valatult taaskasutatavasse keraamilisse anumasse, mille kuju on inspireeritud Alvar Aalto ikoonilisest lainelisest vormist. Skulpturaalne anum on loodud jätkusuutlikkust silmas pidades – kui küünal on põlenud, saab anumast ajatu sisustuselement, mida võib oma äranägemise järgi taas täita.
Iittala esimese lõhnaküünalde kollektsiooniga saad tutvuda veebipoes iittala.com.