Foto: Portail.ee
Näitusest aga. MET ehk Metropolitan Museum of Art pole sugugi mu lemmik muuseum NYC-s. Ei tahaks kedagi solvata, aga tegu on ikka sellise lihtrahva kohaga, kuhu kuhjatud kõikide ajastute kõikvõimalikud teosed ja taoline üleküllus paneb pea suhteliselt kiiresti valutama. Küll on seal Picassot, küll vaaraosid, küll keisrite kulda ja karda, küll Andy Warholi. Moodsa kunsti armastajana ja armastajatele soovitan pigem minna Whitneysse – kus suured valged seinad lasevad teostel hingata ja silmal puhata. Samas on MET leidnud kavala nipi, kuidas moodsaid inimesi MOMA-st ja Whitneyst enda juurde meelitada, korraldades vingeid moekunsti näitusi. Vinge all pean silmas seda, et tegu on justkui muuseumiga omaette. Astudes näitusesaali on ekspositsiooni arhitektuuriline lahendus ja lopsakus võrreldav millegi suursuguse ja iseseisvaga ning see, et allkorrusel kilkab klassiekskursioon, instagrammides alastuses seisvaid Kreeka-Rooma kivikujusid, läheb sootuks meelest ära.
Lisaks klaarile, modernsele, mitmetasandilisele väljapanekule, on Rei Kawakubo retrospektiiv lummav selle poolest, et teoseid saab kaeda just nende samade aksessuaaride ja soengutega, millega neid moelavadel omal ajal esitleti. Mitte miski pole jäetud juhuse hooleks, kõik on paigas ja karge valgus lausa kutsub pildistama. Nii jäädvustasingi fotoaparaadi mälukaardile pea et kogu näituse ja kutsun teid endaga kaasa ühele moekale digitaalsele jalutuskäigule.
Näitus „Rei Kawakubo / Comme des Garçons: Art of the In-Between” jääb New Yorki Metropolitani kunstimuuseumis avatuks 4. septembrini.
Sellelt reisilt jäid sõelale nii vanad lemmikud kui ka uued tutvused, mida soovitan suurima rõõmuga edasi.
Le Bonaparte
Le Bonaparte on üsna klassikaline brasserie, mida külastasin esimest korda enam kui kümme aastat tagasi ning mul on südamest hea meel, et see on tänaseni püsinud muutumatu. Siia soovitan ennekõike tulla hommikust sööma. Klassikaline Prantsuse hommikusöök – värskeimast värskem sai, croissant, või, moos ja kohv – sobib Pariisi päeva alustuseks kuidagi eriti hästi.
Les Deux Magots
Mõni Pariisi klassik on seda põhjusega. Saint-Germain-des-Prés’ kirjanduskohvik Les Deux Magots on kohe kindlasti üks neist. Kohal on pikk ajalugu – kohvik tegutseb alates 1884. aastast – ja oma vanamoelisel moel valmistatud šokolaadile pühendatakse siin täiesti õigustatult eraldi tähelepanu. Les Deux Magots on ideaalne peatus jahedamal sügishommikul, kui tahaks veel istuda õues, aga sõrmed juba millegi sooja ümber sättida. Seega hetkeks aeg maha, üks tass nende kuuma šokolaadi (kindlasti vahukoorega), meeldivas annuses inimeste vaatlemist ning alles siis võib päev jätkuda.
View this post on Instagram
Bouillon Julien
Bouillon Julien on üks nendest kohtadest, mis väärib külastamist juba puhtalt oma interjööri pärast. 1906. aastal avatud restorani helerohelised seinad, peeglid ja lillemotiividega klaaspaneelid tekitavad tunde, nagu oleks õnnestunud korraks mõnda teise ajastusse astuda. Uhke ruumi kõrval on ka söögikoha algne mõte meeldivalt üllas. Nimelt tähendas Pariisi bouillon’ide traditsioon lihtsat, toitvat ja taskukohast toitu ning sellest põhimõttest lähtub Julien ka täna. Nii saab siin nautida ajaloolist restoranimiljööd, ausat toitu ning õhtu lõpetuseks suudab lauale laekunud arve pakkuda ainult meeldiva üllatuse.
View this post on Instagram
Pink Mamma
Prantsuse köök on imeline, kuid ka Pariisis võib täiesti vabalt tekkida isu Itaalia toidu järele. Pigalle’is asuv neljakorruseline Pink Mamma restoran on visuaalselt täpselt nii efektne nagu piltidelt paistab. Sotsiaalmeedia on teinud eriliselt kuulsaks selle lopsakalt rohelise klaaskatusealuse korruse, kuid tähelepanu võiks jaguda ka taldrikutele: menüüs saab kokku Itaalia köögi tõeline paremik. Kindlasti tasub Pink Mammas laud ette broneerida, eriti nädalavahetuseti.
Cuvée Noire
Üks pärastlõunane kohvipaus veel? Pariisis peaks vastus sellele olema kindlasti jah. Cuvée Noire kohvikud on juba visuaalselt ääretult meeldivad ning sobivad ideaalselt, et ühel tüüpilisel Pariisi-päeval jalgadele puhkust anda. Pariisis on neil kohvikuid erinevate linnaosades, nii et järgmise tassi saab sobitada parasjagu käsil oleva linnatiiruga. Mulle endale tundub aga, et aadressil 60 Rue des Martyrs asuv kohvik on see, kust ei taha niipea lahkuda.
View this post on Instagram
Daroco ja Danico
Veel üks Itaalia peatus, aga seekord koos võimalusega õhtut samas kohas ka pikendada. Rue Vivienne’il asuvas Darocos saab meeldivalt sumisevas õhkkonnas süüa pastat ja pitsat ning seejärel liikuda restorani taga peituvasse speakeasy-stiilis kokteilibaari Danico. Väga mugav lahendus olukorraks, kus õhtusöök on läbi, aga õhtut päris kokku tõmmata veel ei tahaks.
Meil õnnestus Danicot, mis kuulub muide maailma 50 parima kokteilibaari hulka, külastada õhtul, mil erimenüüga olid kohal külalisbaarmenid Shanghaist. Väga sümpaatne kogemus, kuid olge hoiatatud teiegi: sellistel õhtutel tuleb laua saamiseks omajagu aega ka järjekorras seista.
Karl Lagerfeld Café menüüst leiab erikohvid, teed ja Amsterdami stuudio Pantopia valmistatud küpsetised. Lisaks on müügil valik Karl Lagerfeldi moemärgi rõivaid, aksessuaare, kohvilauaraamatuid, Tokidoki figuure, küünlaid, parfüüme ja muid kohviku jaoks loodud esemeid.
Kohviku kontseptsioon sündis koostöös Amsterdami loovstuudio Pantopia ja selle asutaja Youssef Zyat’ga, kelle looming ühendab toidu, disaini ja lugude jutustamise. Pantopia jaoks on kondiitrikunst loominguline väljendus ning sama läbimõeldud lähenemine iseloomustab kogu kohviku atmosfääri.
Ka interjöör peegeldab Karl Lagerfeldi käekirja. Harjatud metall, naturaalne kivi, betoon ja läikivad pinnad loovad rahuliku, galeriid meenutava keskkonna, mille keskmes on pilkupüüdev kohvibaar ja valgustatud Karl Lagerfeldi profiili kujutav installatsioon – peen viide ikoonilise moelooja pärandile.
Piilu kohvikusse läbi pildigalerii või külasta seda Amsterdamis aadressil Raadhuisstraat 32.
