Pärast edukalt läinud näitusi Londoni ja Milano disaininädalatel avas Tactile Baltics eile, 21. mail uksed Vilniuse südalinnas PACAI butiikhotelli galeriis, olles ühtlasi seni üheks suurimatest kohaliku kaasaegse disaini väljapanekutest Baltimaades. Otse Milano disaininädalalt Vilniusesse suundunud näitusel on esindatud kokku 21 disainerit Eestist, Lätist ja Leedust ning selle on kureerinud NID (Triin Loks, Maris Kase ja Kätlin Lõbu), Dita Danosa (LV) ja Audronė Drungilaitė (LT).

Tactile Baltics pakub ülevaate Baltimaade disaini hetkepildist. Näitusel on eksponeeritud põnevad disainilahendused eri materjalidega töötavatelt autoritelt, näiteks on esindatud klaas, keraamika, tekstiil, puit, aga ka kork ning seeneniidistikul põhinev materjal. Paljude disainerite loomingust õhkub Põhja-Euroopa disainikeelele omast esteetikat, milles on segunenud kohalikud traditsioonid ja loomismeetodid. Tactile Baltics väljapanek püüab seega külastajatele edasi anda Eesti, Läti ja Leedu disainimaastiku olemust ning omapära, joonistades välja nii nende sarnasused kui erinevused.

Paralleelselt PACAI galerii näitusega on valitud teosed väljas ka Range Roveri Vilniuse salongis, kus toimus disainerite paneeldiskussioon teemal „Tactility, design and quiet luxury“ (eesti keeles „Taktiilsus, disain ja vaikne luksus“). Eestit esindas klaasikunstnik Maarja Mäemets, kes rääkis lähemalt oma loomeprotsessist ja Thirst Series kollektsioonist.

Tactile Baltics Vilniuse näitus avati koostöös Hotel PACAI ja Range Roveriga ning see jääb avatuks kuni 9. juunini 2025, hõlmatest ühtlasi juuni alguses toimuvat Leedu Disaininädalat.

Eestist osalevad näitusel Annike Laigo, Heiter X, Kertu Liisa Lepik (EKA tootedisaini osakonna erialastuudio projekt), Maarja Mäemets, Myceen, Standard, Teresa RA (EKA tootedisaini ja keraamikaosakonna eriprojekt).

Vaata fotosid näituse avaüritusest galeriis!

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.