Foto: Elliott Erwitt
Fotografiska näitus „Läbi Elliott Erwitti mänguliste silmade“ on austusavaldus legendaarse kunstniku erakordsele teekonnale ja andele fotograafias. Erwittil oli eriline võime olla õigel ajal õiges kohas ning tema pildikeelt kannab nõtke ja heatahtlik esprii. Nii talletus fotodele argielu soojus ja kergus, taustal kõlamas ka sügavusse kiikavad mõtisklused. Näitusel on tema kultuslikud mustvalged fotod kõrvuti vähem tuntud töödega, samuti hulk värvifotosid Erwitti hilisest loomeperioodist. Näituse avamine leiab eriürituste saatel aset 20.-21. märtsil ning see jääb avatuks augustikuu lõpuni.
Elliott Erwitt sündis 1928. aastal Pariisis vene päritolu perre ning kasvas üles Milanos. Teismelise poisina kolis ta koos perega Los Angelesse, kus tärkas ka tema huvi fotograafia vastu. Hiljem New Yorgis elades õppis ta juurde ka filmikunsti ning tutvus fotokunsti suurkujude Edward Steicheni ja Robert Capaga, kellest viimane oli fotoühenduse Magnum Photos kaasasutaja.
Erwitti professionaalne karjäär fotograafina sai alguse 1949. aastal Euroopasse naastes, kus ta oma Rolleiflexi kaameraga Prantsusmaad ja Itaaliat jäädvustas. 1953. aastal kutsus Robert Capa Erwitti agentuuri Magnum Photos liikmeks ning 60ndate aastate lõpus sai temast Magnumi president. Erwitt tegi silmapaistvat fotograafikarjääri ajakirjanduses, moes ja trükireklaamis ning hakkas paralleelselt tootma ka dokumentaal- ja komöödiafilme, seal hulgas 18 filmi telekanalile HBO. Fotograafina jäädvustas ta aastate jooksul ka elu Valges Majas, kus tema kaamerasilma ette jäid nii president Nixon kui leinarüüs Jacqueline Kennedy, ning püüdis pildile ka mitmed ajastustaarid nagu Marilyn Monroe, Grace Kelly, Andy Warhol ja teised.
Tänu Erwitti visuaalsele vaimuteravusele ja erakordsele andele kujunes temast üks fotokunsti juhtfiguure. Fotografiska Tallinna näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul iseloomustab Erwitti käekirja oskus tuua läbi huumori esile elu tõsisemad teemad ja tunded. „Elliott pildistas elu selle täies rikkuses ja tabas suurepäraselt just neid kõige rabavamaid hetki. Fotograafina ei olnud ta pildistatavast kunagi üle ning tõstis oma modelli, olgu selleks inimene või koer, endast alati kõrgemale – see on suure fotograafi tunnus. On olnud suur unistus tema töid sellises mahus Tallinnas esitleda ja meil on ääretult hea meel, et kevadet just Erwitti näitusega saame avada,” kommenteerib Loorents.
Elliott Erwitti näituse avaõhtu leiab aset neljapäeval, 20. märtsil kell 19, mil näitusesaalis saab kuulata filmilooja Douglas Sloani vahetuid meenutusi fotograafi elust ja tööst, samuti linastub üritusel Sloani jäädvustatud lühidokumentaal Erwittist. Tavapiletiga saab näitust külastada alates 21. märtsist ning sama päeva õhtul algusega kell 18 viib Douglas Sloan läbi ka Erwitti näituse erituuri.
Linnaruumi näitusel osalevad kunstnikud on Elo Vahtrik (EE), Eva Stenram (SE/GB), Giovanna Petrocchi (IT), Mare Tralla (EE), Mia Dudek (PL) ja Sigrid Viir (EE). Näituse kuraatorid on Kati Ots (EE) ja Trine Stephensen (NO).
„Kõik sai alguse asukohast – see pani paika ruumilise mastaabi ja ka teemad, millega tegeleda. Kaubamaja ristmik on visuaalselt ja ajalooliselt väga laetud paik, kus põimuvad eri ajastute kihid ja Tallinna identiteedi olulised sümbolid,“ sõnas kuraator Kati Ots. „Ühel pool on Kaubamaja, teisel pool Viru Keskus – kaks eri ajastu kaubandusarhitektuuri tähist. Endise Eesti Kunstiakadeemia krundile on kerkimas uus kõrghoone, Viru Keskuse terrassil seisab Hämarik ning ümberringi liigub lakkamatu inimvool, maa all ja peal. See on monumentaalne keskkond – mitte pelgalt mastaabi, vaid ka tähenduse ja visuaalse intensiivsuse poolest.“
Kuus kohaspetsiifilist teost paigutatakse Kaubamaja ristmiku ümbrusesse, kus need sekkuvad linnaruumi mitmel tasandil, hõivates pindu nii inimeste tavapärastes liikumiskohtades kui paikades, kuhu pilk tavaliselt ei satu. Sarnaselt on mitmekesine ka kunstnike valik.
„Valisime osalejate hulga teadlikult väiksema, et saaksime töötada põhjalikult ja kohaspetsiifiliselt. Kõik näitusetööd on loodud spetsiaalselt Kaubamaja ristmiku jaoks ning eri põlvkondadest ja rahvusest kunstnikud toovad näitusele enda isiklikud vaatenurgad ja suhestumise ruumiga,“ sõnas näituse kuraator Trine Stephensen.
„Näitus käsitleb fotograafiat meediumiüleselt – kõik teosed lähtuvad fotograafiast, kuid väljendusvorm ulatub installatsioonidest ja digitaalsetest kollaažidest kuni skulpturaalsete objektideni. Uurime, kuidas foto saab toimida mitte ainult visuaalse kujutisena, vaid ka skulpturaalse elemendina, mis loob ruumi ja sekkub selle kogemisse,“ lisas Stephensen.
Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini.
V&A lubab külastajatele unustamatut moekunsti elamust: näitusel saab näha enam kui 200 ikoonilist eset Schiaparelli moemaja arhiividest. Esindatud on rõivad, aksessuaarid, ehted, parfüümid, fotod, maalid, skulptuurid, mööbel ja palju muud.
Näituse keskne teema on moemaja sügav ja pikaajaline suhe kunstimaailmaga. Näitusel on esindatud tööd sellistelt nimedelt nagu Pablo Picasso ja Man Ray, aga ka kuulsad sürrealistlikud koostööd Salvador Dalíga. Lisaks saab näha ka tänapäevaseid tõlgendusi Schiaparelli visioonist, sealhulgas loometöid moemaja praeguselt loovjuhilt Daniel Roseberrylt.
Lisainformatsiooni näituse kohta leiab V&A koduleheküljelt.
