Foto: Elliott Erwitt
Fotografiska näitus „Läbi Elliott Erwitti mänguliste silmade“ on austusavaldus legendaarse kunstniku erakordsele teekonnale ja andele fotograafias. Erwittil oli eriline võime olla õigel ajal õiges kohas ning tema pildikeelt kannab nõtke ja heatahtlik esprii. Nii talletus fotodele argielu soojus ja kergus, taustal kõlamas ka sügavusse kiikavad mõtisklused. Näitusel on tema kultuslikud mustvalged fotod kõrvuti vähem tuntud töödega, samuti hulk värvifotosid Erwitti hilisest loomeperioodist. Näituse avamine leiab eriürituste saatel aset 20.-21. märtsil ning see jääb avatuks augustikuu lõpuni.
Elliott Erwitt sündis 1928. aastal Pariisis vene päritolu perre ning kasvas üles Milanos. Teismelise poisina kolis ta koos perega Los Angelesse, kus tärkas ka tema huvi fotograafia vastu. Hiljem New Yorgis elades õppis ta juurde ka filmikunsti ning tutvus fotokunsti suurkujude Edward Steicheni ja Robert Capaga, kellest viimane oli fotoühenduse Magnum Photos kaasasutaja.
Erwitti professionaalne karjäär fotograafina sai alguse 1949. aastal Euroopasse naastes, kus ta oma Rolleiflexi kaameraga Prantsusmaad ja Itaaliat jäädvustas. 1953. aastal kutsus Robert Capa Erwitti agentuuri Magnum Photos liikmeks ning 60ndate aastate lõpus sai temast Magnumi president. Erwitt tegi silmapaistvat fotograafikarjääri ajakirjanduses, moes ja trükireklaamis ning hakkas paralleelselt tootma ka dokumentaal- ja komöödiafilme, seal hulgas 18 filmi telekanalile HBO. Fotograafina jäädvustas ta aastate jooksul ka elu Valges Majas, kus tema kaamerasilma ette jäid nii president Nixon kui leinarüüs Jacqueline Kennedy, ning püüdis pildile ka mitmed ajastustaarid nagu Marilyn Monroe, Grace Kelly, Andy Warhol ja teised.
Tänu Erwitti visuaalsele vaimuteravusele ja erakordsele andele kujunes temast üks fotokunsti juhtfiguure. Fotografiska Tallinna näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul iseloomustab Erwitti käekirja oskus tuua läbi huumori esile elu tõsisemad teemad ja tunded. „Elliott pildistas elu selle täies rikkuses ja tabas suurepäraselt just neid kõige rabavamaid hetki. Fotograafina ei olnud ta pildistatavast kunagi üle ning tõstis oma modelli, olgu selleks inimene või koer, endast alati kõrgemale – see on suure fotograafi tunnus. On olnud suur unistus tema töid sellises mahus Tallinnas esitleda ja meil on ääretult hea meel, et kevadet just Erwitti näitusega saame avada,” kommenteerib Loorents.
Elliott Erwitti näituse avaõhtu leiab aset neljapäeval, 20. märtsil kell 19, mil näitusesaalis saab kuulata filmilooja Douglas Sloani vahetuid meenutusi fotograafi elust ja tööst, samuti linastub üritusel Sloani jäädvustatud lühidokumentaal Erwittist. Tavapiletiga saab näitust külastada alates 21. märtsist ning sama päeva õhtul algusega kell 18 viib Douglas Sloan läbi ka Erwitti näituse erituuri.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.
Algav suvi märgib Fotografiska Tallinna 7. tegutsemisaastat. Maja suvine suurnäitus kannab tiitlit „Fotograafia jõud: nähtavale toodud maailmad“ (Photography in Power: Making Worlds Visible) ning tõstab esile fotokunsti ja kunstnikud, kes on läbi aastate olnud osa Fotografiska rahvusvahelisest ja kohalikust näituseprogrammist. Ülevaatenäitus avab fotograafia erinevaid kihistusi ja selle rolli maailma tõlgendamisel.
Mahukas grupinäitus toob esmakordselt Tallinnasse mitmed fotograafia suurnimed – Newtoni, Mapplethorpe’i ja Avedoni kõrval leiab näituselt ka Paolo Roversi, Refik Anadoli, David LaChapelle’i, Lars Tunbjörki, Herb Rittsi ja teised fotograafia raudvarasse kuuluvad kunstnikud. Taaskohtuda saab ka mitmete publikulemmikutega nagu Alison Jackson, Peter Lindbergh, Pentti Sammallahti, Ellen von Unwerth, Anders Petersen ja Tom of Finland. Samuti leiab näitusesaalist kohalikud kunstnikud, kes on olnud osa Fotografiska Tallinna seitsmeaastasest loost, nende hulgas Toomas Volkmann, Cloe Jancis, Tanja Muravskaja, Kaupo Kikkas, DeStudio ja Anna-Stina Treumund. Ühtekokku lööb näitusel kaasa 127 kunstnikku.
Samal ajal pöördub pilk ka fotokunsti tulevikule. Suurnäituse kõrval avaneb Fotografiskas algatuse Emerging Artists esimene näitus, mis toob esile Baltimaade ja Soome tõusvad fototähed – uue põlvkonna julged ja värsked pilgud, milles joonistuvad välja fotograafia järgmised suunad ja võimalikud tulevikud.
„Uute regionaalsete kunstnike platvormi ja iga-aastase näituse käivitamisega loome ruumi värsketele häältele, toetades loometee alguses olevaid autoreid, kelle pilkudes peegelduvad kaasaja kõige teravamad küsimused,“ kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe.
Rahvusvahelise avatud konkursi kaudu valiti näitusel „Emerging Artists 2026: Baltimaad ja Soome“ osalema kunstnikud piirkonna kõigist neljast riigist. Eestist osalevad näitusel Anna-Liisa Kree ja Andra Rahe, Soomest Karl Ketamo ja Shia Rówan Conlon, Leedust Pavelas Šalaikiskis ja Ieva Baltaduonytė ning Lätist Filips Smits, Annemarija Gulbe, Krišjānis Elviks, Anna Ansone ja Anna Marija Puķe.
Valitud kunstnikud töötavad fotograafilise materjaliga väga erineval moel – lavastades hoolikalt läbimõeldud stseene, vaadeldes ausalt ja mänguliselt iseennast ning ümbritsevat elu või andes seeriate kaudu kuju kaasaegsetele meeleoludele ja ühiskonna varjatud jõujoontele. Näitus avab kaasaegse fotokunsti eriilmelised lähenemised ning toob esile autorite isiklikud, fotograafia kaudu läbitunnetatud kogemused, milles võib ära tunda ka siinsele piirkonnale omaseid visuaalseid vihjeid.
„On harukordne, et hetkeks on meil avatud justkui fotomaailma entsüklopeedia – sa tuled lehitsema lugusid ja avastama maailma, surveta otsustada, kas ja kes sulle rohkem meeldima peab,“ kirjeldab Aasmäe Fotografiska suvist näitusehooaega.
Mõlemad näitused ootavad Fotografiskas avastamist kogu suve vältel – „Fotograafia jõud“ on üleval 6. maist 13. septembrini ja „Emerging Artists 2026“ 9. maist 1. novembrini. Nende kõrval saab tutvuda ka Läti kunstniku Inta Ruka näitusega „Paigad nimega kodu“, mis kannab helges valguses möödunud aegade elu ja vaimu.
