Kevad toob Fotografiska Tallinna fotokunsti korüfee Elliott Erwitti (1928–2023) retrospektiivnäituse „Läbi Elliott Erwitti mänguliste silmade“, mis seikleb läbi Erwitti seitsme loomekümnendi. Ligi sajast pildist koosnev suurnäitus esitleb tänavafotograafia absoluutset meistriklassi ning toob esile Erwitti ainulaadse, elu mänglevat kergust ja vaimukust tabava pildikeele.

Fotografiska näitus „Läbi Elliott Erwitti mänguliste silmade“ on austusavaldus legendaarse kunstniku erakordsele teekonnale ja andele fotograafias. Erwittil oli eriline võime olla õigel ajal õiges kohas ning tema pildikeelt kannab nõtke ja heatahtlik esprii. Nii talletus fotodele argielu soojus ja kergus, taustal kõlamas ka sügavusse kiikavad mõtisklused. Näitusel on tema kultuslikud mustvalged fotod kõrvuti vähem tuntud töödega, samuti hulk värvifotosid Erwitti hilisest loomeperioodist. Näituse avamine leiab eriürituste saatel aset 20.-21. märtsil ning see jääb avatuks augustikuu lõpuni.

Elliott Erwitt sündis 1928. aastal Pariisis vene päritolu perre ning kasvas üles Milanos. Teismelise poisina kolis ta koos perega Los Angelesse, kus tärkas ka tema huvi fotograafia vastu. Hiljem New Yorgis elades õppis ta juurde ka filmikunsti ning tutvus fotokunsti suurkujude Edward Steicheni ja Robert Capaga, kellest viimane oli fotoühenduse Magnum Photos kaasasutaja.

Erwitti professionaalne karjäär fotograafina sai alguse 1949. aastal Euroopasse naastes, kus ta oma Rolleiflexi kaameraga Prantsusmaad ja Itaaliat jäädvustas. 1953. aastal kutsus Robert Capa Erwitti agentuuri Magnum Photos liikmeks ning 60ndate aastate lõpus sai temast Magnumi president. Erwitt tegi silmapaistvat fotograafikarjääri ajakirjanduses, moes ja trükireklaamis ning hakkas paralleelselt tootma ka dokumentaal- ja komöödiafilme, seal hulgas 18 filmi telekanalile HBO. Fotograafina jäädvustas ta aastate jooksul ka elu Valges Majas, kus tema kaamerasilma ette jäid nii president Nixon kui leinarüüs Jacqueline Kennedy, ning püüdis pildile ka mitmed ajastustaarid nagu Marilyn Monroe, Grace Kelly, Andy Warhol ja teised.

Tänu Erwitti visuaalsele vaimuteravusele ja erakordsele andele kujunes temast üks fotokunsti juhtfiguure. Fotografiska Tallinna näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul iseloomustab Erwitti käekirja oskus tuua läbi huumori esile elu tõsisemad teemad ja tunded. „Elliott pildistas elu selle täies rikkuses ja tabas suurepäraselt just neid kõige rabavamaid hetki. Fotograafina ei olnud ta pildistatavast kunagi üle ning tõstis oma modelli, olgu selleks inimene või koer, endast alati kõrgemale – see on suure fotograafi tunnus. On olnud suur unistus tema töid sellises mahus Tallinnas esitleda ja meil on ääretult hea meel, et kevadet just Erwitti näitusega saame avada,” kommenteerib Loorents.

Elliott Erwitti näituse avaõhtu leiab aset neljapäeval, 20. märtsil kell 19, mil näitusesaalis saab kuulata filmilooja Douglas Sloani vahetuid meenutusi fotograafi elust ja tööst, samuti linastub üritusel Sloani jäädvustatud lühidokumentaal Erwittist. Tavapiletiga saab näitust külastada alates 21. märtsist ning sama päeva õhtul algusega kell 18 viib Douglas Sloan läbi ka Erwitti näituse erituuri.

Teksad, T-särgid ja sulejoped ei ole ilmselt esimesed asjad, mis Met Galaga seoses pähe tulevad. Ometi saavad just argirõivad New Yorgi Metropolitan Museum of Arti kostüümiinstituudi 2027. aasta kevadnäituse lähtepunktiks. Pärast John Gallianole pühendatud näituse ärajäämist on muuseum valinud… märksa teistsuguse suuna.

Näitus nimega „extraORDINARY: Fashion and the Poetics of the Everyday“ uurib, kuidas disainerid muudavad argised rõivad ja pealtnäha lihtsad materjalid millekski erakordseks. Fookuses on nii garderoobi basic-esemed kui ka paber, plast ja metall, mis saavad ekstraordinaarseks tänu käsitööle, konstruktsioonile ja ehk ka disaineri vaimukusele. Muuseum lubab käsitleda ka seda, kuidas esemete väärtus kujuneb nende kasutamise ja hoidmise kaudu.

Andrew Boltoni kureeritud väljapanek koondab üle 200 teose, sealhulgas Marc Jacobsi, Calvin Kleini ja Matthieu Blazy loomingut ning moemärke nagu Burgerry, LOEWE, Moncler ja Off-White. Näituse kaks põhisuunda vaatlevad ühelt poolt argirõivaste ümbermõtestamist, teisalt lihtsate, vahel lausa ühekordseks kasutamiseks mõeldud materjalide muutumist kantavaks kunstiks.

Meenutuseks. Esialgu pidi 2027. aasta kevadnäitus nimega „John Galliano: Horizons“ keskenduma justnimelt Galliano loomingule. See plaan tõi kaasa omajagu kriitikat disaineri varasemate antisemiitlike ja rassistlike väljaütlemiste tõttu ning augusti lõpus teatasid muuseum ja Galliano ühiselt näitusest loobumisest. Bolton on rõhutanud, et uus kontseptsioon ei sündinud soovist leida lihtsalt käepärane asendus. Vogue’ile antud kommentaaris tunnistas ta, et varuplaani polnud: eesmärk oli luua sama ambitsioonikas ja kõnekas näitus, millel oleks ka relevantne.

Met Gala kontekstis tekib siia aga paratamatult omaette vastuolu. Argisuse ülistamine sündmusel, millelt oodatakse aasta kõige suurejoonelisemaid moekomplekte? Kõlab vähemalt esialgu meeldivalt paradoksaalselt.

Met Gala toimub 3. mail 2027 ja selle dress code’i pole veel avalikustatud. Näitus „extraORDINARY: Fashion and the Poetics of the Everyday“ on avatud 9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028.

Fotografiskas avanev Lõuna-Aafrika kunstniku Lebohang Kganye näitus annab fotograafiale uue mõõtme, luues fotode, skulptuuri ja lavastatud stseenidega ruumilisi jutustusi. Neis Lõuna-Aafrika folkloorist ammutatud lugudes peegelduvad aga motiivid ja uskumused, mida kohtab pärimustes üle kogu maailma, näidates, kuidas eri kultuuride lood võivad võrsuda sarnastest hirmudest, kujutlustest ja ebauskudest.

Lebohang Kganye on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kes kasutab perekonnaarhiive ja lavastatud keskkondi, et uurida, kuidas isiklikud lood kujundavad laiemat ajalookäsitlust või seda hoopis kahtluse alla seavad. Fotografiskas 6. novembril avaneva näituse „Le Sale ka Kgotso“ keskmes on kodu kui paik, kus põimuvad turvatunne ja rahutus, perekondlikud mälestused, mütoloogia ja folkloor. Lõuna-Aafrika suulisest pärimusest lähtudes uurib Kganye, kuidas uskumused ja rituaalid elavad edasi tänapäevas ning kujundavad inimeste igapäevaelu.

Spetsiaalselt Fotografiska jaoks valminud projekt „Le Sale ka Kgotso“ on ruumiinstallatsioon, mille eeskujuks on RDP (rekonstruktsiooni- ja arenguprogramm) elamu. Selliseid elamuid rajati Nelson Mandela valitsuse poolt 1994. aastal algatatud programmi raames, eesmärgiga leevendada apartheidijärgses ühiskonnas sügavalt juurdunud ebavõrdsust. Alumiiniumist ja terasest fotoskulptuuride abil taasloodud elamu koosneb viiest elusuuruses toast, millest igaüks on täidetud teatraalsete, detailideni läbimõeldud stseenidega.

„Suur osa minu loomingust keskendub suulisele ajaloole ja lugude jutustamisele, eriti sellele, kuidas lood põlvest põlve edasi kanduvad. Olen toonud oma loomingusse mütoloogia ja kõik need lood, mida kuulsin lapsena township’i elamupiirkonnas kasvades. Paljud neist olid väga kummalised,“ kirjeldab Kganye.

Fotografiska rahvusvaheliste näituste juht Jessica Jarl sõnab, et Kganye looming on fotomaastikul tugevalt eristuv: „Lebohang Kganye loomingu juures köidab mind enim see, millise mängleva kergusega seob ta fotograafia, etenduskunsti, stsenograafia ja skulptuuri üheks tervikuks. Ta loob loo ja maailma selle ümber, astub ise stseeni ning laseb fotol võtta füüsilise, skulptuurse vormi. Tema lähenemine fotograafiale on erakordne – midagi sellist ei ole ma varem näinud,“ kommenteerib Jarl.

Kganye teosed kuuluvad mitmete mainekate muuseumide ja institutsioonide kogudesse, sealhulgas Smithsoniani instituudi, Getty muuseumi, Victoria ja Alberti muuseumi ning Pariisi moodsa kunsti muuseumi (Musée d’Art Moderne de Paris) kogudesse. 2022. aastal osales Kganye Veneetsia kunstibiennaalil Lõuna-Aafrika paviljonis ning tema loomingut on hiljuti eksponeeritud ka näiteks New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (MoMA) ja Londonis Tate’is. „Le Sale ka Kgotso“ avanes esmakordselt 2025. aastal Fotografiska Berliinis ning oli 2026. aasta märtsist oktoobrini esitlusel Fotografiska Stockholmis.

Näituse avamise puhul viibib Kganye Eestis ning neljapäeval, 5. novembril kell 19.00 toimub Fotografiskas kunstnikuvestlus, mis annab ühtlasi võimaluse näitusekülastuseks päev enne avamist. Samal õhtul algusega kell 20.00 toimub Fotografiska restoranis õhtusöök, mis tähistab näituse avamist ja tõstab esile Lõuna-Aafrika maitseid. Laupäeval, 7. novembril kell 14.00 leiab aset näituse avatuur koos kunstnikuga.

Lebohang Kganye näitus jääb avatus 7. märtsini 2027. Lisaks Kganye näitusele saab praegu Fotografiskas külastada veel ka suurnäitust „Vivian Maier: avastatud teosed“, samuti Heikki Leisi soolonäitust „Torm enne vaikust“ ja Bosnia päritolu kunstniku Šejla Kamerići isikunäitust „EX YOU“. Maja esimesel korrusel on kuni kuu lõpuni avatud Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafia osakonna üliõpilaste ja vilistlaste näitus „Minu lugu on…”, mis on Fotografiska Tallinna uue näitusekeskkonna Community Gallery esimene näitus ning mille külastamine on kõikidele huvilistele prii.