Kevad toob Fotografiska Tallinna fotokunsti korüfee Elliott Erwitti (1928–2023) retrospektiivnäituse „Läbi Elliott Erwitti mänguliste silmade“, mis seikleb läbi Erwitti seitsme loomekümnendi. Ligi sajast pildist koosnev suurnäitus esitleb tänavafotograafia absoluutset meistriklassi ning toob esile Erwitti ainulaadse, elu mänglevat kergust ja vaimukust tabava pildikeele.

Fotografiska näitus „Läbi Elliott Erwitti mänguliste silmade“ on austusavaldus legendaarse kunstniku erakordsele teekonnale ja andele fotograafias. Erwittil oli eriline võime olla õigel ajal õiges kohas ning tema pildikeelt kannab nõtke ja heatahtlik esprii. Nii talletus fotodele argielu soojus ja kergus, taustal kõlamas ka sügavusse kiikavad mõtisklused. Näitusel on tema kultuslikud mustvalged fotod kõrvuti vähem tuntud töödega, samuti hulk värvifotosid Erwitti hilisest loomeperioodist. Näituse avamine leiab eriürituste saatel aset 20.-21. märtsil ning see jääb avatuks augustikuu lõpuni.

Elliott Erwitt sündis 1928. aastal Pariisis vene päritolu perre ning kasvas üles Milanos. Teismelise poisina kolis ta koos perega Los Angelesse, kus tärkas ka tema huvi fotograafia vastu. Hiljem New Yorgis elades õppis ta juurde ka filmikunsti ning tutvus fotokunsti suurkujude Edward Steicheni ja Robert Capaga, kellest viimane oli fotoühenduse Magnum Photos kaasasutaja.

Erwitti professionaalne karjäär fotograafina sai alguse 1949. aastal Euroopasse naastes, kus ta oma Rolleiflexi kaameraga Prantsusmaad ja Itaaliat jäädvustas. 1953. aastal kutsus Robert Capa Erwitti agentuuri Magnum Photos liikmeks ning 60ndate aastate lõpus sai temast Magnumi president. Erwitt tegi silmapaistvat fotograafikarjääri ajakirjanduses, moes ja trükireklaamis ning hakkas paralleelselt tootma ka dokumentaal- ja komöödiafilme, seal hulgas 18 filmi telekanalile HBO. Fotograafina jäädvustas ta aastate jooksul ka elu Valges Majas, kus tema kaamerasilma ette jäid nii president Nixon kui leinarüüs Jacqueline Kennedy, ning püüdis pildile ka mitmed ajastustaarid nagu Marilyn Monroe, Grace Kelly, Andy Warhol ja teised.

Tänu Erwitti visuaalsele vaimuteravusele ja erakordsele andele kujunes temast üks fotokunsti juhtfiguure. Fotografiska Tallinna näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul iseloomustab Erwitti käekirja oskus tuua läbi huumori esile elu tõsisemad teemad ja tunded. „Elliott pildistas elu selle täies rikkuses ja tabas suurepäraselt just neid kõige rabavamaid hetki. Fotograafina ei olnud ta pildistatavast kunagi üle ning tõstis oma modelli, olgu selleks inimene või koer, endast alati kõrgemale – see on suure fotograafi tunnus. On olnud suur unistus tema töid sellises mahus Tallinnas esitleda ja meil on ääretult hea meel, et kevadet just Erwitti näitusega saame avada,” kommenteerib Loorents.

Elliott Erwitti näituse avaõhtu leiab aset neljapäeval, 20. märtsil kell 19, mil näitusesaalis saab kuulata filmilooja Douglas Sloani vahetuid meenutusi fotograafi elust ja tööst, samuti linastub üritusel Sloani jäädvustatud lühidokumentaal Erwittist. Tavapiletiga saab näitust külastada alates 21. märtsist ning sama päeva õhtul algusega kell 18 viib Douglas Sloan läbi ka Erwitti näituse erituuri.

Portugalis toimub tänavu kolmas Lissaboni ehtekunstibiennaal, mis tänavu kannab nime „Kooseksisteerimised“ (Coexistências / Coexistences). Biennaali näitusel „Jewellery Room“ osaleb 25.–27. septembril ka Eesti ehtekunstnikke esindav A-Galerii, esitledes kuraator Sille Luiga koostatud väljapanekut „Tuleviku alguses“. Rahvusvahelise publiku ette jõuab 12 kunstniku looming, mis käsitleb inimese, looduse ja tehnoloogia kooseksisteerimise võimalusi.

Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.

Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).

„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.

Fotografiska Tallinn avab sügishooaja suurnäitusega „Vivian Maier: avastatud teosed“, mis jõuab pärast New Yorki ja Shanghaid esmakordselt Baltikumi ja Põhjamaadesse. Näitus toob vaatajani ühe 20. sajandi tähelepanuväärsema tänavafotograafi loomingu – ja loo autorist, kelle tööd said laiema publiku jaoks nähtavaks alles pärast tema surma.

Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.

Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.

„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“

Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.