“Vahu vahel” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite iga-aastane eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkasid elule jääkmaterjalidest loodud vahuelukad, kes võtavad alates 4. veebruarist üle Viru Keskuse aatriumi.

Viru Keskuse aatriumis avatud näitus “Vahu vahel” kutsub mõtlema, kuidas inimeste loodud tehismaterjalid mõjutavad meid ümbritsevat maailma. Näitus, mille loojateks on noored tudengid, keskendub vahtplasti ja selle sugulasmaterjalide teekonnale, alates tööstusjäätmete tekkimisest loodusvaenuliku “eluvormi” kujunemiseni, mis tasapisi lämmatab ümbritsevat keskkonda, kogub jõudu ja loob postapokalüptilisi maastikke.

Näitusel esitletavad teosed sündisid üle kuu aja kestnud kursusel, mille käigus kujunesid pakenditööstuse jääkidest unikaalsed skulptuurid. Tudengid manipuleerisid materjalidega kasutades erinevaid vormimise tehnikaid, et luua ulmelisi ja orgaanilisi kujundeid. Kuigi valdavalt pärineb inspiratsioon loodusest – taimedest, seeneniidistikust ja ebatavalisest eluvormidest – peegeldavad tööd ka inimese ja looduse vahelist konflikti.

“See on tohutu toores energia ja lõputu kogus töötunde, mille käigus need kummitavad, mullitavad ja vahutavad teosed sündisid. Nagu omaette sünkjas-must koloonia elukaid, mis pärit nii tudengite alateadvusest kui roosadest unenägudest,” kommenteerib üks töötoa juhendajaid, moedisainer Liisi Eesmaa. Kunstnik Flo Kasearu lisab: “Tudengid tegid kohutavalt mahlaseid ja mahukaid aksessuaare! Algmaterjal oli jube mõnus ja protsess nagu alati, vaevarikas ja väljakutsuv, aga materjali lõplikud ümbertöötlused hirmus nauditavad!”

„Meie soov on piisavalt šokeerida ja katsetada piire – kui suur ja kui värviline peab olema pakendijääk linnapildis, et inimene tajuks selgelt: ainus viis edasi on läbi materjaliringluse. Meil on väga suur rõõm seda teha koostöös peale kasvava põlvkonnaga – EKA andekate tudengitega,“ sõnas Viru Keskuse turunduse ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis, kellega koostöös jõuab näitusekonseptsioon keskusesse juba kuuendat aastat.

EKA sisearhitektuuri tudengite loodud spetsiaalne näitusekujundus, mille hulgas olevad interaktiivsed elemendid nagu puuteseinad ja helikogemused, viivad külastajad vahtplasti ja selle muteerunud keskkonna südamesse. Need loovad käegakatsutava sideme töödega, mis aitab paremini mõista materjalide mõju ja kestvust looduses. 

Näitus “Vahu vahel” ei paku vastuseid, vaid ärgitab külastajaid küsima: mis saab meie tekitatud prügist? Kas märkame seda ainult siis, kui see meid otseselt häirib, või sulandub see märkamatult loodusse, tekitades pöördumatut kahju?

Näitus avatakse  Viru Keskuse aatriumis 4. veebruaril kell 16:00 ja on üleval kuni 19. veebruarini.

Kae galeriist eelvaadet sellest, mida näitusel näha saab!

Näituse meeskond:

Kunstnikud: Allan Suomalainen, Anete Aurelie Aas, Halyna Yaroshenko (UKR), Hedi Leppik, Helen Tambla, Katriin Raudsepp, Kertu Seestrand, Linda Teemägi, Lucille Gonzalez (GER), Maksim Kapustin, Mihhail Zaytsev, Oskar Tammäe, Pihla Alina Teder, Roosi Mändmaa, Sofia Robbe, Tereza Bláhová (CZE)

Sisearhitektid: Airi Anderson, Brigita Praks, Carmen Pikknurm, Helena-Liisa Moks, Janet Kljuzin, Karl Oskar Palo, Kertu Bachmann, Madli Bulgarin, Raigo Tšetšin, Reigo Raal

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja

Produktsioon: Piret Puppart, Cristopher Siniväli, Marion Laev

Graafiline disain: Anete Ots, Mariliis Tarja

Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

Fotograafi assistent: Karmel Kull

Modellide meik ja soeng: Eliise Brigita Mõisamaa

Modellid: Merzeede (Agency Icon), Sam (E.M.A. Model Management)

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.