Hiina uusaasta toob Fotografiskasse fotokunstniku Feng Li näituse „Valged ööd imedemaal“, mis esitleb tänapäeva ühiskonda sürrealistliku vaatemänguna. Rahvusvaheliselt tunnustatud tänava- ja moefotograaf Feng Li on kujundanud välja omanäolise visuaalse keele – ühiskonnas, kus pildistamine on üldlevinud, paistab ta silma ainulaadse võimega tõsta esile igapäevaelu koomilisus.

Feng Li sai tuule tiibadesse 2017. aasta Arlesi fotofestivalilt, kus pälvis uue talendi auhinna, Tallinnas avanev näitus oli aga ülemöödunud aasta sügisel üks Fotografiska Shanghai avanäitustest. Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents nendib, et võimalus tuua mitmekesine maailmafotograafia Eestisse on üks võimsamaid väärtuseid, mida Fotografiska võrgustik endas kannab. „On suur rõõm, et saame Tallinnas näidata üht vingeimat Hiina kaasaegset fotograafi, kelle portfelli kuuluvad nii rahvusvahelised moeajakirjad ja tippbrändid kui ka kontseptuaalsed kunstiprojektid. Näitus kajastab suurepäraselt Feng Li loometee arengut, hõlmates ühtaegu nii koomilist absurdsust ja tooreid värve kui ka sügavamaid lugusid fotode taga,” kommenteerib Loorents.

Tänasest avatud Feng Li näitusel on eksponeeritud pildid, mis on tehtud viimase kahekümne aasta jooksul, nende seas ka varem avaldamata fotod ja mõned tuntumad tööd, mis on asetatud uude konteksti. Näituse on Fotografiska jaoks kureerinud kuraator, museoloog ja kunstiajaloolane Holly Roussell ning see jääb avatuks 20. aprillini. 10. veebruaril leiab Feng Li näitusesaalis aset ka teetseremoonia, millele järgneb näitusetuur koos Aasia uuringute spetsialisti Rando Künnapuuga, kes avab publikule kaasaegse Hiina kunsti- ja kultuurimaastikku.

Lisaks Feng Li näitusele tõi jaanuarikuu Fotografiskasse Eesti legendaarse spordifotograafi Lembit Peegli näituse „Peegel/Pildis”, mis esitleb olustikuehedaid hetki Eesti spordiajaloost ning ootab külastajaid maikuu keskpaigani. Kuni 16. märtsini on Fotografiskas üleval ka Shepard Fairey suur isikunäitus „Fotosüntees”, kus on üleval mitmed maailmakuulsad teosed.

Portugalis toimub tänavu kolmas Lissaboni ehtekunstibiennaal, mis tänavu kannab nime „Kooseksisteerimised“ (Coexistências / Coexistences). Biennaali näitusel „Jewellery Room“ osaleb 25.–27. septembril ka Eesti ehtekunstnikke esindav A-Galerii, esitledes kuraator Sille Luiga koostatud väljapanekut „Tuleviku alguses“. Rahvusvahelise publiku ette jõuab 12 kunstniku looming, mis käsitleb inimese, looduse ja tehnoloogia kooseksisteerimise võimalusi.

Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.

Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).

„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.

Fotografiska Tallinn avab sügishooaja suurnäitusega „Vivian Maier: avastatud teosed“, mis jõuab pärast New Yorki ja Shanghaid esmakordselt Baltikumi ja Põhjamaadesse. Näitus toob vaatajani ühe 20. sajandi tähelepanuväärsema tänavafotograafi loomingu – ja loo autorist, kelle tööd said laiema publiku jaoks nähtavaks alles pärast tema surma.

Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.

Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.

„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“

Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.