Hiina uusaasta toob Fotografiskasse fotokunstniku Feng Li näituse „Valged ööd imedemaal“, mis esitleb tänapäeva ühiskonda sürrealistliku vaatemänguna. Rahvusvaheliselt tunnustatud tänava- ja moefotograaf Feng Li on kujundanud välja omanäolise visuaalse keele – ühiskonnas, kus pildistamine on üldlevinud, paistab ta silma ainulaadse võimega tõsta esile igapäevaelu koomilisus.

Feng Li sai tuule tiibadesse 2017. aasta Arlesi fotofestivalilt, kus pälvis uue talendi auhinna, Tallinnas avanev näitus oli aga ülemöödunud aasta sügisel üks Fotografiska Shanghai avanäitustest. Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents nendib, et võimalus tuua mitmekesine maailmafotograafia Eestisse on üks võimsamaid väärtuseid, mida Fotografiska võrgustik endas kannab. „On suur rõõm, et saame Tallinnas näidata üht vingeimat Hiina kaasaegset fotograafi, kelle portfelli kuuluvad nii rahvusvahelised moeajakirjad ja tippbrändid kui ka kontseptuaalsed kunstiprojektid. Näitus kajastab suurepäraselt Feng Li loometee arengut, hõlmates ühtaegu nii koomilist absurdsust ja tooreid värve kui ka sügavamaid lugusid fotode taga,” kommenteerib Loorents.

Tänasest avatud Feng Li näitusel on eksponeeritud pildid, mis on tehtud viimase kahekümne aasta jooksul, nende seas ka varem avaldamata fotod ja mõned tuntumad tööd, mis on asetatud uude konteksti. Näituse on Fotografiska jaoks kureerinud kuraator, museoloog ja kunstiajaloolane Holly Roussell ning see jääb avatuks 20. aprillini. 10. veebruaril leiab Feng Li näitusesaalis aset ka teetseremoonia, millele järgneb näitusetuur koos Aasia uuringute spetsialisti Rando Künnapuuga, kes avab publikule kaasaegse Hiina kunsti- ja kultuurimaastikku.

Lisaks Feng Li näitusele tõi jaanuarikuu Fotografiskasse Eesti legendaarse spordifotograafi Lembit Peegli näituse „Peegel/Pildis”, mis esitleb olustikuehedaid hetki Eesti spordiajaloost ning ootab külastajaid maikuu keskpaigani. Kuni 16. märtsini on Fotografiskas üleval ka Shepard Fairey suur isikunäitus „Fotosüntees”, kus on üleval mitmed maailmakuulsad teosed.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.