Foto: Virge Viertek
Projekt ise koosnes kolmest etapist: esiteks kotiteemaliste mälestuste kogumisest, teiseks mälestuste analüüsil põhineva kotikollektsiooni loomisest ja kolmandaks sellele tagasiside kogumisest ning analüüsist. Uuringus otsiti vastust küsimusele: millised käekoti tunnusjooned on mälestuste kaudu omaniku emotsioonidega seostatavad ja kuidas vastavaid tunnusjooni saaks rakendada käekottide kasuliku eluea pikendamiseks. Järgnevalt räägibki Jaana Päeva Portailile projektist ja selle tulemustest lähemalt.
Disaineri vaatepunktist tähendab jätkusuutlik maailmavaade keskkonnasõbralike materjalide eelistamist, toodete kvaliteedi ehk purunemis- ja kulumiskindluse tõstmist ja tootmises ringmajanduse põhimõtete rakendamist. Selle projekti eesmärgiks on arendada strateegiaid, mis seovad esemed kasutaja isiklike kogemustega ja loovad nii tooteid, mis on väärtuslikud, emotsionaalselt siduvad ja tähenduslikud, sest uuringud näitavad, et omaniku emotsionaalne side talle kuuluva esemega pikendab potentsiaalselt selle eseme aktiivset kasutamist, vähendab paralleelsete asendustoodete hulka ja uute toodete omandamise vajadust.
Kollektsiooni lähtepunktiks ja inspiratsiooniallikaks olid kotiteemalised mälestused, mida kogusime koostöös Tallinna Linnamuuseumiga näitusel „Igapäevased kaaslased. Käekotid 1900-1950“ ja elektroonselt. Kogunes 116 eesti ja inglise keelset ankeeti, mis kirjeldasid detailselt omaniku elus olulist kotti. Järgnenud analüüsi tulemusena sõnastasime neli tähendust, mida tähtsaks muutunud kottidele omistati. Kõigi puhul selgusid ka neile kottidele kõige iseloomulikumad tunnused. Järgmisena valmistasime saadud tulemusi interpreteerides ja kaasaegsesse tootearendusse teisendades ühise kollektsiooni, mida esitlesime näitusena, et testida, kas ja kuivõrd seostab publik koti tunnuseid mälestuste põhjuseks olnud emotsioonidega. Näitusel oli võimalik kotte lähemalt uurida, selga või õlale sobitada ning nende kohta arvamust avaldada. Tagasisidet kogusime ankeetküsitluse vormis. Iga külastaja võis valida, kas ja millistele kottidele hinnang anda. Disainiöö nädala kuue päevaga kogunes 205 arvamusavaldust kõigi üheksa koti kohta.
Oleme hetkel projekti kolmandas etapis – analüüsime ja võrdleme algseid mälestusi ja kollektsioonile saadud tagasisidet. Praeguseks on selgunud mitmed huvitavad seosed, mida saab kottide disainimisel edaspidi rakendada.
Mälestuste ühe teemana kerkisid esile klassikalisena tajutavad kotid. Need on ajatult elegantsed, mis koti välimuses tähendab väikesi mõõte ja minimalistlikku disaini. Sellised kotid sobituvad erinevate stiilide ja rõivakomplektidega ja neid saab seetõttu kanda pika aja jooksul. Kollektsiooni tagasiside näitas, et ajatu disain väljendub lihtsates vormides ja väljapeetud, kuid silmatorkamatus värvis. Meie kollektsioonis tajuti klassikalisena näiteks musta värvi ristkülikukujulist ümbrikkotti, mille klapp kattis kogu esidetaili. Sellise koti kandmist seostati väga mitmel korral teatriga ning vastustes elustus ka 1980ndate pidulikku kotti tähistanud termin „teatrikott“.
Andmetest selgus, et kotte peetakse olulisteks mälestusesemeteks. Küsitluses osalenud seostasid neid konkreetsete inimeste, kohtade ja külastatud paikadega. Kingituseks saadud kotid tuletasid meelde kinkijat ja kingisaamise asjaolusid. Reisidelt kaasa toodud kotid omakorda sihtkohta, reisikaaslasi ja ettetulnud olukordi. Kollektsiooni tagasiside näitas, et sarnaseid assotsiatsioone aitavad tekitada vintage stiilis kotid. Detailidest näiteks raamkinnised ja dekoratiivsed voldid või ka lühikesed käekotilikud sangad. Traditsioonilised nahatöö võtted tekitavad sarnase assotsatsiooni – näiteks põime kasutamine kaasaegses võtmes, kuid kombinatsioonis pruuni värviga, mõjus samaaegselt uudselt ja tuttavlikult.
Kott võib inimese elus muutuda tähtsaks, sest pakub turvatunnet. Sellised kotid on kaaslaseks reisidel, aitavad üle saada elumuutusega kaasnevast ärevusest ning on toeks ja lohutuseks rasketel aegadel. Neid kotte ühendab tugev ja stabiilne kokkupuude kandja kehaga. Siia alla kuuluvad seljakotid ja pika diagonaalrihmaga üle keha kantavad õlakotid. Tagasiside näitas, et, mida selgem on koti kandmise viis ja funktsioon, seda turvalisemalt see mõjub. Kõikidele esemetele kotis oma koha leidmine, ehk nii voodritaskud kui sisejaotus, on olulised elemendid koti disainis. Ka on turvatunnet tekitavate kottide puhul oluline selle sulgemisviisi kindlus. Näiteks tekitas elevust „nähtamatute“ ehk materjalikihtide vahele peidetud magnetitega sulguv kotiraam. Avamise-sulgemise heli koos stabiilselt püsti seisva vormi ja üleni sulguva kotisuuga mõjusid rahustavalt ja kindlust loovalt.
Andmestiku neljanda tähendusvälja moodustasid erilised kotid. Need on masstoodangust erinevad kotid, millel on kas ebaharilik kuju, värv, kontrastsed detailid või ootamatud kaunistused. Publiku tagasiside kollektsioonile näitas, et ebatavalise vormi, erksa värvi või kõrgläikega kotte peeti julgeks ja stiilseks. Enamasti tajuti neid pilkupüüdva ehtena ja sellise koti puhul oldi valmis järgi andma nii kasutusmugavuses kui funktsionaalsuses. Liiga võõras või tavakasustuses uudne lähenemine, näiteks 3D-printimine, tekitas osas publikus ebalust, teistes uudishimu, kolmandad pani hoopis juurdlema plastiku kasutamise mõjude üle. Igal juhul tundus kotis olevat vestluse-algataja potentsiaali sarnaselt Starcki sidrunipressile. Viimase tähelepanekuna tasub mainida, et erilisi kotte saab kanda pika aja jooksul, sest sarnaselt klassikale asuvad need väljaspool trende ega lähe seetõttu moest.
Kokkuvõtteks näitavad projekti tulemused, et mälestustel ja kogemustel põhinev teadlik tähendusloome aitab disaineril soodustada tootekiindumuse teket ning seeläbi luua kestlikke ja pika elukaarega tooteid.
Projekti meeskond: Jaana Päeva, Maris Rosenthal, Kadri Kruus, Merle Visak
Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm
Projekti partnerid: Tallinna Linnamuuseum ja Kadri Kruus – Bags and Accessories
Näituse partner: Endover Kinnisvara
Uuri lisa Eesti Kunstiakadeemia kodulehelt.
„2026. aasta BRUNO võitjad tõestavad, et parim jätkusuutlik disain sünnib siis, kui innovatsioon, kasutajasõbralikkus ja kvaliteet kohtuvad. Tugev tootedisain ei piirdu hea idee või efektse vormiga, vaid oluline on tervik, kus materjalivalik, funktsionaalsus, vastupidavus ja kasutajakogemus toetavad üksteist. Tänavuste võidutööde puhul on eriti rõõmustav näha, kuidas kestlikkust ei ole käsitletud eraldiseisva eesmärgina, vaid loomuliku osana läbimõeldud ja kvaliteetsest disainist. Just sellised lahendused näitavad, kuhu kaasaegne Eesti tootedisain võiks edasi liikuda,“ ütles Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.
BRUNO võitjad valis rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii, koosseisus Luke Pearson (Suurbritannia), Jaume Domenech (Saksamaa), Terry McStea (Suurbritannia), Isabelle Vérilhac (Prantsusmaa) ja Margot Vaaderpass (Eesti). Kokku esitati konkursile 67 tööd.
Elustiilitoote kategooria võitjaks tunnistati Stella Runneli ja Henna Hintsaneni tsellulooskiust kandekott. „Tsellulooskiust kandekott paistis silma nii oma viimistletud ja stiilse disaini kui ka nutika materjalikasutusega. Uuenduslik lõikekonstruktsioon võimaldab kestlikku materjali kasutada erakordselt tõhusalt ning toetab samal ajal koti selget ja elegantset esteetikat,“ kommenteeris žürii esimees Luke Pearson, Briti disainiekspert.
„Stella Soomlaisi brändi teatakse naha järgi, seega käesolev kandekott on meile eriline – sellega saame oma fännidele pakkuda esimest korda ka täielikult veganalternatiivi. Lisaks oleme suutnud seekord luua kotikeha nullkulu põhimõttel: see on disainitud ühest materjalilehest nii, et midagi ei jää üle,“ rääkis Stella Runnel.
Elukeskkondliku toote disaini osas valiti parimaks Eneli Siimoni loodud iste KOMA. „KOMA iste toob tuttavasse mööbliesemesse mängulisust ja värskust. Selle meeldejääv vorm kutsub katsetama erinevaid istumisasendeid ja kasutusviise ning avastama eseme funktsiooni vastavalt kasutaja vajadustele,“ põhjendas žürii oma valikut.
„Ruumid ja inimeste vajadused muutuvad ning mööbel peab nendega kohanema. KOMA puhul huvitas mind, kui väikese istealaga on võimalik luua ruumisäästlik ja iseseisev ese, mis jätab kasutajale vabaduse valida isteasend ning toob inimesed loomulikult üksteisele lähemale. Üks ja sama toode saab nii täita erinevate kasutajate jaoks erinevaid rolle. Sama oluline lähtekoht oli ringmajandus – uue disaintoote loomine peaks vajama võimalikult vähe uut materjali. KOMA kasutab teisese tööstusliku kõrvalvoo kvaliteetseid materjale uues funktsioonis ja uudses võtmes. Selle eripära ühendab kaks vabadust: kasutaja vabaduse valida oma asend ning disaini vabaduse näha olemasolevas materjalis uut väärtust,“ tutvustas disaini selle autor Eneli Siimon.
Insenertehnilise toote disaini osas pidas žürii esikoha vääriliseks uue generatsiooni aurugeneraatorit SteamBot: „Aurugeneraatoril SteamBot on läbimõeldud ja küps disainilahendus, mille tugevus peitub vaoshoituses. Minimalistlik vorm laseb tehnilisel elemendil jääda ruumis diskreetseks ja neutraalseks, muutes selle sobivaks väga erinevatesse keskkondadesse.“
“SteamBot sündis soovist tuua professionaalse aurusauna kogemus kodusesse vannituppa ning muuta lõõgastumine igapäevaelu loomulikuks osaks. Loomisel inspireeris kiire elutempoga inimese vajadus võtta aega iseendale, nautides mugavust ja lihtsat kasutust. Kompaktne dušinurga seinale paigaldatav aurugeneraator ühendab aurusauna tehnoloogia elegantse vormiga, mis sobitub tänapäevasesse vannituppa. Nutitelefonist juhtimine võimaldab aurusauna distantsilt sisse lülitada, seadistada temperatuuri ja planeerida kasutusaega. Meeleolu loov valgustus ning võimalus siduda SteamBot erimõõdulise dušinurga ja aurusauna terviklahendusega aitavad kujundada isikliku koduspaa. SteamBotis kohtuvad Eesti disain, tootearendus ja tootmine, et pakkuda läbimõeldud lahendust igapäevaseks heaoluks,” kommenteerisid disaini autorid Harri Ehrlich ja Andres Uuetoa.
Silmapaistva panuse eest Eesti disaini pärjati BRUNO Elutöö auhinnaga armastatud disainer ja moelooja Ivo Nikkolo. Ivo Nikkolo on üks Eesti taasiseseisvumisjärgse moe olulisi teerajajaid. Tallinna Moemajas ja Baltikas töötanud disainer rajas 1990. aastate alguses oma ettevõtte ning 1994. aastal sündinud Ivo Nikkolo kaubamärk oli üks esimesi tugeva autorikäekirjaga Eesti disainbrände, mis aitas viia kohaliku moe nõukogudeaegsest süsteemist kaasaegsesse turumajanduslikku ja rahvusvahelisse konteksti. „Ivo Nikkolo pühendumus, julgus ja visioon on jätnud püsiva jälje Eesti ja rahvusvahelisele disainimaastikule, olles inspiratsiooniks nii kolleegidele kui ka nooremale põlvkonnale,” kommenteeris Ilona Gurjanova.
Tunnustava äramärkimise BRUNO žüriilt said veel nahkkotid „Sole-mate“ (Anna Chirkova) ja ehteseeria „Sunlit“ (Kairi Lentsius) elustiilitoote disaini, vaikuseruum “Silen Space Gen 2” (Endrus Arge, Erik Silas, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Janno Nõu, Pent Talvet, Kaspar Torn, Edina Dufola-Pärn) insenertehnilise toote disaini ning “Hula” pöörlevate istmete seeria (Pent Talvet), piima- ja hapukoorepaki hoidikud (Kaur Peri), 100% naturaalne pakendimaterjal RAIKU (Tõnis Jalakas) ja õleintarsia kellade ja lauavalgustite seeria “SOSIN” (Mirjam ja Markus Pärnamets) elukeskkondliku toote disaini kategoorias. BRUNO publikuhääletuse võitjaks osutus modulaarne kantav nähtavussüsteem „URBAN PEDESTRIAN“ (Karen Milistver).
Tutvu tunnustuse saanud disainidega galeriis!
Aastate jooksul on Tallinn Design House’ist kujunenud tuntud nimi, mille alla koondub eriilmelist Eesti disaini – rõivastest, ehetest, kottidest ja jalanõudest kuni looduskosmeetika, keraamika, mööbli, sisustuskaupade ja valgustiteni välja. Seda kõike on aastate jooksul hoidnud ja edendanud Tallinn Design House’i ühtehoidev disainipere
“Nüüd on aeg anda Tallinn Design House üle uuele omanikule. Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Tallinn Design House kaubamärgi, veebipoe ja poesisustuse,” seisis teates. Enampakkumine pakub uuele omanikule võimalust saada toimiv Eesti disainiäri ja toimiv platvorm, et jätkata Eesti disaini tutvustamist ja müümist Tallinn Design House’i nime all.
Enampakkumine toimub kahes etapis. Esimese etapi indikatiivsed pakkumised tuleb esitada hiljemalt 30. oktoobril 2026 kell 12.00. Enampakkumise tingimused ja müüdava vara täpse koosseisu leiab: inkubaator.tallinn.ee/avalik-teave/
