Foto: Sasha Khokh
“Tegemist on kollektsiooniga, mis väga paitas silma ning mille lugu, mis on saatnud kindlasti mitme eestlase lapsepõlve, andis sellele täiesti uued dimensioonid,” kiitis žüriiliige, Portaili peatoimetaja, Aljona Eesmaa. Sellest ka otsus avaldada Alice’i lõpukollektsiooni kaadrid ei kuskil mujal kui Portaili veergudel.
Millest Alice’i kollektsioon räägib?
“Väikeses külas Paasveres laiuvad põllud, mis on näinud rasket tööd ja traditsioone. Üks nendest põldudest kuulub mu vanatädi Liinale, targale ja asjatundlikule naisele,” alustab noor disainer. “Liina kartulipõllul on septembri lähenedes peaaegu maagiline aura. Õhk muutub krõbedamaks ja päike kütab põlde kuldses säras. Ja kui päevad hakkavad muutuma lühemaks ja ööd jahedamaks, paneb Liina koristuseks kuupäeva kirja. Kartulikorjamine ei ole lihtsalt iga-aastane sündmus, see on suur pidu, mis tähistab suve lõppu ja sügise algust.”
Kollektsioonis kasutas Alice inspiratsiooniallikana erinevaid saagikoristustööriistu ja traktori detaile, et säilitada saagikoristuse kui protsessi olemust. “Kõige olulisem element, mida soovisin läbi tõlgenduste ellu äratada, oli traktori rehvi muster. Mind huvitas, kuidas selle mudale jäetud jälgi saaks rõivastele üle kanda. Põnevaim tulemus õnnestus seejuures saavutada vahvelkrooke tehnikat kasutades.” Lisaks paelus moedisainerit rehviratta ringjas vorm üldisemalt, mille tulemusel tekib mitme komplekti juures, käsi peopesadest ühendades, struktuurse varruka ja ümara õlajoone koosmõjul justkui reljeefne (rehvi)võru.
Veel üks detail, mida on kollektsioonis jooksvalt näha, on suured ja sügavad voldid. “Näiteks ühel laiade teksapükstega komplektil olen tekitanud teksapükstele ette sügavad horisontaalsed voldid, kuhu oleks võimalik samuti saaki korjata. Sama kehtib pükste peal oleva miniseeliku ja topi kohta, millel kummalgi peidus väikesed salataskud voltide vahel. Lisaks valmis suurevormiline kott, mis toimib nii korjeanumana kui kehakattena.”
Materjalide puhul rakendas Alice tumesinist ja helesinist teksat, viskoosi ja villa-puuvilla segu kangast, millest viimast värvis ta erinevatelt metallesemetelt pärit… roostega! “Osa mustritest on kangale kantud digitrükki kasutades. Samuti kulutasin teksat, et anda sellele kergelt kantud ja ajas vanunud tulemus.” Rõivastele lisaks lõi Alice ka kartulikorvist inspireeritud aksessuaarid.
Vaata võidukollektsiooni fotosid galeriist!
Fotograaf Mia Tohveri jäädvustatud seeria seob üheks tervikuks hiljuti lansseeritud ehetekollektsiooni ja moemärgi HANNES RÜÜTEL unisex touch’iga rõivad. “Hannese looming oli sellesse sooja suveõhtusse loodud – kõik toonid, tekstuurid ja valgussillerdused sulasid kaamera ees kokku ühtseks maailmaks, justkui oleks võetud pipetiga värve ümbrusest ja seatud need kollektsiooni värvigammasse. Ja sellele kõigele puhus elu sisse modellide Elina ja Jürgeni mänguline energia,” kirjeldab Mia.
Tutvu kõnealuse seeriaga galeriis!
Moemärgi HANNES RÜÜTEL esinduskauplus asub Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Uuri lisa hannesruutel.com.
“Finiśage” sündis vajadusest tekitada Eesti moemaastikule platvorm, kus autorimoe ideed ja teostus saavad mööndusteta avalduda. Kui ERKI Moeshow annab ruumi tudengite katsetustele ja Tallinna moenädal keskendub pigem kommertsbrändide turunduslikele eesmärkidele, siis kontseptuaalselt süvitsi minevaid lavastuslikke esitlusi näeb Eestis vähe.
Seda tühimikku asuvad oma hübriidetendusega täitma viis värskelt diplomeeritud moekunstnikku – Ron Verlin, Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk. Lavale jõuavad kunstilise väärtusega seisukohavõtud – teosed, mis kõnetavad nii oma ideede kui vormiga. Näeme, kuidas rõivas kannab nii mälu, mässu, palvet kui ka piinavalt ausaid küsimusi inimkogemuse kohta. Kunstnikud aitab lavale peaprodutsent Marie Soosaar.
Etenduse pealkirja omanäoline kirjapilt on tuletatud sõnadest finale, finiš ja finissage. Finale on moeetenduse lõppvaatus, mille käigus saab veel viimast korda tähistada ja tunnustada esitletud töid. Sel hetkel toimub justkui kollektsiooni uuestisünd, kus tehtud töö moodustab lõpuks ühtse terviku ning kollektsiooniloome pikk maratonidistants taandub kiirele sprindile. Võidujooksu finišijoonel pärjatakse tublimad medalitega, kuid selle joone ületamine on enamat kui autasu. Finišijoone ületamine on treeningu, visaduse ja rohkete väljakutsete kulminatsioon.
„Roni, Maria, Jaagupi, Kristiina ja Hanna power´is on tunda kuulsa Antwerp Six’i hõngu! Võrdlus kuulsate belglastega pole tehtud kergekäeliselt – grupi olulisus seisnes nende kompromissitus kontseptuaalses keeles ja kollektiivses vaimus, mis viis Belgia moe rahvusvahelisele tasemele. Ka meie kõnealune viisik on hämmastavalt ühtse vereringega ning töötab läbimõeldud narratiividega luues järjepanu kinematograafilisi esitlusi. „Finiśage“ on formaat, mida ootan kannatamatult,“ lausus Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna juhataja Piret Puppart.
Pupparti vaimustust jagab moeekspert ja EKA lektor Ester Kannelmäe. „Viisik tõestab, et noore Eesti moekunsti tase astub ühte sammu maailma nimekate moeülikoolide lõpetajate omaga. Nende looming on viimistletud ja teadlik. Eestis on sõpruskonnad varemgi moepilti kujundanud – eriti 90ndatel ja 2000ndate alguses – oli viimane aeg, et taoline ühtse visiooniga kooslus uuesti esile kerkiks. “Finiśage” on nende professionaalse teekonna esimene avalik samm ja publikul on võimalus olla selle märkimisväärse hetke tunnistajaks,” innustab Kannelmäe.
Etenduse lavastus sünnib koostöös Ene-Liis Semperiga – kunstnikuga, kelle eksperimenteeriv, kompromissitu ja tähenduslikult mitmekihiline looming ning lavatööd on mõjutanud teatripilti kogu Euroopas. Semperi käekirja kaasamine loob moeetenduse, mis on ühtlasi ka dramaturgiline ja ruumikunstiline kogemus.
“Finiśage” toimub 25. augustil Sakala 3 Teatrimajas Tallinnas. Piletid tulevad 25. juulist müüki Fientasse. Etenduse ettevalmistusi ja kunstnike lõpuspurdi kulgemist saab jälgida Instagrami-kontol @moeetendus.
