Tanel Veenre avas 25. aprillil soolonäituse “Luul” mainekas Müncheni galeriis Biró. Kaasaegse ehte südames asuv 32 aasta eest asutatud galerii oli üks esimesi, mis keskendus kunstmaterjalist ehetele suunates fookuse väärismaterjalidelt kunstniku nägemusele. Tanel Veenre on teinud koostööd galeriiga alates aastast 2007, mil koos Kadri Mälgu ja Piret Hirvega avati näitus “Weg”.

Tanel Veenre “Luul” jätkab Tallinnas Truus galeriis kevade hakul alustanud seeriaga, mille keskmes on huulte kujund. See on näitus ihadest, erootikast ja mängust. “Luul” on Tanel Veenre kõige popkunstilikum seeria, vormid on lihtsustatud lopsakate kujunditeni. Uue kihistusena on paljud näituse ehted mitmefuktsioonilised – kaelaehtest võib saada pross ning prossist ripats. Kõik näituse tööd on graveeritud erilisest materjalist – rekonstrueeritud kivist. See hübriidmaterjal on valmistatud looduslike kivide tolmust ning kunstvaigust, ühendades endas naturaalse ja kunstliku. Sarnast võõrandumise ja samas päris-ihade maailma ühendab Veenre ka oma loomingus. Huule kujund lubaks justkui meelelisust, inimolemise ürgkihistusi, kuid on kunstniku käe all destilleeritud vastuvaidlemist mittesallivateks kujunditeks.

Kunstnik avab dramaatilise ehtelavastuse tagamaid: “Ma sekkusin jõuliselt ka galerii-ruumi muutes selle osaliselt puudriseks buduaariks. Riputasin seintele kahvaturoosad volangid, millelt küünitavad suud vaataja poole nõudes kontakti, vestlusesse astumist.” Vastaseinas küünitavad vitriinidest välja massiivsed kaelaehted otsekui limpsates oma meela keelega ruumi. Galerist Olga Biró otsustas spontaanse aktsendina lisada galerii tagaseina ka värvika foto Veenre ehteid kandvast Edith Karlosonist oma emaga, mille autoriks on fotogend Toomas Volkmann ja stilist Gerly Tinn.

Paraleelselt soolonäitusega Münchenis on aktiivselt rahvusvahelises kunstielus osaleval Veenrel kohe avanemas veel hulk näituseid. Cagnes-sur-Meri MDAC kunstikeskuses avati 2. mail ehtenädala Destination Bijou raames näitus “Détournements Naturels”, kuhu kuraatorid Prantsuse kuraatorite trio Sébastien Carré, Isabelle Busnel & Juan Riusech valisid Veenre ehteseeria looduse ja surma vahekorrast. 9. mail avatakse Budapesti Kiscelli muuseumis “Piirideta disaini 20 aastat” (kuraator Silvia Szigeti) juubelinäitus, kus esitletakse Veenre eebenist ja korallist ehteid. 11. mail avatakse USAs galeriis Ornamentum suvenäitus (kuraator Stefan Friedman) Veenre õngekorkidest baroksete prosside ja kõrvarõngastega. 16. mail Riias galeriis Putti avataval näitusel “Kas seal on keegi?” (kuraator Agita Putane) on väljas Veenre valged voolitud puidust drapeeringud seeriast “Tahe”. Lisaks on Veenre kuraatorina ette valmistamas 14 Eesti ehtekunstniku näitust “Radikaalne pehmus” Lissaboni ehtenädala raames, mis avatakse juuni lõpus.

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.