Tanel Veenre “Luul” jätkab Tallinnas Truus galeriis kevade hakul alustanud seeriaga, mille keskmes on huulte kujund. See on näitus ihadest, erootikast ja mängust. “Luul” on Tanel Veenre kõige popkunstilikum seeria, vormid on lihtsustatud lopsakate kujunditeni. Uue kihistusena on paljud näituse ehted mitmefuktsioonilised – kaelaehtest võib saada pross ning prossist ripats. Kõik näituse tööd on graveeritud erilisest materjalist – rekonstrueeritud kivist. See hübriidmaterjal on valmistatud looduslike kivide tolmust ning kunstvaigust, ühendades endas naturaalse ja kunstliku. Sarnast võõrandumise ja samas päris-ihade maailma ühendab Veenre ka oma loomingus. Huule kujund lubaks justkui meelelisust, inimolemise ürgkihistusi, kuid on kunstniku käe all destilleeritud vastuvaidlemist mittesallivateks kujunditeks.
Kunstnik avab dramaatilise ehtelavastuse tagamaid: “Ma sekkusin jõuliselt ka galerii-ruumi muutes selle osaliselt puudriseks buduaariks. Riputasin seintele kahvaturoosad volangid, millelt küünitavad suud vaataja poole nõudes kontakti, vestlusesse astumist.” Vastaseinas küünitavad vitriinidest välja massiivsed kaelaehted otsekui limpsates oma meela keelega ruumi. Galerist Olga Biró otsustas spontaanse aktsendina lisada galerii tagaseina ka värvika foto Veenre ehteid kandvast Edith Karlosonist oma emaga, mille autoriks on fotogend Toomas Volkmann ja stilist Gerly Tinn.
Paraleelselt soolonäitusega Münchenis on aktiivselt rahvusvahelises kunstielus osaleval Veenrel kohe avanemas veel hulk näituseid. Cagnes-sur-Meri MDAC kunstikeskuses avati 2. mail ehtenädala Destination Bijou raames näitus “Détournements Naturels”, kuhu kuraatorid Prantsuse kuraatorite trio Sébastien Carré, Isabelle Busnel & Juan Riusech valisid Veenre ehteseeria looduse ja surma vahekorrast. 9. mail avatakse Budapesti Kiscelli muuseumis “Piirideta disaini 20 aastat” (kuraator Silvia Szigeti) juubelinäitus, kus esitletakse Veenre eebenist ja korallist ehteid. 11. mail avatakse USAs galeriis Ornamentum suvenäitus (kuraator Stefan Friedman) Veenre õngekorkidest baroksete prosside ja kõrvarõngastega. 16. mail Riias galeriis Putti avataval näitusel “Kas seal on keegi?” (kuraator Agita Putane) on väljas Veenre valged voolitud puidust drapeeringud seeriast “Tahe”. Lisaks on Veenre kuraatorina ette valmistamas 14 Eesti ehtekunstniku näitust “Radikaalne pehmus” Lissaboni ehtenädala raames, mis avatakse juuni lõpus.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.