Tanel Veenre avas 25. aprillil soolonäituse “Luul” mainekas Müncheni galeriis Biró. Kaasaegse ehte südames asuv 32 aasta eest asutatud galerii oli üks esimesi, mis keskendus kunstmaterjalist ehetele suunates fookuse väärismaterjalidelt kunstniku nägemusele. Tanel Veenre on teinud koostööd galeriiga alates aastast 2007, mil koos Kadri Mälgu ja Piret Hirvega avati näitus “Weg”.

Tanel Veenre “Luul” jätkab Tallinnas Truus galeriis kevade hakul alustanud seeriaga, mille keskmes on huulte kujund. See on näitus ihadest, erootikast ja mängust. “Luul” on Tanel Veenre kõige popkunstilikum seeria, vormid on lihtsustatud lopsakate kujunditeni. Uue kihistusena on paljud näituse ehted mitmefuktsioonilised – kaelaehtest võib saada pross ning prossist ripats. Kõik näituse tööd on graveeritud erilisest materjalist – rekonstrueeritud kivist. See hübriidmaterjal on valmistatud looduslike kivide tolmust ning kunstvaigust, ühendades endas naturaalse ja kunstliku. Sarnast võõrandumise ja samas päris-ihade maailma ühendab Veenre ka oma loomingus. Huule kujund lubaks justkui meelelisust, inimolemise ürgkihistusi, kuid on kunstniku käe all destilleeritud vastuvaidlemist mittesallivateks kujunditeks.

Kunstnik avab dramaatilise ehtelavastuse tagamaid: “Ma sekkusin jõuliselt ka galerii-ruumi muutes selle osaliselt puudriseks buduaariks. Riputasin seintele kahvaturoosad volangid, millelt küünitavad suud vaataja poole nõudes kontakti, vestlusesse astumist.” Vastaseinas küünitavad vitriinidest välja massiivsed kaelaehted otsekui limpsates oma meela keelega ruumi. Galerist Olga Biró otsustas spontaanse aktsendina lisada galerii tagaseina ka värvika foto Veenre ehteid kandvast Edith Karlosonist oma emaga, mille autoriks on fotogend Toomas Volkmann ja stilist Gerly Tinn.

Paraleelselt soolonäitusega Münchenis on aktiivselt rahvusvahelises kunstielus osaleval Veenrel kohe avanemas veel hulk näituseid. Cagnes-sur-Meri MDAC kunstikeskuses avati 2. mail ehtenädala Destination Bijou raames näitus “Détournements Naturels”, kuhu kuraatorid Prantsuse kuraatorite trio Sébastien Carré, Isabelle Busnel & Juan Riusech valisid Veenre ehteseeria looduse ja surma vahekorrast. 9. mail avatakse Budapesti Kiscelli muuseumis “Piirideta disaini 20 aastat” (kuraator Silvia Szigeti) juubelinäitus, kus esitletakse Veenre eebenist ja korallist ehteid. 11. mail avatakse USAs galeriis Ornamentum suvenäitus (kuraator Stefan Friedman) Veenre õngekorkidest baroksete prosside ja kõrvarõngastega. 16. mail Riias galeriis Putti avataval näitusel “Kas seal on keegi?” (kuraator Agita Putane) on väljas Veenre valged voolitud puidust drapeeringud seeriast “Tahe”. Lisaks on Veenre kuraatorina ette valmistamas 14 Eesti ehtekunstniku näitust “Radikaalne pehmus” Lissaboni ehtenädala raames, mis avatakse juuni lõpus.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.