Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on käesolevast nädalast 150 maailma parima kunsti- ja disaini kõrgkooli hulgas QS hindamissüsteemi alusel, kuhu pääsevad võistlema oma valdkonna parimad kõrgharidusasutused. Olles juba eelnevatel aastatel pääsenud tugeva 200 sekka, astub Eesti Kunstiakadeemia sel korral terve suurusjärgu võrra kõrgemale, maailma 150 hinnatuima kõrgkooli sekka, kunsti ja disaini valdkonnas.

Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm tunnustab kogukonda, töötajaid ja tudengeid tubli töö eest: “Peame Eesti Kunstiakadeemia peamiseks ülesandeks pakkuda rahvusvaheliselt kõrgel tasemel arhitektuuri-, disaini-, kunsti-, ja kunstikultuurialast kõrgharidust, millega panustame Eesti kultuuriruumi ja parema elukeskkonna kujundamisesse. Eesti ainsa avalik-õigusliku kunstiülikooli rektorina on mul hea meel tõdeda, et EKAt tunnustatakse maailma tasemel nii kõrgelt.”

Haridusuuringute ettevõte Quacquarelli Symonds (QS) avalikustas 10. aprillil 2024. aastal „QS World University Rankings by Subject 2024“ edetabeli, mis reastab maailma ülikoole 51 akadeemilises valdkonnas. EKA lähematest partnerülikoolidest on edetabeli kõrgetele kohtadele pääsenud Rhode Island School of Design USAs, Aalto ülikool Soomes, Londoni Royal College of Art ja The Glasgow School of Art Suurbritannias, Royal Melbourne Institute Austraalias ning Konstfack Rootsis.

QS poolt globaalsete partneritega läbi viidud uuringud aitavad esile tõsta institutsioone, kes teevad koostööd rahvusvaheliste partneritega, et anda väärtust ülemaailmsele teaduspangale. Selle aasta edetabeli koostamiseks analüüsis QS meeskond 4989 institutsiooni mainet ja uurimistulemusi.

EKA akadeemilise maine indeks, mis on QS World University Rankings®-is ja QS Subject Rankingsis keskse tähtsusega, hindab ülikoolide ülemaailmseid tulemusi. Mõõdik vastab rahvusvaheliste teadlaste arusaamadele, tegemaks kindlaks kõrgkoolid, mis näitavad akadeemilist tipptaset. Nende kollektiivsed teadmised heidavad valgust teadustöö kvaliteedile, strateegilisele partnerlusele, innovatsioonile ning nende ülikoolide laiemale hariduslikule ja ühiskondlikule mõjule. Uuringus mängivad suurt rolli ka teadustööde tsiteeritavus, vaadeldakse EKAs tehtava teaduse mõju ja kvaliteeti, tuginedes viieaastasele avaldamisele ja kuueaastasele tsiteerimisaknale.

Värske QS ülikoolide nimistu ja lisateavet indikaatorite kohta leiab siit.

Eesti ainsa kunstimessina tegutsev ja üleilmset kaasaegse fotokunsti paremikku tutvustav rahvusvaheline kunstimess Foto Tallinn kuulutas välja toimumiskuupäevad ning ootab fotokunstnikke ja neid esindavaid galeriisid viimaste aastate loominguga messile kandideerima.

„Tulevikku vaatamist on harva hea alustada retrospektiiviga, aga tahan siiski tänada kõiki kunstihuvilisi ja kunstnikke, kes eelmisel Foto Tallinna kunstimessil osalesid. Loodetavasti saadi sellest mõõtmatult inspiratsiooni ja elamusi, aga konkreetsemalt väljendus see numbrites,“ kommenteeris Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. „Usun, et saime nii selle kui ka saame eesseisva fotokunstimessiga jäädvustada Tallinna rahvusvahelisele kunstiväljale, mis on meile kõigile äärmiselt oluline,“ lisas ta.

Foto Tallinn 2026 toimub 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses ning kandideerimine on kunstnikele ja galeriidele avatud kuni 23. märtsini 2026. aastal.

Rahvusvahelisel ja kohalikul kunstiväljal tunnustatud kuraator, kunstiekspert ja õppejõud Lilian Hiob-Küttis on Foto Tallinn 2026 kunstiline juht. „Foto Tallinna fookuses on ühendada kunstikogujaid, kunstnikke ja galeriisid, kes väärtustavad kõrgetasemelist fotokunsti, tugevat narratiivi ja ainulaadset visuaalset perspektiivi, mis kõnetab vaatajat,“ märkis Hiob-Küttis. „Lisaks keskendub kunstimess aruteludele, erialasele võrgustumisele, uudsetele lahendustele ja kunstilisele sättumusele, mis on mõjutanud kunstnike viimase viie aasta loomingut ning heidab pilgu ka tulevikku,“ kirjeldas Lilian Hiob-Küttis.

„Fotokunsti tuleb vaadata olulise osana kunsti kaanonist. See ei ole midagi eraldatut, vaid seotud laiemate sotsiaalsete ja kultuuriliste suundumustega. Meie regiooni kaasaegse kunsti väljal toimub väga palju eripärast ja rahvusvaheliselt kõnekat, ootan suure põnevusega kandideerivate kunstnike ja galeriide teostega tutvumist,“ kutsus kunstiline juht messil osalema.

Lisainfo kandideerimise kohta: www.fototallinn.ee

Tänavu 10. juubelit tähistav Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkurss tõi kokku rekordarvu kunstnikke – 154 lõpetajat kaheksast kunstiakadeemiast ja viiest riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist. Kokku esitati 299 teost, mis annavad mitmekesise ülevaate tänapäeva kaasaegse kunsti suundumustest regioonis. Eestit esindas 40 kunstnikku – 25 Eesti Kunstiakadeemia ja 15 Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajat. Publikupreemia pälvis eestlanna Andra Rahe, kelle eksperimentaalne fotoseeria käsitleb inimlikku haprust, hoolt ja keha kogemust isikliku ja poeetilise vaatenurga kaudu.

„Tegemist on osalejate arvult kogu regiooni suurima noorte kunstnike konkursiga – igal aastal osaleb mitusada autorit, mis annab ainulaadse ülevaate Põhja- ja Baltimaade uuest kunstipõlvkonnast. Kuigi rahalised auhinnad on pigem sümboolsed, on just mõõdukas ja järjepidev auhinnafond aidanud konkursil toimida juba kümme aastat järjest,” sõnas NOBA.ac eestvedaja ja konkursi korraldaja Andra Orn. “Meie eesmärk ei ole suurendada ühe peaauhinna summat, vaid laiendada koostööd eratoetajate ja kultuuriasutustega, et pakkuda rohkematele noortele kunstnikele nähtavust, näitusvõimalusi ja professionaalset tuge. Selles peitub konkursi tegelik väärtus – aidata esile tõsta kunstnikke, kes hakkavad kujundama meie tuleviku kunstivälja.”

Esimest korda auhinna ajaloos pälvis Grand Prix kaks noort kunstnikku: Katrīna Levāne (Läti Kunstiakadeemia) teosega “Forest Floor” (2025) ja Adam Gidlund (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool) videoinstallatsiooniga “The Rot” (2025).

Publikupreemia pälvis Andra Rahe (Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti) oma autobiograafilise fotoseeriaga “The Daycare Diary/Päevaraamat” (2025), mis käsitleb puuet, hoolt ja inimlikku haavatavust.

Maaliauhinna pälvis Viljamaria Raittila (Uniarts Helsinki) ning fotoauhinna Albin Ulvebring (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool).

Valik žürii nominentide töödest jõuab 2026. aastal näitusele Uniarts Helsingi galeriis, et jätkata Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiate vahelist koostööd ja dialoogi.

Vaata kõiki osalejate teoseid ja tänavusi võitjaid: noba.ac/award