Foto: '@gaflajewellery
Just need viimased on minu jaoks alati ühelt poolt intrigeerivad ja teisalt paeluvad tundunud. Seetõttu palusin Lillil, kes üksjagu aega töö tõttu Araabia Ühendemiraatides veetnud ning kellel on juba hulk kliente just araabia naiste seas, natuke avada meie, eestlaste jaoks tänapäeva araabia naise maailma. Sõna saavad Lilli Jahilo ja tema brändi Dubais esindav Reet Kivi.
„Kindlasti peab alustuseks mainima, et araabia naise mõiste on väga-väga lai. Nii nagu Ühendemiraatides elab kõrvuti koos üle 100 rahvuse, võib ka araabia naine olla pärit kust tahes Araabia maadest, olles erinevate harjumuste ja eelistustega. Araabia naine võib olla egiptlanna, liibanonlanna, süürlanna, emirati jne. Enim mõjutab riietumis- ja käitumistavasid see, kust riigist pärit ning millise kultuurilise tausta ja usuliste tõekspidamistega inimene on. Allpool toodu on kirja pandud silmas pidades eelkõige Araabia Ühendemiraatide kohalikke ehk emirati naisi.
Kõik araabia naised ei ole pealaest jalatallani kaetud.
Viimastel aastatel on araabia naised palju oma olemuselt muutunud. Olulised märksõnad on „iseseisvus” ja „vabadus”. Kuigi nad hindavad kõrgelt traditsioonilist riietumisstiili, on oluline eelkõige see, kellena nad töötavad ehk kellele nad eeskujuks on. Paljud tänapäeva emirati naised on vabad ise otsustama, kas nad eelistavad end katta (eriti oluliseks peeti varem juuste katmist) või mitte. Paljud noored emirati naised kannavad igapäevaselt täiesti läänelikke rõivaid ja kasutavad abaya’t kas riigiametites asjaajamise lihtsustamiseks või vaid pidulikel tähtpäevadel.
Väga olulist rolli mängib riietumisel see, mille jaoks riietutakse.
Ainult naiskülalistele mõeldud pulmapeol pole dekolteede sügavustel ega ekstravagantsusel mingit piiri. Argipäeval võivad abaya all olla vabalt ka retuusid ja T-särk. Samuti kodus, kus toimub palju koosviibimisi, ollakse riietuses väga vabad. Väga laialt üldistades võib siiski märkida, et pigem eelistatakse kehakatvamaid tegumoode, sageli pikki kleite ja varrukaid. Dubai kohalikud elanikud tajuvad sündsuse piire väga hästi, riietutakse vastavalt olukorrale.
https://www.instagram.com/p/BP2JOtpje2B/
Tagasihoidlikkus ei ole (alati) voorus.
Isegi kui juukseid ja figuuri varjavad abaya ja hijab, siis käekott, jalanõud ning käevõrud pakuvad võimaluse väljendada enda maitset ja esitleda hooaja kuumimaid aksessuaaritrende. Abaya toimib aksessuaaridele omamoodi lõuendina, tuues detailid hästi esile.
Maailmakuulsad brändid on naistele väga olulised. Ei ole haruldane, et naine võib investeerida kogu sissetuleku Hermès’i või Saint Laurent’i kotti, sest käekotid on olulised. Tihti väljendatakse oma sotsiaalset staatust brändide kaudu. Hetkel on äärmiselt oluline, et iga vähegi endast lugupidav emirati naine kannaks Hermès’i sandaale!
Araabia naised ei kanna ainult musta.
See on üks suuremaid eelarvamusi, millega kohalikud emirati naised kokku puutuvad, justnagu kannaks nad ainult musta värvi abaya’sid ja selle all ainult musta värvi rõivaid. On küll tõsi, et ametnike seas või töises keskkonnas peetakse sobilikuks vaid musta värvi abaya’t, kuid araabia naised on väga moeteadlikud ja hoiavad kõigel moemaailmas toimuval hoolega silma peal. Eriti armastavad nad kirkaid värve – rubiinpunast, smaragdrohelist, safiirsinist. Samuti on populaarne valge. Loomulikult tulevad Dubai valguses värvid väga hästi esile, sest hea valgustus, olgu tehis- või naturaalne valgus, saadab sind kõikjal. See loob ideaalse fooni värvide esiletulekuks, olgu siis jumestuses või riietuses.
https://www.instagram.com/p/BMGc1D2j40O/?taken-by=lillijahilo
Araabia naised eelistavad kulda ja kalliskive.
Ehete puhul on araabia naise jaoks väga oluline bränd! Eriti populaarsed on maailmakuulsad brändid, nagu Cartier, Tiffany ja Bulgari. Päevased ehted on tagasihoidlikumad, kuid kindlasti mitte väärtuse poolest. Õhtuti kantakse enamasti suuri ja jõuliseid ehteid, mis reeglina on ehtsatest vääriskividest – see pilt on tõeliselt vaatamist väärt! Viimastel aastatel on tekkinud Emirati kohalikke kõrgmoe ehtebrände, näiteks Gafla, kes ammutab inspiratsiooni kohalikust emiraatide kultuuripärandist ning on au sees moodsat klassikat hindava klientuuri seas.
Ehteid aksessuaaridena, nagu meie oleme harjunud kandma, kohalikud naised ei kanna. Küll aga märkavad nad alati originaalseid ehtekandjaid ja komplimente teevad nad väga lahkelt. Ka täiesti võõrale tullakse juurde ja avaldatakse positiivset tunnustust.
Araabia naised on (peaaegu kõik) profid jumestuskunstnikud.
Make-up ja kosmeetika on nende jaoks justkui teine õhk. Kosmeetikatoodetest teavad nad kõike! Nad on kursis kõikide uusimate ilutrendidega. Väga palju aega pühendatakse ilu- ja jumestusvideote vaatamisele ning ilublogijad on nende jaoks suured staarid. Kindlasti ostab üks emirati naine poole rohkem kosmeetikat kui mistahes muu rahvuse esindaja. Korrektse jumestuseta ei tule küll ükski emirati naine kodust välja, olenemata sellest, kas minnakse tööle, poodlema või sõbrannadega kohvi jooma. Armastatakse ja eelistatakse maailmakuulsate brändide kõrval ka n-ö oma liidreid, nagu Huda Beauty ja Joelle kosmeetikat. Contouring on muideks endiselt üks kuumemaid jumestusvõtteid – aga pole ka imestada, jumeka näonaha peal toimib see väga efektselt.
Naiste arvamust ja uusi trende mõjutavad väga palju kohalikud influencer’id ehk (stiili)eeskujud. Hetkega tekib nõudlus toote või teenuse järele, mida armastatud eeskujud Snapchati või Instagrami kaudu soovitavad. Mis viibki meid selleni, et…
Araabia naiste elus on väga oluline osa sotsiaalmeedial.
SnapChat, WhatsApp, Instagram on peamised sotsiaalmeedia platvormid, mida iga emirati naine kasutab. Kõik on kogu aeg ja igal pool mobiilis – kohvikus, autoroolis, restoranis, jalutades – kõikjal. Samas Facebooki kasutatakse väga vähe. Samuti on väga populaarne näiteks Instagrami kaudu poodlemine – kui mõni toode on silma jäänud, saadetakse kohe päring, millele oodatakse kiiret ja vahetut reageerimist.
https://www.instagram.com/p/BUjkWZOgMJh/?taken-by=lillijahilo
Shopping on emirati ja araabia naiste jaoks üks peamisi meelelahutusi.
Poodlemas käiakse enamasti koos perega, üllatav, et eriti just hilisõhtuti, kaasas nii lapsed kui ka abikaasa.
Araabia ja emirati naised ei ole ainult koduperenaised.
Väga paljud emirati naised on väga töökad ja teenivad sissetuleku ise, omades juhtivaid positsioone nii riigiametis (näiteks õnneminister (Minister of Happiness) – jah, selline ministeerium on olemas) kui ka erasektoris. Naised hindavad väga üksteise toetust ning see on üks väga eriline omadus, et ollakse väga lahkelt valmis abivajajat nõu ja jõuga aitama ja toetama. Populaarsed on networking üritused ja seminarid, kus professionaalset võrgustikku laiendada ja infot vahetada. Ollakse väga head ja sõbralikud suhtlejad.
Araabia naistel on enamasti imelised juuksed.
Tõsi, need lastakse valla vaid naistega omavahel kohtudes ja muidugi kodudes privaatselt olles. Aga seda enam üllatabki, kui kogu seda juukseilu näha saab – punased, heledad, millised soengud ja lõikused! Üsna levinud on jumestaja-juuksuri koju kutsumine, et oma välimusele mugavas keskkonnas viimane lihv anda.
Parfüümid ja lõhnad on araablannade jaoks üliolulised.
Meeliülendavad aroomid saadavad sind praktiliselt kõikjal, seda valgub ruumidesse nii bakhoor’idest kui pihustitest. Parfüüme kantakse endaga kaasas, et jooksvalt meeli ülendada ning sellega piserdatakse sind ukselgi üle pulma või peole sisenedes. Enamasti on tegu vürtsikate ja intensiivsete oudh- või amber-tüüpi aroomidega.”
https://www.instagram.com/p/BL6km3sjrMx/?taken-by=lillijahilo
Lilli Jahilo moeloominguga saab tutvuda Lilli Jahilo stuudios aadressil Niine 11.
Eva, olid üks eestvedajatest, kelle käe all Jazzkaare kontoris Kräsh hakkas sündima. Kui keegi küsib sinult, miks on vaja lastele eraldi jazzifestivali, siis kuidas vastad?
Laste jazzifestival oli Jazzkaare pikaaegne unistus. Oleme Jazzkaare perekontserte korraldanud aastast 2012 ja seda tehes nägime, kui tänulik on publik spetsiaalselt lastele loodud programmi eest. Lisaks on need kontserdid toonud alati nii palju rõõmu osalejatele, muusikutele kui ka korraldajatele. Tundsime ka vastutust, et meid nakatanud jazzipisik leviks ka lastele ja noori rütmimuusikast õppureid jaguks, sest nii läheb ka tulevikus jazzivaldkonnal Eestis hästi. Samas tahtsime lisaks kontsertidele pakkuda lastele nii palju enamat ja seda kõike teadlikult lastele loodud keskkonnas, mis toetab ja innustab neid veel rohkem muusikaga tegelema. Seda kõike me aga kevadise Jazzkaare raames pakkuda ei saanud.
Nii oligi Tallinna laste jazzifestival Kräsh ühe pikaaegse unistuse täitumine. Ja mitte ainult meile, vaid noorele publikule suunatud jazziprogrammile mõtlesid ka Eesti Jazzliit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Philly Joe’s jazziklubi ja mitmed teised. Kui UNESCO muusikalinn Tallinn kutsus muusikalinna programmiks esitama uusi ideid, siis tuligi jazzivaldkonna ühisel istumisel valdkonnaülene äratundmine, et nüüd ongi aeg laste jazzifestivali idee teoks teha. Kogu valdkonna jaoks on oluline, et jazz oleks popp, publik püsiks noor ja uusi muusikuid kasvaks peale. Laste jazzifestival koos muusikalaagrite, spetsiaalse kontsertprogrammiga lastele, noorte endite esinemiste, erinevate töötubade, artistidega kohtumistega, jazziklubi ja stuudiote külastamisega ning palju muuga aitavad selleks kaasa. Ja kõik see areng saab teoks tänu UNESCO muusikalinn Tallinnale.
Kräsh toimub sel aastal juba kolmandat korda. Mis olid põhilised eesmärgid, kui Kräshi planeerima hakkasite ja kas tänaseks tundub, et need on ka täitunud?
Tallinna laste jazzifestival Kräsh eesmärk on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste jazzmuusika juurde toomine. Festivali missiooniks on pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset haridusprogrammi ning meelelahutust koos kaasalöömise ning esinemisvõimalustega ning läbi selle harida ja arendada noore publiku muusikalist silmaringi ja huvi jazzi vastu ning kasvatada uusi avatud meelega kultuuri- ja jazzisõpru.
Ja nüüd kolmandal aastal saame öelda, et publik on meid üles leidnud. Seda näitab see, et muusikalaagritesse kandideerimine on väga populaarne ja ka piletimüük festivalile läheb hästi. Sel aastal katsetame esimest korda koolidele suunatud muusikapäeva, ka see päev on juba täitunud osalemissoovidega. Meil on peale kasvamas juba mitusada jazzifänni ja ka noori korraldajaid, kes tahaksid tulevikus ka Jazzkaart või miks mitte ka mõnda teist festivali korraldama hakata. Lisaks rõõmustame väga, et Kräshi muusikalaager on aidanud üles leida neid noori, kes tundsid endas ära tõelise muusikaarmastuse ja on läinudki tänaseks MUBAsse rütmimuusikat õppima. Ja kui üks armastatud muusik ütles eelmisel Kräshil, et see on tema kõige lemmikum festival üldse ning need töötoad ja kontserdid pakuvad lisaks lastele ka täiskasvanutele (ja muusikutele endile) nii suurt ja sooja elamust, siis on see tõesti veel üks märk sellest, et teeme väga õiget asja.
Mil moel on Kräsh sind ennast üllatanud?
Kräsh on aidanud hoida Jazzkaare tiimi korraldajatena heas vomis ja julgustanud mugavustsoonist välja astuma. Kuigi meil on suur kogemus festivalide-kontsertide korraldamisel, siis üllatas, et ainult lastele suunatud programmi ja turunduse-kommunikatsiooni tegemine on palju keerulisem kui oskasime esialgu arvata. Samuti oli väljakutse täiesti uue asja käivitamine ja oma sihtrühma ülesleidmine. Õnneks saime endale appi kõige ägedama projektijuhi Maris Aljaste, kel on väga suur kogemus lastega tegutsemisel ja muusikaarmastuse jagamisel. Üheskoos oleme hakkama saanud südantsoojendava ettevõtmisega ning näeme nii selgelt, kuidas aitame muuta nende laste ja noorte tunnetust muusika suhtes positiivsemaks ning tuua neid muusika juurde.
Oleme seda festivali teinud koos lastega — küsinud lastelt tagasisidet juba korraldamisfaasis ja nende ettepanekute-soovidega arvestanud. Üks suurimaid üllatusi oli mulle laste eelistused artistide osas — vaieldamatu top 1 artist oli ka lastel ja noortel Anne Veski. Veel ei ole meil õnnestunud Annet Kräshile tuua, aga küll see unistus ka täitub. Samuti usaldasime laste ja noorte eelistusi nii festivali nime kui ka disaini osas. Ja jälle tasus noori usaldada, sest festivali Kräsh disain võitis aastal 2024 Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta parima reklaami muustikasündmustele tiitli (disainer Viktor Gurov).
Millised on olnud sinu enda lemmikhetked Kräshi kahelt esimeselt festivalilt?
Lemmikud on kohtumised laste-noortega, seda nii korraldusfaasis kui ka festivalil. Südames on hetked noorte õhtujuhtidega lava tagant festivali avasõnade harjutamisest ja üheskoos nende õnnestumise üle rõõmustades. Samuti näha nii lähedalt seda noort publikut — süda avatud muusikale, võttes silmade särades avasüli vastu neile pakutava ja julgelt küsimas artistidelt seda, mis neil päriselt hingel on. Eriline hetk oli näha enda last rõõmustamas Kräshi festivalikülastuse üle, sellistel momentumil tunned, et meil on kõige ägedam töö üldse!
Oled Jazzkaarega seotud juba üle kümne aasta, ürituste korraldamisega pikemaltki. Kuidas oled nende aastate jooksul tajunud publiku muutumist – kas järelkasv on olemas?
Aastaid on Jazzkaare väliskülalised imestanud, kuidas Jazzkaare publik on nii noor. See on tõesti noorem kui jazzifestivalide publik mujal Euroopas. Loomulikult on Jazzkaar selleks teadlikult tööd teinud (lisaks perekontsertidele ka muud programmivalikud ja tegevused), aga mitte ainult, see on kogu Eesti jazzivaldkonna ühine panus, et jazzmuusika on Eestis populaarne ning jazzmuusikud hinnatud ja armastatud. Tundub, et aastatega läheb publik järjest avatumaks ning on valmis ka värskeid ja crazy’sid elamusi katsetama. Samas tahab publik kõige rohkem seda positiivset elamust, vaimuturgutust ning võimalust unustada igapäev ja sukelduda korraks emotsionaalselt kõrgemale, võttes selle elamuse endaga ka peale kontserti kaasa.
Tallinna laste jazzmuusikafestivali Kräsh, mille eesmärgiks on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste muusika juurde toomine, on ellu kutsunud festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga. Sel aastal koosneb Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast 1. juunil ning muusikapäevast 2. juunil, mis on suunatud koolidele. 1. juuni avalikul festivalipäeval on peaesinejateks Saara Pius kavaga „Pidu loomariigis“, Airi Liiva koos Laulupesa laululastega ning Puuluup koos Liisi Koiksoniga, lisaks toimuvad ka toredad töötoad näiteks Laura Põldvere ja Johan Randverega ning kohtumine Getter Jaaniga. Vaata kogu programmi ja leia piletid Kräshi kodulehelt!
Anna, loodan, et nõustud, kui ütlen, et Jazzkaar esindab alati midagi erilist – mida tähendab see festival sinu jaoks isiklikult ja artistina?
Jazzkaar on minu elus alati olulist rolli mänginud. Esiteks kuulajana ning muusikafännina – eriti, kui mõelda tagasi ajale, mil ma alles lauljakarjäärist ja muusikaõpingutest unistasin. Jazzkaar on mulle aja jooksul pakkunud tohutult inspiratsiooni, julgust unistada ning liikuda oma eesmärkide suunas. Artistina on festival andnud mulle hindamatuid esinemiskogemusi väga erinevate koosseisudega. Minu esimene ülesastumine Jazzkaarel oli koos Tõnu Naissoo kvartetiga. Ka Anna Kaneelina looming kõlas esimest korda just Jazzkaare festivalil.
Sind on kirjeldatud kui jõulisemat ja rokilikumat kui kunagi varem – millest see uus energia või suund tuleneb?
Selliseks kirjelduseks on andnud põhjust minu viimati ilmunud singel “Better Man”, mis tõepoolest nende märksõnadega haakub. Kui uus muusika ennast ilmutama hakkas, kuulasin väga palju 90ndate grunge’i. See on kindlasti mu suunamuutust mõjutanud. Samuti oli mul tunne, et viimased aastad on jätnud mu sisse palju lõpuni lahendamata teemasid, mida soovisin füüsilisemalt ja jõulisemalt endast välja elada. Selline muusika annab mulle selleks parema võimaluse.
Su muusika puudutab sageli armastuse, muutumise ja sisemiste varjude teemasid – millised mõtted või tunded on su värske loomingu keskmes?
Uue muusika keskmes on suuresti enda positsioneerimine praegusel keerulisel ja äreval ajal. Kõikjal on palju ebakindlust ning ka hirmu. Ka mina ei ole nendest teemadest puutumata – nii ühiskondlikul kui ka isiklikul tasandil. Tunnen muret ja olen kriitiline, kuid kindlasti ei positsioneeri ma ennast tekstides kuidagi teiste suunas näpuganäitajana – “be a better woman” kõlab esmajoones ikka mulle endale. Muutuste temaatika on samuti esindatud, sest see on midagi, milles ma inimesena ennast alati leian.
Sinu vokaalid ulatuvad sosinatest karjeteni – kuidas sa oma häält ja selle dünaamikat laval usaldad või juhtida püüad?
Tee iseenda hääle leidmiseks ja usaldamiseks on olnud käänuline ja pikk. Alles enda kirjutatud laule lauldes hakkas see pilt selginema ning sain aimu, milleks mu hääl üldse suuteline on. Kõige suuremaks õpetajaks on olnud enda muusika esitamine, laval enda emotsioonidega toimetulemine ja seejärel usaldamine, et need emotsioonid juhatavad häält ning viivad seda õigesse suunda. Õpingute ajal olin väga lukus – mõistus kontrollis kõike liialt, nii et hääl oli pidevalt justkui sordiini all ja kurgus kinni. Nüüd, kui hirm eksida on väiksem, juhtub ka rohkem ootamatusi, millest kasvavad välja uued teadmised iseenda kohta.
Kui mõelda tagasi su debüütalbumile ja sellele, kus sa nüüd oled – milline sisemine või loominguline muutus on olnud sinu jaoks kõige tähendusrikkam?
Esimese albumi puhul oli palju katsetamist ja avastamist – seal oli palju juhuslikku, mis sel hetkel mind väga võlus. Praegu olen jõudnud suurema selguseni selles osas, mida ja kuidas ma enda muusikas väljendada soovin, ning kogu protsess on teadlikum. Tähendusrikkaim on vast see, et olen jõudnud suurema eneseusalduseni.
Mida sa loodad, et kuulaja Jazzkaarel sinu kontserdilt kaasa võtab?
Ma loodan, et minu kontsert mõjub kuulajale, kui ammu oodatud kohtumine iseendaga. Loodan, et see valgustab südant ning annab lootust. Me kõik oleme nii erinevaid, kuid samas ühendavad meid inimeseks olemise tuumtunded nagu armastus, lootus, igatsus, lein… Minu jaoks on oluline luua ühendus ja olla nendes tunnetes kollektiivselt koos.
Millest sa hetkel ise kõige rohkem unistad – muusikas või elus üldiselt?
Minu unistused on hetkel väga maised ja lähtuvad sellest, mis minu “päris” elus kõige suurema kaaluga on – minu lapsed ja nende heaolu. Unistan koolisüsteemist, mis suudaks paremini arvestada laste eripäradega – nii tugevuste kui ka nõrkustega – ja neid paremini toetada. Unistan, et see sama süsteem toetaks ka õpetajaid ning hoiaks nende vaimset tervist ja motivatsiooni. Soovin, et Eesti lapsed oleksid just vaimse heaolu ja koolirõõmu poolest esirinnas – seda pean olulisemaks kui kohti rahvusvaheliste testide pingereas. Unistan tervishoiusüsteemist, kus ühiskonna nõrgemad ja vähemkindlustatud – eelkõige lapsed – ei jääks õigest abist õigel ajal ilma. Unistan vabakutseliste loomeinimeste tervisekindlustusest. Mu mure nende teemade pärast on mastaapne. Ja kõigest enam unistan ma, et sõjad lõppeks ning me saaksime kõik lõpuks rahus hingata.
Anna Kaneelina astub Jazzkaare raames üles 26. aprillil kell 21.30 Von Krahlis.
