Foto: Elo Vahtrik
Eile, 4. juulil üheksa modelli, kelle hulgas on Anne Vetik, Piret Puppart, Johann Kööp, Alana Proosa, Andreas Kübar ja teised, teekond alguse saigi. Erksatesse roosadesse komplektidesse riietunud modellid alustasid kõndimist Tallinna Lennujaamast Pariisi küla poole. Nende esimeseks peatuseks oli Maardu linn, kus toimus esimene kohalikepoolne performatiivne sekkumine nende rännakusse.
Rõivamoodi, performance’it, muusikat ja kunsti ühendava 8. juulini kestva teose autorid Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivard kirjeldavad seda sürrealistlikku ja performatiivset ettevõtmist sedasi: “Katsumus või proovilepanek on äärmiselt eestlaslik tegevus. Mõtteviis, et sihikindlus viib sihile ning ainus kindel viis leida rahulolu ja õnn on nähes vaeva. Kui lisada eelnimetatutele juurde ka moemaastikul laialt levinud saavutusnälg ning võistlushimu, siis võtab teos ette väikeriigi kultuuritegijate kompleksid ja igapäeva komponendid ning seob need kokku eneseiroonilis-kriitiliseks tervikuks. Kõige pikem, kõige raskem, kõige uhkem – sest nii tegutsedes peaks justkui jõudma kaugele. Kui ihaldatud moepealinna ja metropoli asemel ootab pärast rasket katsumust ees hoopis maakodu? Mis saab siis, kui unistused teisenevad, ihaldatu kaugeneb ning kas ja millal lõpeb teekond?”
Vaata galeriist ka esimesi kaadreid teekonda alustanud modellidest!
Jooksvat infot sündmusest on võimalik leida ürituse kodulehelt maniagrandiosa.ee.
„Mul on siiralt hea meel, et meie aastatepikkune töö on saanud sellise rahvusvahelise heakskiidu,” rääkis Estonian Fashion Festivali juht Key Külaots. „Meie eesmärk on kujundada Eesti moekultuuri aina jätkusuutlikumaks – seame selleks kriteeriumid disaineritele ning viime sama põhimõtet ellu ka festivali enda korralduses. Nüüd saame kinnitada, et järgime sama kõrgeid standardeid ka ise.”
EFF sai rohesertifikaadi juunis Tartus toimunud festivali eest, mida hindas koha peal A Greener Future (AGF) rahvusvaheline sõltumatu komisjon. Hindajad märkisid, et selle aasta moefestival oli väga hästi korraldatud ja ületas ootusi keskkonnateadliku üritusena. Kokku jagati EFFile hindeid 12 kategoorias. Parimad tulemused sai moefestival jäätmete vähendamises, materjalide korduvkasutuses, keskkonnahoidliku liikumise soodustamises, koostöös kohaliku kogukonnaga ning festivali kestlikkus juhtimises ja süsteemses korralduses.
Hindajatele avaldas muljet EFFi meeskonna aastaringne pühendumus ning panus Eesti moekultuuri üldisesse kujundamisse. „Meie keskkonda hoidvad tegevused ei piirdu ainult kolme moeetenduse korraldamisega juunis,” rääkis EFFi jätkusuutlikkuse juht Maria Kristiin Peterson. „Soovime pakkuda platvormi, kus kestlikkus on loomulik osa kogu aastast. Selleks oleme loonud näiteks „Moesõbra ABC“ juhise, korraldame Greenery seminari ning salvestame aastaringselt podcaste, mis aitavad publikul kestliku moe teemadega sügavamalt suhestuda,” täiendas Peterson.
AGFi raamistik loodi 2007. aastal maailma esimese festivalide ja ürituste jätkusuutlikkuse standardina. Seda on kasutatud sadade ürituste ja toimumispaikade juhendamiseks, hindamiseks ja sertifitseerimiseks üle kogu maailma, pakkudes sõltumatut auditit ja välist kontrolli. Hindamine hõlmab põhjalikku analüüsi valdkondades nagu juhtimine, keskkond, kogukond, transport, energia, hanked, toitlustus, jäätme- ja veemajandus, väline mõju ning süsinikujalajälg.
Teiste seas on AGFiga sertifitseeritud Primavera Sound (Hispaania), Roskilde (Taani), Sziget (Ungari) muusikafestivalid ja sündmuspaikadest Abba Voyage ja The O2 areenid (ÜK). Baltikumis on AGF sertifikaadi saanud nüüdseks kaks üritust: Estonian Fashion Festival ja I Land Sound.
Järjestikku juba üheksas Estonian Fashion Festival toimub Lõuna-Eestis 11-13. juuni 2026.
Juubeliaastat tähistav Disainiöö, mis toimub 29. septembrist – 5. oktoobrini ajaloolises Krulli kvartalis, keskendub seekord kaasavale disainile. Festivali üks olulisemaid sündmusi on 2. oktoobril toimuv rahvusvaheline disainikonverents “Celebrating Diversity, Creating Equality”, kus esinevad Eesti ja rahvusvahelised kaasava disaini eksperdid.
Disainiöö konverentsil peetavas ettekandes paneb Dr. Patricia Moore rõhku just disaineri olulisele rollile. “Esteetika piiridest kaugemale ulatudes on meil võime kujundada elukvaliteeti. Disain ei ole enam pelgalt väike muutuja tulevikusuuna määramisel, vaid meie ellujäämise vahend,” rääkis Dr. Moore.
Disainiöö tänavune fookus — kaasav disain — ei ole üksnes kontseptsioon või moesõna, vaid kutse ümbermõtestada disaini tähendus tänapäeva maailmas. Kuidas luua keskkondi, mis ei jäta kedagi kõrvale? Milline vastutus lasub disaineril ja milline võimalus peitub teadlikult mitmekesisusele avatud lähenemises?
“Konverents toob kokku rahvusvahelised eksperdid, et arutada, kuidas universaaldisain saab muuta meie igapäevaelu: alates linnaruumi planeerimisest kuni digilahendusteni. Kaasav disain ei ole pelgalt esteetika, vaid viis kujundada keskkondi, mis arvestavad igaühe vajadustega. Keskmist inimest ei ole olemas – kõigil meil on erivajadused. Disain, mis arvestab sellega, loob parema maailma kõigile,” rääkis Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu president ja Disainiöö peakorraldaja.
Lisaks osalevad konverentsil Norra arhitektuuri- ja disainieksperdid Jannicke Hølen ja Knut Bang, kodumaine ligipääsetavuse ekspert Jakob Rosin, Cameron Sinclair USAst, Rama Gheerawo Suurbritanniast, Jasmien Herssens Belgiast, Anders Berggreen Taanist jpt. Konverents toimub koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja ja organisatsiooniga EIDD (Design For All), kelle esindaja Pete Kercher Itaaliast on ühtlasi ka konverentsi moderaatoriks.
Disainiöö festivali pidevalt täieneva programmiga saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus: www.disainioo.ee.
