Foto: Pressifoto
“MANIA GRANDIOSA. Tallinnast Pariisi” on mõtteavaldus nii moest, kohalikust kultuurimaastikust kui ka väikeriigi mõttemallidest ja väärtusruumist laiemalt. “Katsumus või proovilepanek on äärmiselt eestlaslik tegevus – mõtteviis, et “sihikindlus viib sihile” ning ainus kindel viis leida rahulolu ja õnn on nähes vaeva,” räägivad idee algatajad.
Modellid, kelle sest leiab näiteks Tanel Veenre, Johann Kööpi ja Anne Vetiku, läbivad oma teekonnal näiteks Maardu, Moe, Tapa, Kehra ja Mustjõe. Kohalikud elanikud on oodatud teekonnal osalema ning omapoolsete ülesastumistega teekonda sekkuma. Teos on justkui palverännak moemekasse, mille võtavad iga-aastaselt ette tuhanded moevaldkonna inimesed lootuses lõpuks “pärale” jõuda. Teos tõstatab küsimuse, mis saab siis, kui ihaldatud moepealinna ja metropoli asemel ootab pärast rasket katsumust ees hoopis maakodu? Mis saab siis, kui unistused teisenevad, ihaldatu kaugeneb ning kas ja millal lõpeb teekond?
Kui lisada eelnevale juurde ka moemaastikul laialt levinud saavutusnälg ning võistlushimu, siis võtab teos ette väikeriigi kultuuritegijate kompleksid ja igapäeva komponendid ning seob need kokku eneseiroonilis-kriitiliseks tervikuks. Kõige pikem, kõige raskem, kõige uhkem – nii tegutsedes peaks justkui jõudma kõige kaugemale.
Disaineritest ning kogu projekti algatajatest ka.
Karl Joonas Alamaa on rätsepa taustaga moe- ja kostüümikunstnik, kes on õppinud moodi Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias end täiendanud. Ta on Eduard Wiiralti preemia laureaat ja auhinna Hõbenõel 2021 nominent. Alamaa looming kätkeb endas inimeseks olemise argisust ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ning vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Oma töödes on ta huvitatud Eesti ja Ida-Euroopa lähiajaloost tulenevatest kompleksidest ja väärtusruumist. Tegeledes nii ühiskondlike kui ka kitsamalt moe- ja kultuurimaastiku valupunktidega, ei puudu tema loomingust ka peen huumor.
Lisette Sivard on moe- ja kostüümikunstnik, kes on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning täiendanud end Brno Tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas kehadisaini erialal. Oma töös on ta huvitatud jagatud ruumist, seal valitsevatest jõujoontest ning kuuluvusnormidest, argihetkedest ja kehalisusest. Tihtipeale läheneb ta sotsiaalkriitilistele teemadele läbi empaatilise absurdi ning nukra huumori, kombates etenduskunstide ja materiaalsuse vahelisi piire. Olles küll hariduselt moekunstnik, tajub Sivard moodi pigem performatiivse praktikana kuivõrd rõivastena.
Jooksvat infot sündmusest on võimalik leida lisaks ürituse kodulehelt maniagrandiosa.ee. Soodsama hinnaga pileteid on võimalik osta Fientast kuni 4.juunini.
Kui seni on Johanna loodud ehted sündinud pigem hetkeks – lavale, fotole, sündmusele –, siis nüüd on sellest loomingulisest dialoogist saanud esimene ametlik hoji x Kriss Soonik ese. Koostöö keskmes on piiratud koguses pärlikee, millele annab äratuntava Sooniku puudutuse brändi kassilogo. Tulemus on õrn, mänguline ja veidi kelmikas, nagu üks hea aksessuaar olema peab: piisavalt klassikaline, et kesta, ja piisavalt iseloomuga, et mitte jääda lihtsalt ilusaks detailiks.
Uue ehtekoostöö kõrvale tasub vaadata ka Kriss Sooniku kevadsuvi 2026 kollektsiooni, mis on juba saadaval moemärgi veebipoes kriss-soonik.com.
Rinnavähk on Eestis naiste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja. Igal aastal diagnoositakse Eestis üle 800 rinnavähi esmasjuhu ning liiga paljud pered kaotavad ema, vanaema, õe või tütre haiguse tõttu, mida oleks olnud võimalik varajase avastamise korral edukalt ravida. Just seetõttu on mammograafiabussi roll hindamatu – see toob rinnavähi sõeluuringud väiksematesse linnadesse ja maapiirkondadesse, kus eriarstid igapäevaselt ei tegutse.
Eesti Vähiliidu mammograafiabussis on 15 aasta jooksul käinud rinnavähi uuringul üle 110 000 naise ning rinnavähk on avastatud enam kui 480 naisel. Seejuures 83% juhtudest avastati haigus varases staadiumis, mil ravitulemused on väga head.
Praegune mammograaf vananeb iga tehtud ülesvõttega ning Eesti Vähiliit peab olema valmis hetkeks, mil seade vajab lõplikku väljavahetamist. Uus põlvkonna 3D-mammograaf kasutab kaasaegset radioloogiatehnoloogiat ja tehisintellekti, mis võimaldab avastada rinnamuutusi senisest varem ja täpsemalt, märgata ka väikseid muutusi tihedas rinnakoes ning toetada arste kiirema ja usaldusväärsema diagnoosi tegemisel. See tähendab rohkem päästetud elusid ja rohkem tervena elatud aastaid Eesti emadele, vanaemadele, õdedele ja tütardele.
Heategevuslikul kunstioksjonil osalemine annab võimaluse panustada igaühel. Oksjonilt teost ostes ei saa inimene kaasa üksnes kunstiteost, vaid annab reaalse panuse elupäästva rinnavähi sõeluuringu jõudmiseks paljude Eesti naisteni.
Oksjonile on kunstnike poolt annetatud enam kui 200 teost. Nende seas on mitmeid tunnustatud Eesti kunstnikke, sealhulgas Epp-Maria Kokamägi, Tauno Kangro, Edith Karlson, Liina Siib, Maara Vint, Liisa Kruusmägi, Sigrid Viir, Maria Kapajeva ja paljud teised. Väga oluline panus on tulnud ka Eesti Kunstnike Liidust, Eesti Kunstiakadeemiast, Pallase Kõrgemast Kunstikoolist, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest, Sally Stuudiost, Narva Kunstikoolist, Jõhvi Kunstikoolist ja Viljandi Kunstikoolist, kust on annetatud mitmed teoseid heategevusliku eesmärgi toetuseks.
Tutvu oksjoni teostega osta.ee keskkonnas!
Eesti Vähiliit on südamest tänulik igale kunstnikule ja annetajale, kes on oma loominguga selle algatusega liitunud: “Iga annetus on tõeliselt väärtuslik ning aitab viia meid eesmärgile lähemale.”
