Sellel suvel valmib moekunstnike Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivardi eestvedamisel maailma pikim moelava “MANIA GRANDIOSA. Tallinnast Pariisi”. Performatiivne moelava luuakse viieks päevaks kuupäevadel 4.-8. juuli. Moelava kogupikkus on 100 kilomeetrit, see saab alguse Tallinnast ning lõpeb Lääne-Virumaal Pariisi külas. Kümme modelli alustavad esimesel päeval Tallinna Lennujaamast kõndimist, sealt edasi viib tee neid läbi metsaradade ja külavaheteede kuni viimasel päeval jõutakse Pariisi külla. Lõppvaatus leiab aset Pariisi küla ratsamaneežis, kuhu pileteid on võimalik soetada juba praegu Fientast.

“MANIA GRANDIOSA. Tallinnast Pariisi” on mõtteavaldus nii moest, kohalikust kultuurimaastikust kui ka väikeriigi mõttemallidest ja väärtusruumist laiemalt. “Katsumus või proovilepanek on äärmiselt eestlaslik tegevus – mõtteviis, et “sihikindlus viib sihile” ning ainus kindel viis leida rahulolu ja õnn on nähes vaeva,” räägivad idee algatajad.

Modellid, kelle sest leiab näiteks Tanel Veenre, Johann Kööpi ja Anne Vetiku, läbivad oma teekonnal näiteks Maardu, Moe, Tapa, Kehra ja Mustjõe. Kohalikud elanikud on oodatud teekonnal osalema ning omapoolsete ülesastumistega teekonda sekkuma. Teos on justkui palverännak moemekasse, mille võtavad iga-aastaselt ette tuhanded moevaldkonna inimesed lootuses lõpuks “pärale” jõuda. Teos tõstatab küsimuse, mis saab siis, kui ihaldatud moepealinna ja metropoli asemel ootab pärast rasket katsumust ees hoopis maakodu? Mis saab siis, kui unistused teisenevad, ihaldatu kaugeneb ning kas ja millal lõpeb teekond?

Kui lisada eelnevale juurde ka moemaastikul laialt levinud saavutusnälg ning võistlushimu, siis võtab teos ette väikeriigi kultuuritegijate kompleksid ja igapäeva komponendid ning seob need kokku eneseiroonilis-kriitiliseks tervikuks. Kõige pikem, kõige raskem, kõige uhkem – nii tegutsedes peaks justkui jõudma kõige kaugemale.

Disaineritest ning kogu projekti algatajatest ka. 

Karl Joonas Alamaa on rätsepa taustaga moe- ja kostüümikunstnik, kes on õppinud moodi Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias end täiendanud. Ta on Eduard Wiiralti preemia laureaat ja auhinna Hõbenõel 2021 nominent. Alamaa looming kätkeb endas inimeseks olemise argisust ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ning vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Oma töödes on ta huvitatud Eesti ja Ida-Euroopa lähiajaloost tulenevatest kompleksidest ja väärtusruumist. Tegeledes nii ühiskondlike kui ka kitsamalt moe- ja kultuurimaastiku valupunktidega, ei puudu tema loomingust ka peen huumor.

Lisette Sivard on moe- ja kostüümikunstnik, kes on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning täiendanud end Brno Tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas kehadisaini erialal. Oma töös on ta huvitatud jagatud ruumist, seal valitsevatest jõujoontest ning kuuluvusnormidest, argihetkedest ja kehalisusest. Tihtipeale läheneb ta sotsiaalkriitilistele teemadele läbi empaatilise absurdi ning nukra huumori, kombates etenduskunstide ja materiaalsuse vahelisi piire. Olles küll hariduselt moekunstnik, tajub Sivard moodi pigem performatiivse praktikana kuivõrd rõivastena.

Jooksvat infot sündmusest on võimalik leida lisaks ürituse kodulehelt maniagrandiosa.ee. Soodsama hinnaga pileteid on võimalik osta Fientast kuni 4.juunini.

Kodumaine kudumibränd Woolish on teatanud, et sel sügisel ei jõua nende valikusse enam uusi kampsuneid. Brändi sõnul on tegemist otsusega, mille taga on kahe aasta pikkune aus analüüs sellest, mida tähendab väikese disainibrändi jätkusuutlik toimimine tänases majanduskeskkonnas.

Oma pöördumises tõdeb Woolish, et kvaliteetse kudumi valmistamine eeldab häid materjale, hoolikat tootmist ja õiglast hinnastust. Paratamatult tähendab see ka kõrgemat lõpphinda – taset, kus paljude tarbijate ostuotsus muutub keerulisemaks ning rahvusvahelisel turul tuleb konkureerida kümnete väljakujunenud kudumibrändidega. Nagu nad ise ütlevad, ei piisa sellises olukorras alati enam ainult heast tootest ja tugevast loost.

Kuigi kampsunid on olnud Woolishi identiteedi keskmes alates brändi loomisest, otsustati neist loobuda just selleks, et ettevõte saaks jätkata. Edaspidi suunatakse kogu fookus aksessuaaridele, mille kaudu nähakse võimalust brändi järgmisele etapile.

Woolishi teadaanne peegeldab laiemat väljakutset, millega seisavad silmitsi paljud sõltumatud moebrändid. Nähtavus sotsiaalmeedias või tugev esteetiline identiteet ei pruugi tähendada majanduslikult jätkusuutlikku äri, eriti ajal, mil tootmiskulud kasvavad ning tarbijate ostukäitumine on muutunud ettevaatlikumaks.

Neile, kes on Woolishi kampsunit juba pikemat aega kaalunud, jääb tänavune kollektsioon ühtlasi viimaseks. Kui olemasolevad mudelid läbi müüakse, uusi enam tootmisse ei lähe.

Sel reedel ja laupäeval sünnib Tartu Laululaval uus suvine traditsioon – esimest korda toimub rahvusvaheline alternatiiv-popmuusikafestival Tartu Punch, mis toob kahe päeva jooksul Tartusse üle 30 artisti Eestist ja välismaalt. Lisaks põhiprogrammi kontsertidele jõuab muusika ka linnaruumi ning festivalil toimuvad vestlused muusikatööstuse ja Tartu kultuurielu teemadel.

Tartu Punchi peakorraldaja Tarmo Sikk usub, et Tartul on kõik eeldused kujuneda üheks Põhja-Euroopa põnevamaks muusikalinnaks. „Tartu Punchi eesmärk on tuua Tartusse artiste, keda tavaliselt kohtab Euroopa suurfestivalide lavadel, ning luua nädalavahetus, kus terve linn hingab muusika rütmis. Esimese festivali eel on elevus suur ja teeme kõik selleks, et külastajad lahkuksid siit sooviga järgmisel aastal tagasi tulla,“ ütleb Sikk.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on uue muusikafestivali tulek Tartusse väga oodatud. “Tartu Punch toob meile koju kätte kvaliteetse ja rahvusvahelise muusikaprogrammi, mis muudab Tartu suvise kultuurikalendri veelgi atraktiivsemaks. Loodetavasti on sellel festivalil pikk ja põnev tulevik.”

Mõlema festivalipäeva avab linnaruumiprogramm live-esinemistega Tartu linna eri paikades. Reede keskpäeval annab Alexela Loomelava esisel promenaadil kontserdi alternatiivse elektroonilise indie-popi ansambel su/mi, kell 13.30 saab aga Tartu Ülikooli peahoone sammaste vahel kuulata Eesti elektroonilise popi artisti heleenyum. Laupäeval kell 10.30 astub Barclay platsil üles silmapaistev muusik Säde Semper ja kell 13.30 Araukaaria ning kell 12 Koidula platsil Beer Gardens.

Põhiprogrammi kontsertide kõrval toimuvad Piletitasku jutualal vestlused, kus räägitakse muusikatööstuse telgitagustest, festivalikultuurist, ööelust ja Tartu kultuurielu tulevikust. Arutelusid juhivad muusikaettevõtja Reigo Ahven, Jazzkaare tegevjuht Eva Saar, ERRi ajakirjanik Anett Peel ja Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik.

Kahe päeva jooksul astuvad festivali lavadele kokku 31 artisti ja DJ-d. Rahvusvahelistest muusikutest esinevad Rootsi post-pungi sensatsioon Viagra Boys, Prantsuse elektroonilise muusika fenomen Mezerg, Brit Awards Critics’ Choice’i võitja Jack Garratt (Suurbritannia), Baxter Dury (Suurbritannia), Oscar Jerome (Suurbritannia), Yin Yin (Holland), Pearly Drops (Soome), Adult DVD (Suurbritannia), juni (Itaalia), Rick Feds (Läti) ja Eklektika (Läti).

Eesti artistidest astuvad üles Tommy Cash, Rita Ray koos keelpilliorkestri ja erikülalise Vaiko Eplikuga, Night Tapes (Eesti/Suurbritannia), Holy Motors, Frankie Animal, EiK, maria kallastu, SADU, Yasmyn, Fonda, GØK2 (Eesti/Türgi) ja Mihkel Kuusk. Oma ainsa suvise üleastumise teeb Tartu Punchil HU?.

Artistid astuvad üles kolmel laval – Punch Club pealaval, Paavli.Live laval ning Red Bull DJ laval. Lisaks on festivalil noortepealinn Tartu ala, toidu- ja joogiala ning muudki.

Festivali väravad avatakse mõlemal päeval kell 14 ning programm kestab südaööni. Vaata festivali ajakava kodulehelt. Pärast kontserte toimuvad ametlikud järelpeod Vallikraavis, läbi kahe korruse Shootersi klubis ning Vilde ja Vines. Festivali-, päeva-, noorte- ja lastepassid on müügil Piletitaskus.