Sellel suvel valmib moekunstnike Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivardi eestvedamisel maailma pikim moelava “MANIA GRANDIOSA. Tallinnast Pariisi”. Performatiivne moelava luuakse viieks päevaks kuupäevadel 4.-8. juuli. Moelava kogupikkus on 100 kilomeetrit, see saab alguse Tallinnast ning lõpeb Lääne-Virumaal Pariisi külas. Kümme modelli alustavad esimesel päeval Tallinna Lennujaamast kõndimist, sealt edasi viib tee neid läbi metsaradade ja külavaheteede kuni viimasel päeval jõutakse Pariisi külla. Lõppvaatus leiab aset Pariisi küla ratsamaneežis, kuhu pileteid on võimalik soetada juba praegu Fientast.

“MANIA GRANDIOSA. Tallinnast Pariisi” on mõtteavaldus nii moest, kohalikust kultuurimaastikust kui ka väikeriigi mõttemallidest ja väärtusruumist laiemalt. “Katsumus või proovilepanek on äärmiselt eestlaslik tegevus – mõtteviis, et “sihikindlus viib sihile” ning ainus kindel viis leida rahulolu ja õnn on nähes vaeva,” räägivad idee algatajad.

Modellid, kelle sest leiab näiteks Tanel Veenre, Johann Kööpi ja Anne Vetiku, läbivad oma teekonnal näiteks Maardu, Moe, Tapa, Kehra ja Mustjõe. Kohalikud elanikud on oodatud teekonnal osalema ning omapoolsete ülesastumistega teekonda sekkuma. Teos on justkui palverännak moemekasse, mille võtavad iga-aastaselt ette tuhanded moevaldkonna inimesed lootuses lõpuks “pärale” jõuda. Teos tõstatab küsimuse, mis saab siis, kui ihaldatud moepealinna ja metropoli asemel ootab pärast rasket katsumust ees hoopis maakodu? Mis saab siis, kui unistused teisenevad, ihaldatu kaugeneb ning kas ja millal lõpeb teekond?

Kui lisada eelnevale juurde ka moemaastikul laialt levinud saavutusnälg ning võistlushimu, siis võtab teos ette väikeriigi kultuuritegijate kompleksid ja igapäeva komponendid ning seob need kokku eneseiroonilis-kriitiliseks tervikuks. Kõige pikem, kõige raskem, kõige uhkem – nii tegutsedes peaks justkui jõudma kõige kaugemale.

Disaineritest ning kogu projekti algatajatest ka. 

Karl Joonas Alamaa on rätsepa taustaga moe- ja kostüümikunstnik, kes on õppinud moodi Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias end täiendanud. Ta on Eduard Wiiralti preemia laureaat ja auhinna Hõbenõel 2021 nominent. Alamaa looming kätkeb endas inimeseks olemise argisust ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ning vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Oma töödes on ta huvitatud Eesti ja Ida-Euroopa lähiajaloost tulenevatest kompleksidest ja väärtusruumist. Tegeledes nii ühiskondlike kui ka kitsamalt moe- ja kultuurimaastiku valupunktidega, ei puudu tema loomingust ka peen huumor.

Lisette Sivard on moe- ja kostüümikunstnik, kes on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning täiendanud end Brno Tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas kehadisaini erialal. Oma töös on ta huvitatud jagatud ruumist, seal valitsevatest jõujoontest ning kuuluvusnormidest, argihetkedest ja kehalisusest. Tihtipeale läheneb ta sotsiaalkriitilistele teemadele läbi empaatilise absurdi ning nukra huumori, kombates etenduskunstide ja materiaalsuse vahelisi piire. Olles küll hariduselt moekunstnik, tajub Sivard moodi pigem performatiivse praktikana kuivõrd rõivastena.

Jooksvat infot sündmusest on võimalik leida lisaks ürituse kodulehelt maniagrandiosa.ee. Soodsama hinnaga pileteid on võimalik osta Fientast kuni 4.juunini.

Kaasaegse kunsti suursündmus Foto Tallinn toob järgmisel nädalal kunstipublikuni rahvusvahelise tippekspertidest žürii poolt rekordarvu kandideerijate hulgast valitud fotokunsti viimaste aastate paremiku ning sisutiheda programmi kunstikogujatele, kunstihuvilistele ja valdkonna professionaalidele. 

18.–20. septembril Kai kunstikeskuses toimuval Foto Tallinn 2026 kunstimessil saab näha 45 kunstniku loomingut 15 riigist. Esindatud on 16 galeriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku. Toimub kunstikogujatele suunatud eriprogramm ning 15 sündmusest koosnev publikuprogramm mitmekülgsete tuuride, arutelude ja vestlustega. Eesseisval messil osaleb üle 90 väliskülalise ning kohapeal on teoseid tutvustamas galeristid ja kunstnikud ise.

„Fotograafia on keeruline meedium ja arvan, et just seetõttu tänapäeval eriti väärtuslik,“ kommenteeris Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis. „See annab meile võimaluse treenida kriitilise mõtlemise oskust: mis on lavastatud, mis päriselt aset leidnud, mida  on manipuleeritud ja mida tehislikult loodud? Need asjad ei pruugi esmapilgul sugugi ilmsed olla. Pildi mõistmine sõltub sageli sellest, kas me teame midagi selle autorist, narratiivist, ajaloost ja kultuurilistest viidetest,“ lisas ta.

Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn toimub üle aasta ja tänavu juba 12ndat korda. Rekordarvu kandideerijate hulgast valis rahvusvaheline žürii välja 16 kunstigaleriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku, kokku saab messil näha 45 kunstniku teoseid 15 riigist. Foto Tallinnale on saabumas üle 90 väliskülalise – kunstikogujad; muuseumide, näitusemajade ja kunstifondide esindajad ja ajakirjanikud. Kohapeal on väljapanekuid tutvustamas messil osalevad galeristid ja kunstnikud.

„Igal korral erinev rahvusvaheline ekspertžürii annab kunstimessile oma näo, peegeldab kaasaegse fotokunsti üleilmset hetkeseisu ja tulevikupüüdlusi ning tagab kunstihuvilise jaoks kõrge kvaliteedi,“ sõnas Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. “Kunstimessid on üle maailma kõrgelt hinnatud formaat, neil saab kunstipublik kompaktseima ülevaate kunstivälja uusimatest suundadest ja võimaluse vahetult kohtuda galeristide ja kunstnikega,” kirjeldas Tähiste.

Käesoleval aastal, 18.–20. septembril Kai kunstikeskuses toimuvale Foto Tallinnale valitut iseloomustavad selge lähtekohaga fotograafilised praktikad, tugevad narratiivsed raamistikud ja eripärane visuaalne keel.

Lilian Hiob-Küttise sõnul on praegusel enneolematul piltide ületarbimise ajastul muutunud veelgi olulisemaks lood, mis ei allu domineerivatele visuaalsetele ja ideoloogilistele mustritele. Oluliseks muutub kriitiline suhe tõe ja narratiiviga ning küsimus sellest, kuidas isiklik vaatepunkt kujundab meie arusaama tegelikkusest. “Identiteet, kasvukeskkond, kogukond, perekonna lood, isiklikud mütoloogiad, aga ka selle maailma kõhedus ja kummastus, milles me elame – kõik need leiavad Foto Tallinnal erineval moel kunstilise väljenduse.”

Foto Tallinn 2026 žüriisse kuulusid Anna Tellgren (Moderna Museet, Stockholm), Jeppe Ugelvig (New York), Margot Samel (New York), Sara Giuliattini (Polycopies, Pariis) ja Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis.

Foto Tallinn 2026 toimub 18.–20. septembrini Kai kunstikeskuses. Osalejate info ja publikuprogramm: www.fototallinn.ee

Tänavu kümnendat korda toimuvatele Eesti Disainiauhindadele esitati kokku 252 tööd seitsmes kategoorias. Võitjad kuulutatakse välja 2. oktoobril pidulikul auhinnagalal Põhjala tehases.

Eesti Disainikeskuse tegevjuhi Kirke Leinatamme sõnul on disainiauhinnad oluline kohtumispaik, mis pakub disaineritele võimalust oma töid mõtestada. “Disainiauhinnad ei ole ainult konkurss, et leida parim töö. See on võimalus oma töid analüüsida ja võõrale inimesele selgelt esitleda. Sellist tagasivaatamist on meil kõigil aeg-ajalt vaja. Loodan, et nii konkurss kui ka auhinnagala on disaineritele mõnus kõrvalepõige igapäevarutiinist – võimalus kokku tulla, vaadata teiste loodut ja jagada lugusid tööde taga. Just nii sünnivad uued ideed ja võimalused,” rääkis Leinatamm.

Tootedisaini auhinna BRUNO ühe algataja, endise Eesti Disainerite Liidu presidendi Ilona Gurjanova sõnul on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, kas disain, mis jõuab inimeste igapäevaellu on funktsionaalne, mugav ja keskkonnasäästlik. “BRUNO auhind rõhutab, et hea tootedisain ei ole pelgalt vormi või esteetika küsimus, vaid terviklik vastutus – materjalivalikust ja tootmisest kuni kasutuskogemuse ja toote elukaare lõpuni. BRUNO on Eesti disainivaldkonna oluline kvaliteedimärk,” ütles Gurjanova.

Iga kahe aasta tagant toimuvad Eesti Disainiauhinnad tunnustavad Eesti disainivaldkonna silmapaistvamaid tegijaid, disainikasutajaid ja mõjukamaid disainitegusid, tuues avalikkuse ette viimase kahe aasta olulisemad saavutused tootedisainis, graafilises ja digitaalses disainis, teenusedisainis, disainihariduses, disaini mõjus ning noore disaineri kategooriates.

Tänavune gala tähistab Eesti Disainiauhindade jaoks ka uut algust. „Soovime, et Eesti Disainiauhindade gala oleks rohkem kui auhindade üleandmine — see on disainivaldkonna ühine pidu, kohtumine ja enesepeegeldus. Sel aastal tahame tuua auhinnad publiku ette uue energiaga: julgemalt, nähtavamalt ja elavamalt,” lisas Leinatamm.

Tutvu Eesti Disainiauhinnad 2026 nominentidega siin!