Foto: Pressifoto
“MANIA GRANDIOSA. Tallinnast Pariisi” on mõtteavaldus nii moest, kohalikust kultuurimaastikust kui ka väikeriigi mõttemallidest ja väärtusruumist laiemalt. “Katsumus või proovilepanek on äärmiselt eestlaslik tegevus – mõtteviis, et “sihikindlus viib sihile” ning ainus kindel viis leida rahulolu ja õnn on nähes vaeva,” räägivad idee algatajad.
Modellid, kelle sest leiab näiteks Tanel Veenre, Johann Kööpi ja Anne Vetiku, läbivad oma teekonnal näiteks Maardu, Moe, Tapa, Kehra ja Mustjõe. Kohalikud elanikud on oodatud teekonnal osalema ning omapoolsete ülesastumistega teekonda sekkuma. Teos on justkui palverännak moemekasse, mille võtavad iga-aastaselt ette tuhanded moevaldkonna inimesed lootuses lõpuks “pärale” jõuda. Teos tõstatab küsimuse, mis saab siis, kui ihaldatud moepealinna ja metropoli asemel ootab pärast rasket katsumust ees hoopis maakodu? Mis saab siis, kui unistused teisenevad, ihaldatu kaugeneb ning kas ja millal lõpeb teekond?
Kui lisada eelnevale juurde ka moemaastikul laialt levinud saavutusnälg ning võistlushimu, siis võtab teos ette väikeriigi kultuuritegijate kompleksid ja igapäeva komponendid ning seob need kokku eneseiroonilis-kriitiliseks tervikuks. Kõige pikem, kõige raskem, kõige uhkem – nii tegutsedes peaks justkui jõudma kõige kaugemale.
Disaineritest ning kogu projekti algatajatest ka.
Karl Joonas Alamaa on rätsepa taustaga moe- ja kostüümikunstnik, kes on õppinud moodi Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias end täiendanud. Ta on Eduard Wiiralti preemia laureaat ja auhinna Hõbenõel 2021 nominent. Alamaa looming kätkeb endas inimeseks olemise argisust ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ning vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Oma töödes on ta huvitatud Eesti ja Ida-Euroopa lähiajaloost tulenevatest kompleksidest ja väärtusruumist. Tegeledes nii ühiskondlike kui ka kitsamalt moe- ja kultuurimaastiku valupunktidega, ei puudu tema loomingust ka peen huumor.
Lisette Sivard on moe- ja kostüümikunstnik, kes on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning täiendanud end Brno Tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas kehadisaini erialal. Oma töös on ta huvitatud jagatud ruumist, seal valitsevatest jõujoontest ning kuuluvusnormidest, argihetkedest ja kehalisusest. Tihtipeale läheneb ta sotsiaalkriitilistele teemadele läbi empaatilise absurdi ning nukra huumori, kombates etenduskunstide ja materiaalsuse vahelisi piire. Olles küll hariduselt moekunstnik, tajub Sivard moodi pigem performatiivse praktikana kuivõrd rõivastena.
Jooksvat infot sündmusest on võimalik leida lisaks ürituse kodulehelt maniagrandiosa.ee. Soodsama hinnaga pileteid on võimalik osta Fientast kuni 4.juunini.
Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.
Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.
Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.
Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm.
„2026. aasta BRUNO võitjad tõestavad, et parim jätkusuutlik disain sünnib siis, kui innovatsioon, kasutajasõbralikkus ja kvaliteet kohtuvad. Tugev tootedisain ei piirdu hea idee või efektse vormiga, vaid oluline on tervik, kus materjalivalik, funktsionaalsus, vastupidavus ja kasutajakogemus toetavad üksteist. Tänavuste võidutööde puhul on eriti rõõmustav näha, kuidas kestlikkust ei ole käsitletud eraldiseisva eesmärgina, vaid loomuliku osana läbimõeldud ja kvaliteetsest disainist. Just sellised lahendused näitavad, kuhu kaasaegne Eesti tootedisain võiks edasi liikuda,“ ütles Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.
BRUNO võitjad valis rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii, koosseisus Luke Pearson (Suurbritannia), Jaume Domenech (Saksamaa), Terry McStea (Suurbritannia), Isabelle Vérilhac (Prantsusmaa) ja Margot Vaaderpass (Eesti). Kokku esitati konkursile 67 tööd.
Elustiilitoote kategooria võitjaks tunnistati Stella Runneli ja Henna Hintsaneni tsellulooskiust kandekott. „Tsellulooskiust kandekott paistis silma nii oma viimistletud ja stiilse disaini kui ka nutika materjalikasutusega. Uuenduslik lõikekonstruktsioon võimaldab kestlikku materjali kasutada erakordselt tõhusalt ning toetab samal ajal koti selget ja elegantset esteetikat,“ kommenteeris žürii esimees Luke Pearson, Briti disainiekspert.
„Stella Soomlaisi brändi teatakse naha järgi, seega käesolev kandekott on meile eriline – sellega saame oma fännidele pakkuda esimest korda ka täielikult veganalternatiivi. Lisaks oleme suutnud seekord luua kotikeha nullkulu põhimõttel: see on disainitud ühest materjalilehest nii, et midagi ei jää üle,“ rääkis Stella Runnel.
Elukeskkondliku toote disaini osas valiti parimaks Eneli Siimoni loodud iste KOMA. „KOMA iste toob tuttavasse mööbliesemesse mängulisust ja värskust. Selle meeldejääv vorm kutsub katsetama erinevaid istumisasendeid ja kasutusviise ning avastama eseme funktsiooni vastavalt kasutaja vajadustele,“ põhjendas žürii oma valikut.
„Ruumid ja inimeste vajadused muutuvad ning mööbel peab nendega kohanema. KOMA puhul huvitas mind, kui väikese istealaga on võimalik luua ruumisäästlik ja iseseisev ese, mis jätab kasutajale vabaduse valida isteasend ning toob inimesed loomulikult üksteisele lähemale. Üks ja sama toode saab nii täita erinevate kasutajate jaoks erinevaid rolle. Sama oluline lähtekoht oli ringmajandus – uue disaintoote loomine peaks vajama võimalikult vähe uut materjali. KOMA kasutab teisese tööstusliku kõrvalvoo kvaliteetseid materjale uues funktsioonis ja uudses võtmes. Selle eripära ühendab kaks vabadust: kasutaja vabaduse valida oma asend ning disaini vabaduse näha olemasolevas materjalis uut väärtust,“ tutvustas disaini selle autor Eneli Siimon.
Insenertehnilise toote disaini osas pidas žürii esikoha vääriliseks uue generatsiooni aurugeneraatorit SteamBot: „Aurugeneraatoril SteamBot on läbimõeldud ja küps disainilahendus, mille tugevus peitub vaoshoituses. Minimalistlik vorm laseb tehnilisel elemendil jääda ruumis diskreetseks ja neutraalseks, muutes selle sobivaks väga erinevatesse keskkondadesse.“
“SteamBot sündis soovist tuua professionaalse aurusauna kogemus kodusesse vannituppa ning muuta lõõgastumine igapäevaelu loomulikuks osaks. Loomisel inspireeris kiire elutempoga inimese vajadus võtta aega iseendale, nautides mugavust ja lihtsat kasutust. Kompaktne dušinurga seinale paigaldatav aurugeneraator ühendab aurusauna tehnoloogia elegantse vormiga, mis sobitub tänapäevasesse vannituppa. Nutitelefonist juhtimine võimaldab aurusauna distantsilt sisse lülitada, seadistada temperatuuri ja planeerida kasutusaega. Meeleolu loov valgustus ning võimalus siduda SteamBot erimõõdulise dušinurga ja aurusauna terviklahendusega aitavad kujundada isikliku koduspaa. SteamBotis kohtuvad Eesti disain, tootearendus ja tootmine, et pakkuda läbimõeldud lahendust igapäevaseks heaoluks,” kommenteerisid disaini autorid Harri Ehrlich ja Andres Uuetoa.
Silmapaistva panuse eest Eesti disaini pärjati BRUNO Elutöö auhinnaga armastatud disainer ja moelooja Ivo Nikkolo. Ivo Nikkolo on üks Eesti taasiseseisvumisjärgse moe olulisi teerajajaid. Tallinna Moemajas ja Baltikas töötanud disainer rajas 1990. aastate alguses oma ettevõtte ning 1994. aastal sündinud Ivo Nikkolo kaubamärk oli üks esimesi tugeva autorikäekirjaga Eesti disainbrände, mis aitas viia kohaliku moe nõukogudeaegsest süsteemist kaasaegsesse turumajanduslikku ja rahvusvahelisse konteksti. „Ivo Nikkolo pühendumus, julgus ja visioon on jätnud püsiva jälje Eesti ja rahvusvahelisele disainimaastikule, olles inspiratsiooniks nii kolleegidele kui ka nooremale põlvkonnale,” kommenteeris Ilona Gurjanova.
Tunnustava äramärkimise BRUNO žüriilt said veel nahkkotid „Sole-mate“ (Anna Chirkova) ja ehteseeria „Sunlit“ (Kairi Lentsius) elustiilitoote disaini, vaikuseruum “Silen Space Gen 2” (Endrus Arge, Erik Silas, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Janno Nõu, Pent Talvet, Kaspar Torn, Edina Dufola-Pärn) insenertehnilise toote disaini ning “Hula” pöörlevate istmete seeria (Pent Talvet), piima- ja hapukoorepaki hoidikud (Kaur Peri), 100% naturaalne pakendimaterjal RAIKU (Tõnis Jalakas) ja õleintarsia kellade ja lauavalgustite seeria “SOSIN” (Mirjam ja Markus Pärnamets) elukeskkondliku toote disaini kategoorias. BRUNO publikuhääletuse võitjaks osutus modulaarne kantav nähtavussüsteem „URBAN PEDESTRIAN“ (Karen Milistver).
Tutvu tunnustuse saanud disainidega galeriis!
