Noore Kunstniku preemia magistri taseme laureaat on kaasaegse kunsti tudeng Samuel Lehikoinen, kelle teoses kajastuvad läbi humoorika kerguse keerukad ja aktuaalsed teemad. Autor kasutab vaimukalt ja eneseirooniliselt ära nii rahvuslikke kui ka soolisi stereotüüpe. Veenev ruumilahendus ja kaasahaarav arvutimäng puudutavad sügavalt inimeksistentsi erinevaid nüansse kaasajal. Äramärkimise pälvivad kaasaegse kunsti tudeng Liis Vares põhjalikult läbitunnetatud ruumikasutuse ja koreograafilise strateegia rakendamise eest installatsioonikunstis ning kaasaegse kunsti tudeng Annika Hint betooni valatud alateadlike impulsside ja lapsepõlvemälestuste eest.
Noore Kunstniku preemia bakalaureuse taseme laureaadid on graafika tudeng Mats Johan Soosaar, keda tunnustatakse eneseanalüütilise ja totaalse installatsiooni eest valusatel teemadel ning maali tudeng Tea Lemberpuu, kes pälvib preemia kontseptuaalse mõtlemise ja maali vahendite osava ühendamise eest. Äramärkimise pälvivad graafika tudeng Pavel Dodatko nö hullumeese punk-fantaasia eest laiendatud muusikavideo formaadis, graafika tudeng Johanna Rannu Väike-Õismäe sootsiumi igapäevaelus kogetud poeetika avamise eest ning installatsiooni ja skulptuuri tudeng Lauri Lest puhta ja lihtsa installatiivse lahenduse eest. Komisjoni liikmeteks olid kunstiteadlane Anders Härm ja kunstnikud Kirke Kangro, Krista Mölder, Anna Mari Liivrand ja Pire Sova. Noore kunstniku magistri preemiaga kaasneb näitus Hobusepea või Draakoni galeriis.
Noore tarbekunstniku preemia magistri taseme võitjaks sai ehte ja sepise eriala tudeng Taavi Teevet, tööga “Ridadevahelisel teelahkmel” (juhendajad Eve Margus ja Piret Hirv), mille keskmes on struktuuri ja süsteemiotsingud. Universumi võimaliku tajumise ja maailmade teelahkmetel langetatavate valikute kaardistamine. See on rännak inimteadvuse sügavusse, mille käigus üritatakse sõnastada midagi, mida ei saa sõnadesse panna, sest sõnu, mis suudaks närvi-impulssides kogetava kokku võtta, ei ole veel välja mõeldud. Žürii tõi Taavi Teeveti töö puhul välja “vastuvaidlemist mittesallivalt jõulise terviku, mis ühendab isikliku ja universaalse. Töö on viimistletud, kuid mitte klants. Teevet on läbitunnetatult veenev nii detailis kui tehnoloogiliselt ning on oma protestantlik-dramaatilises lavastuses meisterlik.”
Ära märgiti ka ehte ja sepise tudengi Liisbeth Kirsi töö “Mu sõbrannad on mimmud” (juhendajad Piret Hirv ja Eve Margus) ja keraamika tudengi Haeun Kim`i töö “Taid 2.0 Koostöö tehisintellektiga” (juhendaja Juss Heinsalu). Noore tarbekunstniku magistri taseme preemiaga kaasneb näitus HOP galeriis.
Noore tarbekunstniku preemia bakalaureuse taseme võitjaks valiti moedisaini tudeng Lisette Sivard tööga “Kurvad maskotid katkistele inimestele” (juhendajad Rolands Pēterkops, Piret Puppart, Anu Samarüütel-Long). Teos pöörab tähelepanu meie igapäevasele jagatud ruumile, seal valitsevatele kuuluvusnormidele ja jõujoontele. Kellel lubatakse kuuluda, kes paneb paika kuuluvusnormid ning kellel on ligipääs võimule? Avaliku ruumi konfliktidest mõjutatud töö peegeldab ühtlasi ka moe kui meediumi piiratust laiahaardelisele ebavõrdsusele reageerimisel ning otsib ühisruumi demokraatlikku potentsiaali, vaadeldes seda kui kohta, kus etendatakse etendamata. Žürii tõi välja, et vabastava huumoriga puudutab töö kaasajal aktuaalset ja olulist teemat. Armasabitud olendid linnaruumis toovad probleemi isiklikult üldisele ja loovad korrastatud keskkonda hädavajaliku absurdi, et aidata märgata.
Bakalaureuse töödest leidsid äramärkimist ehte ja sepise tudengi Margus Elizarovi “Synopsis” (juhendajad Eve Margus, Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs) ja keraamika tudengi Kadri Räisi töö ”Las ma juhatan sind kohale” (juhendaja Laura Põld). Noore terbekunstniku preemia žürii koosseisu kuulusid tarbekunstnikud ja õppejõud Maria Valdma-Härm, Ketli Tiitsar, Tanel Veenre ja Johanna Ulfsak.
Noore disaineri preemia magistri taseme võitjaks sai graafilise disaini üliõpilane Carlo Canún tööga „Infected Lexicon of Language (Nakatunud keeleleksikon)”, mis uurib ja eksperimenteerib keele kui vahendiga, millega kontrollime oma mõtteid ja seega ka reaalsust. Tööks on veebiarhiiv ja installatsioon, mis koondab sõnu ja termineid, et pakkuda välja uus sõnavara. “Nakatunud keeleleksikon” põhineb Canúni enda kogemusel heteronormatiivses, binaarses ja religioosses maailmas. Need sõnad, mis kõnnivad ringi t-särkidel kui liikuvatel plakatitel, lähtuvad tema enda unistustest, mälestustest ja fantaasiatest. Žürii leidis, et Canún annab oma lõputöö projektiga panuse marginaliseeritud gruppide keele, mõtte levikule ja mõistmisele. See on ladusalt argumenteeritud, põhjalik, nauditavalt vormistatud ja aktuaalse sotsiaale mõõtmega interdistsiplinaarne projekt. Žürii innustab Canúni projektiga edasi töötama ning arendama sellest isikunäituse. Ära märgiti ka tudengid Violetta Riidas, Dina Aller, Oliver Long ja Anna Viik.
Noore disaineri preemia preemia bakalaureuse taseme võitjaks hinnati tootedisaini tudeng Erik Heiki Veelmaa tööga „Väikelinnad 2.0 disaini roll Eesti väikelinnade tuleviku kindlustamisel ja transpordi arengusuunad 2050. aastaks“ (juhendaja Janno Nõu), mis uurib Eesti väikelinnade kahanemist ning esitab visioone võimalikest arengusuundadest äärealastumise vältimiseks. Žürii leidis, et Veelmaa projekt on ambitsioonikas, ühiskondlikult oluline ning paistab silma süsteemse teostuse ja uuendusliku lähenemisega. See teenusedisaini näide võiks leida kõlapinda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel väljal. Ära märgiti ka graafilise disaini tudeng Magnus Harjak ja tootedisaini tudeng Kaspar Timm. Noore disaineri preemia žüriisse kuulusid disainerid Sandra Nuut, Kristjan Mändmaa, Pent Talvet, Hans Henrik Schwarz, Geroli Peedu, Margus Tamm ja Maarika Karm.
Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ’23 on Tallinna Kunstihoones avatud 1-17. juunil iga päev kell 12.00–18.00. Lõputööde digitaalset kataloogi saab külastada veebilehel tase.artun.ee.
Pontone galerii juhataja ja näituse kuraator Sandra Veinla sõnab: “Mul on väga hea meel, et pärast aastaid Londoni kunstimaailmas töötamist, on mul viimaks võimalus koostööd teha Eesti kunstnikega ja panustada Eesti kultuuri tutvustamisesse väljaspool Eestit. Tõnis Saadoja ja Kristi Kongi on mõlemad erakordsed kunstnikud, kelle loomingut on meil suur rõõm esmakordselt ühisel näitusel esitleda ja Ühendkuningriigi publikule tutvustada. Mõlema kunstniku looming haakub hästi nii galerii ajaloo kui tulevikuplaanidega.”
Pontone galeriil on juba 90ndatest aastatest alates olnud tugev side realistliku ja fotorealistliku keelega maalikunstiga. “Sellesse traditsiooni sobitub suurepäraselt Tõnis Saadoja, kelle tehnilised vormiotsingud ja süstemaatiline lähenemine arendavad seda stiili edasi äärmiselt põnevas suunas,” räägib Veinla. “Oleme juba mõnda aega otsinud ka tugevat abstraktset maalikunstnikku, kellega koostööd teha ning Kristi Kongi looming on täpselt see, mida lootsime oma programmi lisada. Oleme väga suures elevuses sellest, et Kristi loob näituse jaoks meie Fitzrovia galeriisse ka ruumiinstallatsiooni, väljudes maalides lõuendilt seintele ning kaasates tervet galeriiruumi.”
Kristi Kongi ja Tõnis Saadoja on maalikunstnikud ning kolleegid Eesti Kunstiakadeemias, kuid oma tööstiililt teineteisest üsna erinevad. Kuigi nende ateljeed asuvad kõrvuti, siis ühist näitust ei ole neil veel olnud. Maikuus toimuva näituse jaoks Pontone galeriis on nad maalinud töid, mille põhiteemaks on põhjamaade ning Eesti kultuuris sümboolselt oluline taevas.
Kristi Kongi maalib ja loob kohaspetsiifilisi installatsioone. Tema loomingu keskmes on värvid, valgus ja ruum. Tema tööd, mis on tihti rekonstruktsioonid kindlatest paikadest, töötavad tugevalt emotsionaalse mälu mehhanismil, pakkudes võimalust taaskogeda möödunud situatsioonide värvi ja valgust. Töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit.
“Minu maalide lähtepunktideks on taevad ja kohad. Taevas, mis justkui on meie kohal ja igal pool justkui sama, kuid tegelikult on seal suur erinevus, kas taevas asub Põhjamaades või siis asub see taevas hoopis troopilises Mehhikos,” räägib Kongi. “Värvid on neis taevais täiesti erinevad. Londonis näitusel saavad need taevad kuidagi ilusti kokku. Ja asuvad nad korraks justkui maailma keskpunktis – Londonis.”
Kongi lisab, et kuigi tema ja Tõnise visuaalsed keeled on täiesti erinevad, siis talle tundub, et maalidel on kokkupuutepunkte päris palju, olgu selleks siis mõte kohast, ajast või taevast. “Mingid maailmad saavad maalidel justkui kokku. Ja see on minu jaoks paeluv,” sõnab ta. “Seda näitust ettevalmistades tundus kõik kuidagi loogiline, et just meie maalid omavahel ühes ruumis kokku saavad ja omavahel kõnelevad.“
Tõnis Saadoja on maalikunstnik, kes tegeleb peamiselt kujutise analüüsi, privaatse ja isikliku ajaloo(kirjutuse) ja „väikeste ajalugude“ problemaatikaga. Tema teoseid iseloomustab kontseptuaalne ülesehitus ning tehniliselt eripärase vormi otsing argistele kujutistele. Näitusele “Lost Summer Skies” jõuavad maalid kahest seeriast, mis teineteist toetavad – arhitektuurilise elemendiga monokroomsed maalid ning suvetaeva motiiviga tööd.
“Mind huvitab lakooniline maalikäsitlus, tinglik värvus ning ruumi ja tasapinna suhe, nähtava ja nähtamatu tasakaal, mis madala kontrastiga maalis väljendub uduses, sordiini all kumavas motiivis. Portreteeritud hooned ei ole samast ajast, samast kohast ega samas stiilis, aga vaateid neile hoonetele ühendab sarnane metafüüsilise ruumi kvaliteet, geomeetriline struktuur, tühja mittefunktsionaalse ruumi meeleolu,” räägib Saadoja. “Uutes maalides, mis Londoni näitust silmas pidades on loodud, on tähelepanu all maalitehnilised variatsioonid sarnase motiivi raames. Motiivi osas on kõik kuus maali videvikus suvetaevast. Maastikumotiivile olen maalis lähenenud viimase aasta pooleteise jooksul ning etüüdid taevastest ja pilvedest on selle osa. Ma olen kahe suve jooksul pildistanud Eesti suvetaevast, mis on siinse looduse kontekstis omaette ruum, mis talvisel pimedal ajal enamasti suletuks jääb. Pilvede maalimine on serva pidi kui abstraktse maali komponeerimine, värvid, struktuur ja ruumilisus on kohati sama tinglikud. Teisalt hoiavad realistlikud aistingud sidet mälupiltidega põhjamaa suvest.”
Tänavune tasuta kontsertide päev on pühendatud Telliskivi Loomelinnakule, kus Jazzkaar juba kümnendat aastat pesitseb. “Täna, kümme aastat pärast Jazzkaare esmakordset maandumist Telliskivi Loomelinnakus, on palju muutunud. Kinnisest tööstuslinnakust on saanud avatud ja kultuurist pungil linnaruum. Meil on ilmatuma hea meel, et Jazzkaar on olnud sel ajal meiega. Rõõm on näha, et festivali 35. sünnipäeva programm on sama värvikirev või koguni veelgi erksam,” tervitab saabuvat festivali Telliskivi Loomelinnaku juht Jaanus Juss.
Tasuta kontsertide päeva projektijuhi Anna Brit Vetsa sõnul on pühapäevane programm värske ja piisavalt eriilmeline, et igaüks sealt midagi huvitavat leiaks. “Ühe uuendusena tõime traditsioonilise hommikujooga asemel programmi sisse hoogsa treeningu, mida viib läbi “Terevisioonis” end inimeste südameisse loksutanud treener Enn Meiesaar,” tutvustab Vetsa. “Esinejaid on soolost bigbändini ning nädalane jazzipidu saab imeliste artistide saatel võimsa stardi.”
Programm algab pühapäeva hommikul hoogsalt JAIKis Jazzercise rühmatreeninguga, kus kell 10.00 saab treener Enn Meiesaarega live-muusika saatel kehad pikaks päevaks ette valmistada. Kell 11.00 ootavad Põhja Konna rõdul funk-muusikaga Marta Lotta Kukk & Analoog. Tiina Adamson & Eesti Ukuleleorkester demonstreerivad kell 12.00 Fotografiskas, kuidas luua väikeste instrumentidega suuri maailmu. Kell 13.00 kutsub ansambli Dagö kitarrist, helilooja ning arranžeerija Peeter Rebane jazzisõpru Velvetisse, kus saab kuulata mõnusat soolokava “ISE”. Tallinna Muusika- ja Balletikooli rütmimuusika õpilased seavad kell 13.30 end sisse Telliskivi õuealal ning nautida saab MUBA Bigband’i kontserti.
Algusega kell 14.00 toimub lausa kaks kontserti – Vaal Galeriis on võimalik imetleda nii head kunsti kui ka muusikat, esinevad Allan Kaljaste saksofonil ja Lota-Loviisa Rohtla kontrabassil. Viru Keskuses astub samal ajal lavale Reti Niimann trio. Velvetis vallutab kell 15.00 kosmilise omaloominguga lava noor näitleja ja laulukirjutaja Mihkel Kuusk. Tasuta kontsertide päeva muusikalisele programmile paneb punkti Tidi&bande kell 16.00 Fotografiskas.
Lisaks kontsertidele toimub veel palju põnevat: vinüülikogusse leiab täiendust Jazzkaare plaaditurult; põnevaid fakte Telliskivi piirkonna, ajaloo ja praeguste asukate kohta saab teada Loomelinnaku tuuril; riimitamise töötuba viib läbi räppar säm ning Edasi.org vestlusringis kohtuvad Kristjan Järvi, Kadri Voorand, Kristjan Port ja moderaator Brent Pere.
Pärast tasuta kontsertide programmi kõlab kell 18.00 JAIKis Jazzkaar 2024 avakontsert “Moral Paradox”. Esitusele tuleb noore helilooja ja laulja Bianca Rantala uudisteos, mis kirjutatud spetsiaalselt tänavuse festivali jaoks. Laval on koos autoriga Jukka Eskola, Valter Soosalu, orkester, vokaalansambel ja jazzbänd.
Tutvu kogu programmiga Jazzkaare kodulehel!
35. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar toimub 21.–28. aprillini 2024 üle Eesti.