Foto: Aether

EDL tähistab Eesti disaini päeva

Tänavu juba seitsmendat korda tähistab Eesti Disainerite Liit 23. veebruaril Eesti disaini päeva. Seekordne Eesti disaini päeva loosung “Märka head Eesti disaini” kutsub ringkäigule, et tutvuda nii disainerite kui ka nende loominguga. 

“Eesti lauljaid ja näitlejaid tunnevad kõik nägupidi, disainereid teatakse aga äärmiselt vähe. Erialaliit soovib lähemalt tutvustada neid töökaid ja andekaid loomeinimesi, kelle toodetel me iga päev istume või kelle riideid ja ehteid kanname,” sõnab Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu president ja idee algataja. Eesti Disainerite Liidu missiooniks juba aastaid on tutvustada Eesti disaini nii kodus kui piiri taga. 

Eesti disaini päeva puhul toimub käesoleval nädalal nii mõndagi põnevat:

Solarise keskuse Eesti Disaini Maja letis teenindavad ostlejaid päris disainerid. Vahemikus 21.- 23. veebruaril võõrustavad poe külalisi kordamööda Larissa Kondina-Sokolova (Mekoome kudumibränd), Tõnis Vellama (Seos valgustid) ja Olga Stalev (Hvitolg ehted).

Esmakordselt saab osaleda meeleolukal Disainiviktoriinil, mis toimub 23. veebruaril kell 19.00 Tallinna Kopli Köögi hubases kohvikus.

Eesti disaini päeva raames kutsub EDL inimesi avastama oma kodukanti läbi disaini pilgu. Leidkem enda lähedusest linnamööblit, valgusteid, keraamikat või miks mitte riideid, mille on valmistanud just kohalikud brändid. Tallinnas saab läbi linna jalutada Disainikaardi abil, mis juhatab nii stuudiotesse, edasimüüjate kui galeriideni.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum pakub 26. ja 27. veebruaril algusega kell 12.00 veel viimaseid päevi avatud näitusel “Nulltuju. Eesti moe avangard 2000-2010” kuraatorituure koos Anne Vetikuga.

Samuti oodatakse kodumaise disainiga tutvuma lapsi ning ise looma värskelt startinud disainineljapäevakute raames, mis samuti hakkavad toimuma Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

Märgakem ka sotsiaalmeedias kodumaiseid brände ning disainereid endid! Neil päevil toovad kohalikud loovettevõtted pildile just disainerite persoonid. Selleks tasub otsida tunnuslikku märksõna #märkameeestidisaini, mille egiidi all astuvad oma jälgijate ette just need väärt inimesed ise. Muidugi on oodatud kõik inimesed ka ise pildistama ja jagama oma kodudes leiduvaid kohalikke disainipärle, olgu selleks mõni legendaarne klaasnõu, uuemast ajast Susimusta spordirõivas, Elmet Treieri disainitud Ray Boy tool, Monika Järgi mummuline Pohl vaip või mõni Tarmo Luisu äkilisema stiiliga valgusti. 

Disainipäeva algataja on Eesti Disainerite Liit koostöös Disainiööga. Esimest korda tähistati disainipäeva 2016. aastal. Oma projektidega saavad osaleda kõik kohalikud disainerid ja disainile orienteeritud organisatsioonid. Eesti disaini päeval jätkatakse disainerite tutvustamise traditsiooni, et vaadata tavapäraselt anonüümseks jäävate loomeinimeste köögipoolele – avaldada lugusid nende tööprotsessist ja tulevikuplaanidest. Samuti on soov rõhutada disaini osatähtsust konkurentsivõimelise majanduselu ja ekspordi edendamisel.

Veel sarnaseid artikleid


Foto Tallinn
Foto: Diana Luganski

JUBA järgmisel nädalal: kunstimess Foto Tallinn 2026

Kaasaegse kunsti suursündmus Foto Tallinn toob järgmisel nädalal kunstipublikuni rahvusvahelise tippekspertidest žürii poolt rekordarvu kandideerijate hulgast valitud fotokunsti viimaste aastate paremiku ning sisutiheda programmi kunstikogujatele, kunstihuvilistele ja valdkonna professionaalidele. 

18.–20. septembril Kai kunstikeskuses toimuval Foto Tallinn 2026 kunstimessil saab näha 45 kunstniku loomingut 15 riigist. Esindatud on 16 galeriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku. Toimub kunstikogujatele suunatud eriprogramm ning 15 sündmusest koosnev publikuprogramm mitmekülgsete tuuride, arutelude ja vestlustega. Eesseisval messil osaleb üle 90 väliskülalise ning kohapeal on teoseid tutvustamas galeristid ja kunstnikud ise.

„Fotograafia on keeruline meedium ja arvan, et just seetõttu tänapäeval eriti väärtuslik,“ kommenteeris Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis. „See annab meile võimaluse treenida kriitilise mõtlemise oskust: mis on lavastatud, mis päriselt aset leidnud, mida  on manipuleeritud ja mida tehislikult loodud? Need asjad ei pruugi esmapilgul sugugi ilmsed olla. Pildi mõistmine sõltub sageli sellest, kas me teame midagi selle autorist, narratiivist, ajaloost ja kultuurilistest viidetest,“ lisas ta.

Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn toimub üle aasta ja tänavu juba 12ndat korda. Rekordarvu kandideerijate hulgast valis rahvusvaheline žürii välja 16 kunstigaleriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku, kokku saab messil näha 45 kunstniku teoseid 15 riigist. Foto Tallinnale on saabumas üle 90 väliskülalise – kunstikogujad; muuseumide, näitusemajade ja kunstifondide esindajad ja ajakirjanikud. Kohapeal on väljapanekuid tutvustamas messil osalevad galeristid ja kunstnikud.

„Igal korral erinev rahvusvaheline ekspertžürii annab kunstimessile oma näo, peegeldab kaasaegse fotokunsti üleilmset hetkeseisu ja tulevikupüüdlusi ning tagab kunstihuvilise jaoks kõrge kvaliteedi,“ sõnas Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. “Kunstimessid on üle maailma kõrgelt hinnatud formaat, neil saab kunstipublik kompaktseima ülevaate kunstivälja uusimatest suundadest ja võimaluse vahetult kohtuda galeristide ja kunstnikega,” kirjeldas Tähiste.

Käesoleval aastal, 18.–20. septembril Kai kunstikeskuses toimuvale Foto Tallinnale valitut iseloomustavad selge lähtekohaga fotograafilised praktikad, tugevad narratiivsed raamistikud ja eripärane visuaalne keel.

Lilian Hiob-Küttise sõnul on praegusel enneolematul piltide ületarbimise ajastul muutunud veelgi olulisemaks lood, mis ei allu domineerivatele visuaalsetele ja ideoloogilistele mustritele. Oluliseks muutub kriitiline suhe tõe ja narratiiviga ning küsimus sellest, kuidas isiklik vaatepunkt kujundab meie arusaama tegelikkusest. “Identiteet, kasvukeskkond, kogukond, perekonna lood, isiklikud mütoloogiad, aga ka selle maailma kõhedus ja kummastus, milles me elame – kõik need leiavad Foto Tallinnal erineval moel kunstilise väljenduse.”

Foto Tallinn 2026 žüriisse kuulusid Anna Tellgren (Moderna Museet, Stockholm), Jeppe Ugelvig (New York), Margot Samel (New York), Sara Giuliattini (Polycopies, Pariis) ja Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis.

Foto Tallinn 2026 toimub 18.–20. septembrini Kai kunstikeskuses. Osalejate info ja publikuprogramm: www.fototallinn.ee

Veel sarnaseid artikleid


Eesti Disainiauhinnad
Foto: Iris

Selgusid Eesti Disainiauhinnad 2026 nominendid

Tänavu kümnendat korda toimuvatele Eesti Disainiauhindadele esitati kokku 252 tööd seitsmes kategoorias. Võitjad kuulutatakse välja 2. oktoobril pidulikul auhinnagalal Põhjala tehases.

Eesti Disainikeskuse tegevjuhi Kirke Leinatamme sõnul on disainiauhinnad oluline kohtumispaik, mis pakub disaineritele võimalust oma töid mõtestada. “Disainiauhinnad ei ole ainult konkurss, et leida parim töö. See on võimalus oma töid analüüsida ja võõrale inimesele selgelt esitleda. Sellist tagasivaatamist on meil kõigil aeg-ajalt vaja. Loodan, et nii konkurss kui ka auhinnagala on disaineritele mõnus kõrvalepõige igapäevarutiinist – võimalus kokku tulla, vaadata teiste loodut ja jagada lugusid tööde taga. Just nii sünnivad uued ideed ja võimalused,” rääkis Leinatamm.

Tootedisaini auhinna BRUNO ühe algataja, endise Eesti Disainerite Liidu presidendi Ilona Gurjanova sõnul on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, kas disain, mis jõuab inimeste igapäevaellu on funktsionaalne, mugav ja keskkonnasäästlik. “BRUNO auhind rõhutab, et hea tootedisain ei ole pelgalt vormi või esteetika küsimus, vaid terviklik vastutus – materjalivalikust ja tootmisest kuni kasutuskogemuse ja toote elukaare lõpuni. BRUNO on Eesti disainivaldkonna oluline kvaliteedimärk,” ütles Gurjanova.

Iga kahe aasta tagant toimuvad Eesti Disainiauhinnad tunnustavad Eesti disainivaldkonna silmapaistvamaid tegijaid, disainikasutajaid ja mõjukamaid disainitegusid, tuues avalikkuse ette viimase kahe aasta olulisemad saavutused tootedisainis, graafilises ja digitaalses disainis, teenusedisainis, disainihariduses, disaini mõjus ning noore disaineri kategooriates.

Tänavune gala tähistab Eesti Disainiauhindade jaoks ka uut algust. „Soovime, et Eesti Disainiauhindade gala oleks rohkem kui auhindade üleandmine — see on disainivaldkonna ühine pidu, kohtumine ja enesepeegeldus. Sel aastal tahame tuua auhinnad publiku ette uue energiaga: julgemalt, nähtavamalt ja elavamalt,” lisas Leinatamm.

Tutvu Eesti Disainiauhinnad 2026 nominentidega siin!

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid