Foto: WOH
“Eesti disainereid oleme tutvustanud 16 erinevas riigis. Eksport on meie disaini väikefirmadele eluliselt oluline. Jaapani suunas oleme juba vaadanud aastaid”, ütles Ilona Gurjanova, disainiliidu juht, kellel on pikaajaline rahvusvaheliste projektide kogemus. Jaapani turu jaoks loodud kontseptsioon kannab nime Ehe Eesti, mille idee on sündinud loodusest.
40 liikmeline Eesti delegatsioon saab ürituste raames tutvustada Eestit ning häid Eesti tooteid. Teiste seas on esindatud sellised kaubamärgid nagu Softrend, Balteco, Groveneer, Piret Loog, Aegaon, Lisa Kröber, Woh ja Talken Design. Ettevõtmise eesmärgiks on algatada kahe riigi vahel erinevaid majanduslikke ja kultuurilisi koostöövorme, kaubanduskokkulepetest kultuuriturismini. See, et Jaapanis kasvab huvi Põhja-Euroopa vastu ja nõudlus põhjamaiste disaintoodete järele, annab lootust, et ka Eestit aina rohkem külastatakse ning meie kvaliteettooted jaapanlastele osturõõmu pakuvad.
Eesti disaini tutvustavad üritused said juba alguse Osakas, kus Euroopa ja Baltimaade festivali raames esitati jaapanikeelsete subtiitritega Reet Ausi dokumentaalfilmi “Moest väljas” ning Hankyu kaubamajas müüakse Eesti moeaksessuaare. Yokohamas 24.-25. novembril toimuval pop-up showroom’i ürituse raames esineb Mari Kalkun ning lisaks disaini ja toidu hüpikpoele toimuvad ka lastele pühendatud töötoad.
Gurjanova lisab, et erineva kultuuri ja regulatsioonide poolest tuntud Jaapan on paras väljakutse nii mahuka projekti läbiviimiseks. Ettevalmistusteks kulus aasta, mille jooksul osavõtjad tutvusid Jaapani ka kommete ja ärikultuuriga. Õnnestumisele on kaasa aidanud toimekas Eesti tiim ning koostööpartnerid Jaapanis, kelle kaudu korraldati näiteks ka Jaapani ajakirjanike visiit Eestisse Disainiöö ajal.
Olgu ka lisatud, et mainitud üritusi saavad kõik huvilised ka väisata, andes enda huvist märku edl@edl.ee aadressil.
Larissa Kondina esitleb Mekoome nime all aastatel 2025–2026 käsitsi kootud kampsuneid, milles põimuvad intuitiivne värvikasutus, erinevad tekstuurid ja loomisrõõm. Pärast aastaid ateljeetööd on disainer naasnud kudumise juurde, kasutades muu hulgas lõngajääke ja üles harutatud rõivaid. Iga kampsun sünnib justkui maal, mille lõplikku ilmet kujundavad materjal ja loominguline vabadus.
Kairi Getmani loomingus kohtuvad pikaajaline rätsepatöö kogemus, universaalsed lõiked ja loodusvärvidega töödeldud tekstiilid. Tema kollektsioonis annavad kangastele iseloomu muu hulgas kuusekäbid ja tammelehed, samal ajal kui taaskasutatud materjalid suunavad rõivaste konstruktsiooni ja detailide kujunemist. Tulemuseks on vaoshoitud, ent tekstuuririkkad rõivad, milles praktiline kantavus ja kunstiline terviklikkus teineteist täiendavad.
Hannes Rüütel toob omanimelise brändiga lavale nostalgilise alatooniga kaasaegse moe. 2020. aastal meestemoebrändina alustanud ja 2022. aastal Hõbenõelaga pärjatud disainer esitles tänavu kevadel Riia moenädalal ka oma esimest naistekollektsiooni. Tema loomingut iseloomustavad kergelt androgüünne käekiri, isiklikest mälestustest lähtuvad ideed ning Eestis väikestes kogustes valmistatud kvaliteetsed rõivad.
Stella Runneli juhitud Stella Soomlais tähistab tänavu 15. tegutsemisaastat, jätkates ringdisaini põhimõtete arendamist. BrändiTelliskivi stuudios valmivad kotid ja aksessuaarid on loodud kestma, olema parandatavad ning leidma vajadusel uue kasutuse. Iga kott kannab oma numbrit ja valmistaja nime, rõhutades brändi arusaama disainist, mille eluiga mõõdetakse hooaegade asemel põlvkondades.
Moeetendus DOM – disain on moes toimub 28. septembril. Piletid on müügil Fientas. Uuri lisa Disainiöö kodulehelt.
“Selleaastane BRUNO konkurss paistab silma küpsete ja läbimõeldud toodete poolest, eriti elukeskkonna kategoorias. Need ei ole hetkelised mõttevälgatused, vaid disainid, mis lähtuvad inimeste tegelikest vajadustest, ergonoomikast ja vastutustundlikust materjalikasutusest. Kõiki töid ühendab tugev keskkonnateadlikkus – see on saanud uueks kvaliteedimärgiks,” ütles Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja.
Eesti tootedisaini kõrget taset tõi esile ka žürii. “Eesti disainis on huvitav pinge: traditsioon ilma nostalgiata ja tehnoloogia ilma materiaalsust tingimata kaotamata,” kommenteeris žüriiliige Jaume Domenech, Saksamaa disainiekspert ja mööblifirma Vitra asepresident.
„On selgelt näha, et Eesti disain on väga läbimõeldud ja hingestatud. Kui mõelda väga heade toodete peale, siis seisneb võti reaalsete probleemide loomingulises lahendamises. Innovatsioon on meeletult oluline, kuid seda peab teostama nõnda, et tootel oleks ka reaalne võimalus toimida ja olukorda parandada,“ lisas Terry McStea, Briti disaini- ja innovatsioonispetsialist.
„Eesti disain on väga huvitavas kohas. Meil on väike, kuid aina tugevamaks muutuv disainikogukond ja järjest rohkem näiteid sellest, et Eesti disain suudab konkureerida ka rahvusvahelisel turul. Meie üheks tugevuseks pean oskust ühendada funktsionaalsus, puhas esteetika ja leidlikkus. Samuti annab meie väiksus teatava eelise. Disainerid peavad tihti olema korraga nii loojad kui ka ettevõtjad. See tähendab, et disain ei jää ainult kontseptsiooni tasandile, vaid peab suutma päriselt toimida – tootmises, turul ja kasutaja käes,“ rääkis BRUNO žüriiliige Margot Vaaderpass, WOH stuudio looja ja disainer.
2026. aasta BRUNO nominendid on:
Elustiilitoote disaini kategoorias:
Elukeskkondliku toote disaini kategoorias:
Insenertehnilise toote kategoorias:
Lisaks tunnustatakse silmapaistvat panust Eesti disaini BRUNO Elutöö auhinnaga.
