Foto: Arne Maasiku teos "Architectonics"
Nagu varasemalt keskendub NOBA ka edaspidi kunsti ja publiku kokku viimisele. NOBA eestvedaja Andra Orni sõnul on ainulaadse kunstikeskkonna eesmärk olla peamine kanal Eesti ja lähiriikide kunstnike ja kunstisündmuste tutvustamiseks – seda nii kohalikele kui kaugematele sihtgruppidele. “Soovime, et NOBA kujuneks lähiaastatel Põhja- ja Baltimaade peamiseks kunstikanaliks, mille kaudu kasvatame kunstnike tuntust, näitusekülastuste arvu ning tõstame teadlikkust kunstivaldkonnas toimuvast laiemalt. Ülemaailmsetes suurtes kunstikeskkondades võivad Eesti autorid jääda tagaplaanile, kuid meie regiooni loomingut laiemalt tutvustavas keskkonnas on neil suurem võimalus rahvusvaheliselt silma paista, sest piirkonnana pakuvad Põhja- ja Baltimaad rahvusvahelisel areenil suurt huvi“ selgitab Orn, lisades, et meeskond teeb selle nimel tihedat koostööd Läti, Leedu ja põhjanaabrite kunstnike ja institutsioonidega.
Koostöös näitusasutusega koostab ja avaldab NOBA.ac ainukesena regioonis pidevalt täienevat veebipõhist kunstikaarti, mis annab ülevaate Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Norra näitustest. Piirkonnas ainulaadne kunstikaart koondab lihtsasse otsingusüsteemi ühes kuus enam kui 150 näitust Eestist ja lähiriikidest undergound näitusepindadest suurte muuseumiteni.
“Sageli on just põnevate väiksemate galeriide ja näituste kohta keeruline infot leida, sest seda avaldatakse vaid valitud kanalites või kohalikus keeles. Ka kunstnikel ja teistel valdkonnas tegutsejatel ei ole toimuvatest näitustest head ülevaadet,” selgitab Orn kunstikaardi loomise vajadust. “Kahe aasta eest startinud kunstikaart sai uuenenud ja parema otsingusüsteemi ning info täiendamisese panustavad nüüd juba mitmed kunstiasutused ise – keskkonnas on infot umbes 60 Eesti ning enam kui 100 lähiriikide näituse kohta, järk-järgult lisame uusi näitusepindu-väljapanekuid lähemalt ja kaugemalt,” lisab Orn, kelle hinnangul on kunstikaart hea abiline ka reisi planeerimisel. Kunstikaart on eesti- ja inglisekeelne ning annab kiire ülevaate avatud näitustest, asukohaotsing riigi ja linna põhiselt lihtsustab huvipakkuva näituse leidmist.
Samuti täieneb järjepidevalt NOBA.ac kunstilugude rubriik, mis kajastab märkimisväärseid kunstisündmuseid, tutvustab kunstnikke ja kollektsionääre, galeriste ja kuraatoreid, selgitab kunsti seoseid disaini ja arhitektuuriga, jagab nõuandeid kunsti ostmiseks ning investeerimiseks.
NOBA.ac keskkonnas on tutvumiseks kureeritud ja pidevalt uuenev kaasaegse kunsti valik, mille kaudu saab end kurssi viia hinnatud meistrite või noorte tegijate loominguga – üleval on enam kui 6000 teost ligi 500 kunstnikult Põhja- ja Baltimaadest, mida saab soovi korral ka endale soetada.
Lisaks korraldab NOBA mitmeid kunstisündmusi, sh iga-aastane Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhind (NOBA Award) koostöös kodu- ja naaberriikide kunstiülikoolidega. NOBA portfooliosse kuulub muuhulgas koos Edward von Lõngusega läbiviidud tänavakunstiprojekt (R)estart Reality Euroopa pealinnades, Tallinna Biennaali initsieerimine, kunstinädalate traditsiooni taaselustamine ja mitmete näituste korraldamine.
Tutvu uuenenud NOBA keskkonnaga aadressil NOBA.ac!
„Jeune création internationale“ on osa Lyoni biennaalist, mis keskendub alla 35-aastastele kunstnikele. Projekt kutsub 10 noort kunstnikku biennaalil osalema ja looma uusi töid, mida eksponeeritakse kogu biennaali vältel võrdselt teiste osalevate kunstnikega. Katariin Mudisti osalemist vahendab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti suursaatkond Pariisis.
Katariin Mudist (1994) on kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri, keraamikat, installatsiooni ja graafikat ning kasutab kohati performatiivseid võtteid. Tema teosed saavad sageli alguse argistest objektidest, tegevustest ja materiaalsetest struktuuridest, mille roll meie igapäevaelus jääb kergesti märkamatuks. Huumori, iroonia ja materjalikatsetuste kaudu toob ta tuttavates olukordades esile neisse põimunud normid, ootused ja väärtushinnangud. Katariin Mudist pälvis sel aastal Kultuurkapitali preemia (koos Keithy Kuuspuga) ja 2025. aastal Noore Skulptori preemia ja Adamson-Ericu stipendiumi.
„Ajutine lahendus“ (2026) koondab eri asukohtadest kogutud improviseeritud uksehoidjaid, mis on sündinud praktilisest vajadusest, kuid aja jooksul muutunud ruumi püsivaks ja märkamatuks osaks. Kogutud uksehoidjad pärinevad teiste seas Stockholmi Moderna muuseumist, Kadrioru kunstimuuseumist, Eesti paviljonist Veneetsia biennaalil, Von Krahli teatrist, Arvo Pärdi keskusest ja paljudest muudest paikadest. Teos vaatleb ajutisi lahendusi, väikeseid igapäevaseid häiringuid ning seda, kuidas juhuslikud objektid ja harjumused hakkavad suunama meie liikumist, tähelepanu ja suhet ruumiga. Kogutud uksehoidjad kannavad endas nii oma päritolukoha kui ka kasutuse lugu. Installatsiooni esimene versioon oli selle aasta märtsis väljas Tallinnas ARS Showcase galeriis.
Lyoni biennaal on 1991. aastal asutatud üks rahvusvaheliselt olulisemaid kunstisündmuseid ja juhtiv kunstibiennaal Prantsusmaal. 2024. aastal külastas biennaali 285 000 inimest piletiga ja peaaegu 3 miljonit inimest avalikus ruumis. 2026. aasta biennaali kuraator on Catherine Nichols ja teemaks „To pass from one dream to another“.
18.–20. septembril Kai kunstikeskuses toimuval Foto Tallinn 2026 kunstimessil saab näha 45 kunstniku loomingut 15 riigist. Esindatud on 16 galeriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku. Toimub kunstikogujatele suunatud eriprogramm ning 15 sündmusest koosnev publikuprogramm mitmekülgsete tuuride, arutelude ja vestlustega. Eesseisval messil osaleb üle 90 väliskülalise ning kohapeal on teoseid tutvustamas galeristid ja kunstnikud ise.
„Fotograafia on keeruline meedium ja arvan, et just seetõttu tänapäeval eriti väärtuslik,“ kommenteeris Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis. „See annab meile võimaluse treenida kriitilise mõtlemise oskust: mis on lavastatud, mis päriselt aset leidnud, mida on manipuleeritud ja mida tehislikult loodud? Need asjad ei pruugi esmapilgul sugugi ilmsed olla. Pildi mõistmine sõltub sageli sellest, kas me teame midagi selle autorist, narratiivist, ajaloost ja kultuurilistest viidetest,“ lisas ta.
Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn toimub üle aasta ja tänavu juba 12ndat korda. Rekordarvu kandideerijate hulgast valis rahvusvaheline žürii välja 16 kunstigaleriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku, kokku saab messil näha 45 kunstniku teoseid 15 riigist. Foto Tallinnale on saabumas üle 90 väliskülalise – kunstikogujad; muuseumide, näitusemajade ja kunstifondide esindajad ja ajakirjanikud. Kohapeal on väljapanekuid tutvustamas messil osalevad galeristid ja kunstnikud.
„Igal korral erinev rahvusvaheline ekspertžürii annab kunstimessile oma näo, peegeldab kaasaegse fotokunsti üleilmset hetkeseisu ja tulevikupüüdlusi ning tagab kunstihuvilise jaoks kõrge kvaliteedi,“ sõnas Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. “Kunstimessid on üle maailma kõrgelt hinnatud formaat, neil saab kunstipublik kompaktseima ülevaate kunstivälja uusimatest suundadest ja võimaluse vahetult kohtuda galeristide ja kunstnikega,” kirjeldas Tähiste.
Käesoleval aastal, 18.–20. septembril Kai kunstikeskuses toimuvale Foto Tallinnale valitut iseloomustavad selge lähtekohaga fotograafilised praktikad, tugevad narratiivsed raamistikud ja eripärane visuaalne keel.
Lilian Hiob-Küttise sõnul on praegusel enneolematul piltide ületarbimise ajastul muutunud veelgi olulisemaks lood, mis ei allu domineerivatele visuaalsetele ja ideoloogilistele mustritele. Oluliseks muutub kriitiline suhe tõe ja narratiiviga ning küsimus sellest, kuidas isiklik vaatepunkt kujundab meie arusaama tegelikkusest. “Identiteet, kasvukeskkond, kogukond, perekonna lood, isiklikud mütoloogiad, aga ka selle maailma kõhedus ja kummastus, milles me elame – kõik need leiavad Foto Tallinnal erineval moel kunstilise väljenduse.”
Foto Tallinn 2026 žüriisse kuulusid Anna Tellgren (Moderna Museet, Stockholm), Jeppe Ugelvig (New York), Margot Samel (New York), Sara Giuliattini (Polycopies, Pariis) ja Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis.
Foto Tallinn 2026 toimub 18.–20. septembrini Kai kunstikeskuses. Osalejate info ja publikuprogramm: www.fototallinn.ee
