Täna, 1. detsembril algab Kogo galerii kampaania, millega kutsutakse üles kinkima endale ja lähedastele jõuludeks kaasaegset kunsti. Galerii on oma kodulehele kokku koondanud spetsiaalse valiku 18 kaasaegse kunstniku teostest, raamatutest ja muust.

Galerii on kampaania jaoks välja valinud teosed mõningatelt kunstnikelt, kellega on aastate jooksul koostööd tehtud. Need kunstnikud on Eike Eplik, Alexei Gordin, Mari-Leen Kiipli, Kristi Kongi, Edith Karlson, Kiwa, Anna Mari Liivrand, Holger Loodus, Art Allmägi, Johannes Luik, Laura Põld, Bita Razavi, August Krogan-Roley, Līga Spunde, Žilvinas Landzbergas, Kadri Toom, Elīna Vītola ja Tanja Muravskaja. Valikus on kaasaegne maal, graafika, joonistused, fotod, skulptuurid ja muu, samuti kunstiraamatud ja postkaardid.

Oma üleskutsega soovib galerii valitud kunstnikke ja nende loomingut esile tõsta, samas ka panustada uue kunstikogujate põlvkonna kujunemisse. „Tahame olla osa tulevikust, kus kunst ja looming laiemalt on tavapärane eneseväljendusoskus ja viis kaasinimeste kogemiseks või üldse maailma mõtestamiseks,“ lisas Kogo galerist Liina Raus. 

Kampaania ise kestab 6. jaanuarini 2022. Uuri lisa kogogallery.ee/ee/joulukampaania. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.