Kai kunstikeskuses on 28. novembrini avatud Gabriele Beveridge’i ja Marge Monko duonäitus “Suur teeskleja”. Esimest korda koos töötava kahe naiskunstniku näitus on inspireeritud tarbimiskultuurist ning 20. sajandi reklaammaterjalidest ja -vitriinidest. 

Londonis elav Gabriele Beveridge on spetsiaalselt Kai näituse jaoks loonud uued skulpturaalsed teosed, kus on kasutatud kaupluse sisustust, käsitsi puhutud klaasobjekte, sünteetilisi juuksepikendusi ja poemannekeenide osi. Marge Monko esitleb fotoseeriat vaateakendest ning uut filmi, mis on inspireeritud sukkade sümboolsest, kultuurilisest ja esteetilisest tähendusest ajaloos. Video koreograafia, mida esitavad neli tantsijat, on ammutatud 1970–80ndate aastate sukatoodete reklaamidest ja ajalooepisoodidest nagu nailonsukkade defitsiidist II maailmasõja päevil.

Paralleelselt Londonis ja Tallinnas töötanud, kuid enne näituse ettevalmistust teineteisele tundmatud kunstnikud saavad kokku Kais, luues visuaalselt lummava ja kontseptuaalselt terava dialoogi. Näituse jaoks on valminud ka lühifilm kunstnikest, kus Gabriele Beveridge ja Marge Monko räägivad oma loomingust.

Hongkongis sündinud Gabriele Beveridge elab ja töötab Londonis. Kunstnikuna mõtestab Beveridge ümber kommertsiaalsete fotode ja objektide väärtust. Beveridge’i isikunäitused on toimunud FreeHouse’is (London, 2020), Bradley Ertaskiranis (Montreal, 2019), Seventeen galeriis (London, 2018), Chewday’si galeriis (London, 2016) ning MOTis (Brüssel, 2015).

Marge Monko elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning töötab seal alates 2017. aastast fotograafia osakonnas professorina. Tema kunstnikupraktika on seotud ajalooliste visuaalidega ning mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Monko isikunäitused on toimunud Folkwangi muuseumis (Essen, 2019) ja mumokis (Viin, 2013). Tema teoseid on esitletud Riia rahvusvahelisel kaasaegse kunsti biennaalil RIBOCA1 (Riia, 2018), 9. Manifesta biennaalil (Genk, 2012) ja COSAR HMT galeriis (Düsseldorf, 2021).

Näitus “Suur teeskleja” on Kai kunstikeskuses avatud kuni 28. novembrini. Näitus kuulub 6. Tallinna Fotokuu biennaali satelliitprogrammi. Kai kunstikeskus asub Tallinnas Noblessneri sadamalinnakus, aadressil Peetri 12. Uuri lisa kai.center. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.