Mõned nädalad tagasi nägi ilmavalgust kauaoodatud Vogue Scandinavia. See lansseeriti pidulikult nii virtuaalselt kui ka „päriselt” Kopenhaageni moenädalal. Mina sain oma numbri kätte täpselt 9. augustil ning tänaseks olen selle pidulikult ka läbi töötanud. 

Mis ma siis uuest Vogue’i väljaandest teada sain? Sain teada, et esimese Vogue Scandinavia kaanestaarile Greta Thunbergile meeldib intervjuu ajal palju itsitada ning et ta pole endale uusi riideid ostnud juba kolm aastat. Samas pakkusid mulle palju rohkem pinget mõned pisikesed detailid, mis samuti uut numbrit lugedes välja tulid. Toon välja neist täpselt kümme. 

1. Rootsi looduskosmeetikamärk Björk & Berries pühendas Vogue Scandinaviale lausa eraldi lõhna. Seda selleks, et Vogue Scandinavia saaks paitada moemaanide kõiki meeli. Kõnealune ja väga limiteeritud parfüüm on saadaval Vogue Scandinavia veebipoes.
2. Vogue Scandinavia on võtnud eesmärgiks olla kõige jätkusuutlikum ning kõige väiksema süsiniku jalajäljega väljaanne maailmas.
3. Skandinaavia Vogue’i ei leia paraku tavapärastelt ajakirjalettidelt. Seda saab soetada väljaande veebipoest, mis õnneks tarnib kenasti ka Eestisse. Millest selline otsus? Aga selleks, et vältida ajakirjade ületootmist ning pakkuda neid täpselt selles koguses, kui on nõudlust. 
4. Kuigi Vogue Scandinavia paberajakiri ilmub ainult kuus korda aastas, täpsemalt üle kuu, siis loob ajakirja toimetus uut sisu pidevalt – seda aga digitaalselt. Seega tasub huvilistel silm peal hoida kõikidel Vogue Scandinavia platvormidel.
5. Vogue Scandinavia toimetusse kuulub ka üks küber-modell, Aada, kes on väidetavalt maailma üks vanemaid avatare ning teinud skandinaavia moeskeenel ilma juba aastaid. 
6. Hilma af Klint oli Rootsi kunstnik, kellest inspireerituna sündis Vogue Scandinavia tüpograafia. 
7. Ühe Skandinaavia Vogue’i moeseeria on loonud algusest lõpuni moeillustraator Lovisa Burfitt. 
8. Üks Stockholmi rannikul jäädvustatud moeseeria – ja minu isiklik lemmik – on pühendatud puhtalt skandinaavia moedisainile. Lisaks sellele said eraldiseisvas iluseerias oma sügava kummarduse skandinaavia ilubrändide tooted.
9. Vogue Scandinavia ridadesse kuulub terve trobikond Instagramis kuulsust kogunud ja tänaseks vägagi arvestatava jälgijaskonnaga moemõjutajat – alates soomlannast Sandra Hagelstamist ja norralannast Celine Aagaardist kuni taanlanna Sophia Roeni välja.
10. Kuigi ametlikult on tegemist moeajakirjaga, siis mingil põhjusel pakkusid mulle isiklikult enim lugemispinget artiklid nii minimalistlikust kui maksimalistlikust kodusisustusest, samugi Islandi koskedest ning haruldastest Limfjordi austritest. Ons see hea või mitte, ei suuda hetkel isegi otsustada. Üks on aga kindel, Vogue Scandinavia tegi tugeva alguse ning jään juba huviga ootama, millal järgmine number minu postkasti potsatab.

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.

Moemaailmas on vähe nimesid, mis tekitavad samasugust aukartust nagu Anna Wintour. Legendaarne peatoimetaja on kujundanud üle kolme aastakümne Ameerika Vogue’i suunda, muutudes ise elavaks sümboliks. Pole ime, et hetk, mil Condé Nast teatas Wintouri ametist lahkumisest, tekitas moeringkondades elevust ja spekulatsioone: kes küll võiks astuda tema kingadesse?

Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.

Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.

Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.

Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.