Homme, 19. augustil avatakse Telliskivi Loomelinnaku galeriis kaks uut näitust – Liisi Eelmaa “Sina oskad alati kõik olevikku koondada” ja Marita Liivaku “Igavesti siin”.

Liisi Eelmaa loomingus on nii unes kui ärkvel kogetud tunded transformeerunud abstraksteteks kujutisteks kui ka äratuntavateks objektideks, mis ühelt teoselt teisele rändavad. Näitusel “Sina oskad alati kõik olevikku koondada” kohtuvad mitmed kunstniku loomingust tuttavad elemendid – käsi, pintslitõmbed, portaalid – mis asetsevad igavikulistes keskkondades ning lubavad vaatajal kulgeda kunstniku poolt justkui alkeemiliselt muundatud tunnete maailmades, kus on hea olla. “Olla olevikus tähendab tajuda ja näha esemete, mõtete, energiate pidevat transformatsiooni, millel pole algust ega lõppu, minevikku ega tulevikku. Kunstnikuna jälgin ma igapäevaseid protsesse teravamalt, teadlikumalt ja muundan need immateriaalsed mõtted, tunded ja seisundid mateeriaks, reaalsuseks,” kirjeldab Liisi.

Marita Liivaku tööd jutustavad julge värvikasutuse ja sensuaalsete figuuride kaudu isiklikke lugusid, mis lasevad vaataja nii lõuendi kui tekstide kaudu lähemale kunstniku hingele ja isiklikule ruumile. “Maalidel on privileeg jääda alatiseks püsima ühte hetke. Seisak on miski, mida ise kipun unustama, sest olen harjunud kogu aeg midagi otsima, toimetama, lahendama. Vahel on aga hetki, mil kõige õigem teguviis on teha mitte midagi. Seal, kus minu rahust ja tajust jääb vajaka, tulevad mängu maalid. Need portreed naistest räägivad oma lugu ilmetes, mitte tegudes ja on jäänud seisma ühte hetke, mis on minust juba ammu möödunud,” kirjeldab Marita Liivak näitusel “Igavesti siin” olevaid teoseid.

Marita Liivaku näitus “Igavesti siin” avatakse 19. augustil kell 17.00 Telliskivi poetänava aadressil Telliskivi 60a/2 ja Liisi Eelmaa näitus “Sina oskad alati kõik olevikku koondada” avatakse 19. augustil kell 18.00 aadressil Telliskivi 60a/1.

Telliskivi Loomelinnaku galerii ise asubki linnaku kahel poetänaval aadressil Telliskivi 60a/1 ja Telliskivi 60a/2 ning on avatud iga päev. Näitused jäävad avatuks septembri lõpuni.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.