Foto: Kaidi Kütt
Viinistu Kunstimuuseum oma looduskauni asukoha ning suurejoonelise kollektsiooniga on igati sobilik paik kunstniku, keda on alati inspireerinud meri, elutöö esitlemiseks. Mere kohalolu loob dialoogi näitusesaalidega nii, et erinevatest osadest moodustub terviklik ruumi,- aja- ja kohaspetsiifiline installatsioon, kus siiski ka iga eraldiseisev kunstiteos saab mõjule pääseda.
Näituse kuraator ja NOAR.eu kunstikeskkonna eestvedaja Andra Orni esmane kokkupuude kunstniku loominguga oli lapsepõlves paljudele tuttava Vindi illustratsioonidega raamatu “Kümme kooki” kaudu. „Aili Vindi loomingus on midagi erilist, mis koheselt kütkestab ja pikemaks ajaks kummitama jääb – ühelt poolt on see ürgne maalähedane jõud, teisalt aga naiselik sensuaalne loomus. Filigraanselt maalitud realistlikes meremaalides on tabatud müstiline hetk, mille märkamiseks peab kasutama kunstniku silmi, samal ajal meri maalil aga justkui voogab omas rütmis edasi. Vindi loometee ainukeses graafikasarjas „Variatsioonid”, mille iga tõmmis on kunstniku enda käega tehtud (tähistatud rahvusvahelise märkega Tiree par l´artiste ehk T.p.l.a) ja tiraažid väga väikesed ning unikaalsed, on aga märgata kunstniku üdini sensuaalset ja õrna külge. Kunstniku psühhedeelne op- ja popkunst näitab aga suurepärast värvitunnetust ning pöörab tähelepanu sellele, kuidas värvid mõjutavad inimese vaimselt enesetunnet,” kirjeldab Orn Vindi loomingut.
Ülevaatenäituse pealkiri „Naine ja Meri” viitab Ameerika kirjaniku Ernest Hemingway suurteosele „Vanamees ja meri“, mille pealtnäha lihtsa ja realistliku loo taga peitub mitmeplaaniline maailm. Enam kui 60 teost hõlmav näitus puudutab inimeksistentsi kahesust, mis on eriti tajutav Aili Vindi realistlikes meremaalides ning mille sisemist keerukust ja nüansse märkab vaid tähelepanelikul vaatlusel.
Näitus „Naine ja Meri“ avatakse 12. juunil kell 16.00 Viinistu Kunstimuuseumis (Ranna 1, Viinistu küla, Kuusalu vald, Harjumaa). Näitus jääb avatuks 7. juulini 2021.
Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.
Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“
Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.
Näitus jälgib Sirje Runge loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja.
Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970. aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.
Ühe Eesti sõjajärgse kunsti juhtfiguurina on Runge otsija, kelle loominguline praktika avaneb kui helendav uurimus valguse, värvi ja mateeria olemusest. Ta käsitleb värvi kui vibratsiooni ning pedagoogikat kui kunstipraktikat. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.
Uuri näituse kohta lisa kai.center.
