Fotografiska üllatab suvisel näituste hooajal 90ndate eesti fotokunstiga. Alates 28. maist saab näha väljapanekut „Pohmelus“, mis on esimene ülevaatlik retrospektiiv kunstirühmituse DeStudio loomingust. DeStudio nime taga seisev Herkki-Erich Merila ja Peeter Lauritsa kooslus oli mitmes mõttes teerajajaks kohalikul fotograafiaskeenel.

„DeStudio on meil kavas olnud Fotografiska Tallinna avamistest saati – pärast kahte aastat see plaan lõpuks realiseerub. Merila ja Laurits, kes tegid asju alati omamoodi, on andnud suure panuse siinse fotokunsti arengusse. Nende looming on aktuaalne ka täna, mida saame paralleelina tuua praegusesse ühiskonda,” räägib Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht. Tegemist on 22. näitusega Fotografiska Tallinna näituste põhiprogrammis, mis ühtlasi on teine eestimaine näitus pärast Anna-Stina Treumundi väljapanekut.

DeStudio ise sündis 1992. aasta suvel, mil kaks noort fotograafi Merila ja Laurits jõudsid tõdemusele, et turbulentsetes oludes on olulisim kunstnikena ellu jääda. Selle nimel loodi rühmitus, mis ühtaegu tegi nii kunsti kui reklaami. Nende teosed on lahutamatult seotud tolleaegse ajastuga, kus kõik oli ühiskonnas muutumises ning ümberasetumises – korraga naljakas, brutaalne ja erutav. Näituse kuraator Eero Epner leiab, et ilmselt seetõttu töötaski DeStudio meelsasti kollaažidega, kus tervik on lammutatud osadeks ning üksikud killud pandud kokku ebaloogiliselt ja sürreaalselt. “Tööde teostus on sageli robustne, sagedaseks motiiviks inimese (tihti mõne popstaari) keha, mis võib olla lõhki kistud või erootiliselt paeluv. Ka ülbed formaadid ja irooniline lähenemine olid seotud ajastuga, mil senised hierarhiad lagunesid ning uusi polnud veel kehtestatud,” kirjeldab kuraator.

Antud perioodil oli fotograafia Eestis lükatud omaette nišši, mida kunstinäitustel kuni 90ndate alguseni ei eksponeeritud. Seejärel tungis kunstimaailma terve rida noori fotograafe, kelle looming tegeles värskel, kontseptuaalsel, mängulisel ja jõulisel moel kõikvõimalike ühiskondlike, poliitiliste ning isiklike teemadega. Epneri sõnul tuli siinkohal mängu DeStudio, kes oli üks esimesi läbimurdjaid: „Ootamatu oli juba see, et fotorühmitusena hakati oma töid eksponeerima kunstigaleriis ja -näitustel. Ühtlasi oli DeStudio esimeste fotoautorite seas, kelle töid hakkasid ostma kunstimuuseumid, aktsepteerides seeläbi lõpuks fotograafia kunstivälja osana.”

Näitus „Pohmelus“ on Fotografiska Tallinnas avatud 28. maist kuni sügiseni. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.