Foto: Liis Kalda
Liis Kalda nimi on kodumaisel moemaastikul tegelikult juba mõnda aega olemas olnud. Kord kaunistavad temanimelised peakatted lavalaudadel esineja kostüümi, kord ilmuvad välja mõnes moeseerias. Kuid Liis ise on jäänud veel omamoodi müsteeriumiks, kelle kohta tahtsimegi rohkem teada saada.
„Mind on alati köitnud ajalooga asjad, nii rõivamoes, arhitektuuris, visuaal- kui ka tarbekunstis. Seal on midagi salapärast ja mõistatuslikku. Neid ühendab ornamentide keel – detailid, mis korduvad laerosettidest kapinuppude, kingapannalde ja taldrikuteni,” alustab Liis. „Olen filmikunsti – võttepaikade- ja kostüümidisaini – taustaga ning kuigi sealt edasi õppisin ja tegelesin nii rätsepatöö kui ka tekstiilidisainiga, siis sümpaatia interjööri vastu ei kadunud kuhugi. Niipea, kui leidsin enda jaoks peakatted, said need maailmad kontsentreeritud kujul kokku – skulptuursed vormid ja detailid ning maagiliste omadustega tekstiil – vilt.”
Liis ütleb, et brändi kui sellise loomine on tema jaoks olnud loomulik protsess, kuid kindlasti ei ole tema kaubamärk veel valmis – hetkel käivad alles magistritöö kirjutamise ja tootearenduse protsessid. Kuid saame igati aru, miks huvi Liisi tegemiste vastu on suur juba praegu. „Kõik minu viltpeakatted valmivad käsitööna alustades kübaravormi ja selle detailide meisterdamisest ja omavahel kombineerimisest kuni vildi kuuma auruga voolimise, viimistlemise ja kaunistusdetailide õmblemiseni. Disaineri ja valmistajana muudab see mind kindlasti kannatlikumaks ja loomingulisemaks, sest materjal ei pruugi alati ühtmoodi käituda, samas kujunevad välja töövõtted, mis hõlmavad kõike varasemalt õpitut ja viivad tihti põnevate lahendusteni.” Liis soovib, et tema peakatted oleksid erilised ja lustlikud, kuid siiski igapäevaselt kantavad. „Seetõttu proovin ümbritsevast ammutatud inspiratsiooni panna esmapilgul tuttavlikesse vormidesse, andes justkui materjalist väljakasvava ornamendiga kübaratele uue dimensiooni.”
Kuigi Liis Kalda kui kaubamärgi veebipood ja edasimüüjad jäävad suure tõenäosusega järgmisse aastasse, siis hetkel näeb tema loomingut Instagrami vahendusel ning huvi korral saab ühendust võtta aadressil info@liiskalda.com.
Larissa Kondina esitleb Mekoome nime all aastatel 2025–2026 käsitsi kootud kampsuneid, milles põimuvad intuitiivne värvikasutus, erinevad tekstuurid ja loomisrõõm. Pärast aastaid ateljeetööd on disainer naasnud kudumise juurde, kasutades muu hulgas lõngajääke ja üles harutatud rõivaid. Iga kampsun sünnib justkui maal, mille lõplikku ilmet kujundavad materjal ja loominguline vabadus.
Kairi Getmani loomingus kohtuvad pikaajaline rätsepatöö kogemus, universaalsed lõiked ja loodusvärvidega töödeldud tekstiilid. Tema kollektsioonis annavad kangastele iseloomu muu hulgas kuusekäbid ja tammelehed, samal ajal kui taaskasutatud materjalid suunavad rõivaste konstruktsiooni ja detailide kujunemist. Tulemuseks on vaoshoitud, ent tekstuuririkkad rõivad, milles praktiline kantavus ja kunstiline terviklikkus teineteist täiendavad.
Hannes Rüütel toob omanimelise brändiga lavale nostalgilise alatooniga kaasaegse moe. 2020. aastal meestemoebrändina alustanud ja 2022. aastal Hõbenõelaga pärjatud disainer esitles tänavu kevadel Riia moenädalal ka oma esimest naistekollektsiooni. Tema loomingut iseloomustavad kergelt androgüünne käekiri, isiklikest mälestustest lähtuvad ideed ning Eestis väikestes kogustes valmistatud kvaliteetsed rõivad.
Stella Runneli juhitud Stella Soomlais tähistab tänavu 15. tegutsemisaastat, jätkates ringdisaini põhimõtete arendamist. BrändiTelliskivi stuudios valmivad kotid ja aksessuaarid on loodud kestma, olema parandatavad ning leidma vajadusel uue kasutuse. Iga kott kannab oma numbrit ja valmistaja nime, rõhutades brändi arusaama disainist, mille eluiga mõõdetakse hooaegade asemel põlvkondades.
Moeetendus DOM – disain on moes toimub 28. septembril. Piletid on müügil Fientas. Uuri lisa Disainiöö kodulehelt.
“Selleaastane BRUNO konkurss paistab silma küpsete ja läbimõeldud toodete poolest, eriti elukeskkonna kategoorias. Need ei ole hetkelised mõttevälgatused, vaid disainid, mis lähtuvad inimeste tegelikest vajadustest, ergonoomikast ja vastutustundlikust materjalikasutusest. Kõiki töid ühendab tugev keskkonnateadlikkus – see on saanud uueks kvaliteedimärgiks,” ütles Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja.
Eesti tootedisaini kõrget taset tõi esile ka žürii. “Eesti disainis on huvitav pinge: traditsioon ilma nostalgiata ja tehnoloogia ilma materiaalsust tingimata kaotamata,” kommenteeris žüriiliige Jaume Domenech, Saksamaa disainiekspert ja mööblifirma Vitra asepresident.
„On selgelt näha, et Eesti disain on väga läbimõeldud ja hingestatud. Kui mõelda väga heade toodete peale, siis seisneb võti reaalsete probleemide loomingulises lahendamises. Innovatsioon on meeletult oluline, kuid seda peab teostama nõnda, et tootel oleks ka reaalne võimalus toimida ja olukorda parandada,“ lisas Terry McStea, Briti disaini- ja innovatsioonispetsialist.
„Eesti disain on väga huvitavas kohas. Meil on väike, kuid aina tugevamaks muutuv disainikogukond ja järjest rohkem näiteid sellest, et Eesti disain suudab konkureerida ka rahvusvahelisel turul. Meie üheks tugevuseks pean oskust ühendada funktsionaalsus, puhas esteetika ja leidlikkus. Samuti annab meie väiksus teatava eelise. Disainerid peavad tihti olema korraga nii loojad kui ka ettevõtjad. See tähendab, et disain ei jää ainult kontseptsiooni tasandile, vaid peab suutma päriselt toimida – tootmises, turul ja kasutaja käes,“ rääkis BRUNO žüriiliige Margot Vaaderpass, WOH stuudio looja ja disainer.
2026. aasta BRUNO nominendid on:
Elustiilitoote disaini kategoorias:
Elukeskkondliku toote disaini kategoorias:
Insenertehnilise toote kategoorias:
Lisaks tunnustatakse silmapaistvat panust Eesti disaini BRUNO Elutöö auhinnaga.
