2. juulil saab avalöögi esmakordselt toimuv Tallinna Biennaal, mille ambitsioon on täita Kaunase, Riia ja Helsingi biennaalide vahel kaardile tekkinud tühimik nii geograafilises kui ka institutsionaalses plaanis. Biennaal toob kohalikule kunstiväljale rahvusvahelise tähelepanu, tutvustab autorite loomingut laiemale publikule ning räägib kuraatoripositsiooni kaudu kaasa aktuaalsetel teemadel.

Tallinna Biennaal (Tallinn Biennial) on välja kasvanud Tallinna Kunstinädalast (Tallinn Art Week), mis jääb ka edaspidi biennaali saatma, toimudes vaheaastatel pealinnast väljaspool. Biennaali peakorraldaja Andra Orn sõnab, et erinevalt festivalitüüpi kunstinädalast on biennaali formaat põhjalikum ja laiahaardelisem. „Biennaal pakub kohalikule, ja loodetavasti tulevikus ka rahvusvahelisele kunstipublikule, võimaluse näha ja kogeda värskeimat Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegset kunsti, ja seda pikema perioodi jooksul. Rahvusvaheline biennaal paneb Tallinna kunstiprofessionaalide ja -publiku jaoks kaardile, aitab leida uusi väljundeid Eesti kunstnikele ja koostööprojekte kohalikele loomeasutustele,” selgitab Orn biennaali olulisust.

Tänavuse biennaali teema “Globaalne keel” raames otsitakse universaalset kommunikatsioonisüsteemi, mille abil saaksime omavahel suhelda soost, rassist, päritolust, haridusest ja religioonist sõltumata ning seda paradoksaalses olukorras, kus oleme üksteisele aina lähemal, ent samas jääme üha kaugemaks. Globaalne keel võiks luua pinna üksteisemõistmisele ja pakkuda lahendusi ühistele üleilmsetele väljakutsetele, mis on aktuaalsemad kui iial varem. Biennaal seab hüpoteesi, et selliseks keeleks võiks olla kunst ja kultuur ning küsib, mida me selle rakendamisel võidaksime ja kaotaksime.

„Keeled ja kultuuriidentiteedid on lõimelõngadena inimkonda koos hoidnud. Mitmed neist on  välja veninud, lahti rebenenud, kokku põimitud või hoopis ära uhutud,” selgitab biennaali korraldaja Andra Orn oma kuraatoripositsiooni. “Kuidas leida aga ühine arusaam, mis peegeldaks tänast reaalsust ja aitaks meil kohaneda aina kiiremini toimuvate muutustega? Kas on olemas universaalne keel, mis aitaks meil erinevaid arusaamu mõista ning üksteist toetada? Kas saame globaalsete väljakutsetega silmitsi seismisel hakkama ilma ühise keeleta?” küsib kuraator.

Tallinna Biennaal toimub tänavu 2.-30. juulini. Pea kuu aega vältava programmi raames toimub mitmeid erakordseid kunstisündmusi, näitusetuure ja performance’id, traditsiooniks muutunud kunstinädala sündmused leiavad aset biennaali avanädalal. ”Suvine kunstisuursündmus viib kunstipubliku loomemaailma põrandaalustesse, kus peavoolu seatud normidele ja ootustele vastamisest olulisem on vajadus katsetada ja leida viis väljenduseks,“ sõnab Orn.  „Esimesi täpsemaid uudiseid programmi kohta loodame publikuga jagada üsna pea. Kindlasti mahub programmi Vabaduse väljaku suur kunstipäev, tuurid galeriides ja näitusesaalides, kohtumised kunstnikega ja palju muudki,“ lisab ta. 

Tallinna Biennaali programmi täiendatakse jooksvalt veebilehel www.tallinnabiennaal.ee.

Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“.

Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.

Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.

Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses. 

11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini. 

31. mail Põhjala tehases toimunud 36. ERKI Moeshow tõi lavale kümme omanäolist kollektsiooni, pakkudes publikule moekunsti kõige värskemat ja julgemat palet. Selleaastase teema „Tund enne homset” kaudu uurisid Eesti Kunstiakadeemia tudengid põlvkonda, kelle jaoks vabadus ja vastutus on lahutamatult seotud.

ERKI Moeshow’l jagati auhindu kolmes kategoorias – valmisrõivad (Prêt-à-Porter), mood kui kunst (Fashion as Art) ning uuenduslikud töövõtted moekunstis (Innovative Approaches in Fashion) – ning rahval oli võimalus valida ka oma lemmik.

Nüüd on ERKI Moeshow loominguline energia ja julged ideed jõudnud Tallinna Kaubamaja Naistemaailma, kus avatud näitus ja pop-up toob külastajateni valiku tänavuse moesündmuse eredamatest töödest. Näitusel saab näha disainerite Kristina Oja, Linda Teemägi, Mihhail Zaytsevi ja Cristopher Siniväli kollektsioone.

Näitus on tasuta ning avatud kuni 29. septembrini.