Foto: Kaupo Kikkas
Sellel aastal astub põhiprogrammis üles 40 koosseisu 18-st riigist. Kümnepäevane muusikapidu on mitmes mõttes piire avardav. Kui festival on aastast aastasse pakkunud mitmekesist muusikažanrite valikut ning tegelenud jazzivaldkonna populariseerimisega, siis sel aastal tuleb ainuesitlusele geograafilisi piire ületav eriprojekt “Antarktika 200”, mille helikatkendid salvestati polaarkõrbes. Ühtlasi on sel aastal tavapärasest rohkem koosseise juhitud naiste poolt, täpsemalt 17 esitajat 40-st.
Hingemuusika austajatele pakub programm rahvusvaheliste vokalistide tähesadu. Lisaks juba varasemalt välja kuulutatud suurnimedele nagu Dee Dee Bridgewater, Cécile McLorin Salvant, Cyrille Aimée, Flora Purim ja Airto Moreira, lisandusid põhiprogrammi mitmed mainekad artistid – tuntumaid India muusikud maailmas, löökpillimängija Trilok Gurtu, ameeriklasest Grammy nominent, trummar ja jazzvokalist Jamison Ross ning Ameerika soulilaulja ja laulukirjutaja Avery*Sunshine. Elektroonilisema kõlaga minimalismi esindab festivalil atmosfäärilise helikeelega Saksa pianist Niklas Paschburg, ambientse kõlaga Islandi duo Hugar ja mitmed teised tähelepanu väärivad koosseisud.
Tänavu on Jazzkaare raames tunda ka pidustuste hõngu. Festivali avavad Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu kontserdiga „Kooskõla lahkhelid“ – sel aastal täitub meestel 10 aastat esimese ühiskontserdi “Kooskõla” esitlemisest Jazzkaarel. Numbrite maagiat pakuvad ka Kadri Voorand ja Liisi Koikson. Hiljuti Eesti Muusikaauhindadel Aasta Jazzalbumi auhinna võitnud Voorandil täitub 15 aastat Jazzkaare debüüdist. Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand esinevad sel puhul keelpillidele loodud eriprojektiga. Koiksonil täitub 15 aastat auhinnatud jazzalbumi “Väike järv” väljaandmisest. Selle auks teeb muusik kummarduse möödunule ning taasesitab armastatud muusikapalasid kõnealuselt plaadilt.
“Pean oluliseks, et alati oleks festivalil esindatud parim Euroopa jazz. Kõige sügavamat ja kaunimat elamust on oodata Norra-Rootsi triolt Rymden eesotsas vaimustava pianisti ja helilooja Bugge Wesseltoftiga. Lisaks olen 30 aastat jälginud hulljulgete ideedega suurepärase kitarristi Marc Ribot’ loomingut, nüüd jõuab ta Jazzkaarele oma punk-jazz ansambliga Ceramic Dog. Sellist muusikalist mitmekesisust nagu on Jazzkaarel kohtab harva,” tutvustab festivali kunstiline juht Anne Erm festivali selleaastast kontseptsiooni.
Tutvu festivali kava ja artistidega kodulehel. Jazzkaare piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ja www.piletilevi.ee.
Anemooni lood räägivad sellest, kuidas kaasaegsete tehnoloogiate, ühiskondlike lõhede, eelduste ja ootuste, kliimakatastroofi ja hedonismi keskel peab vastu kummaline loodusnähtus – inimene. “Anemooni muusika mängib kriipivate teemade ja vastuoluliste tunnetega, kord läbi huumoriprisma, kord vihase tõsidusega. Paljud laulud on saanud alguse minu ja Anna Regina kirjanduslikest inspiratsioonidest ning puurivad helide ja tekstide kaudu inimhinge sisemiste pingete, lahendamata probleemide ja maailma müstilise segaduse keskmesse,” sõnab Anett Tamm.
“Anemoon on minu jaoks väga oluline kooslus, kus ennast muusikuna väljendada. See on võimalus siduda muusika ning tekstid mulle olulistel teemadel. Väga inspireeriv on meie koosseisu žanriülesus – me ei välista ühtegi mõjutust, vaid segame julgelt erinevaid esteetikaid, mis meie muusikat teenivad,” lisab Anna Regina Kalk.
Anemooni muusikalist maailma täiendavad Kristjan-Robert Rebane basskitarril ning Martin Petermann löökpillidel. Kollektiiv seab fookuse improvisatsioonile, vabadust andvale ja üllatusterohkele väljendusviisile, mis võimaldab nii üksteise usaldamist kui ka provotseerimist. Anna Regina ja Aneti kompositsioone ühendab põhjamaiselt karge helikeel ning muusikas tervislikule kõhklusele ruumi jätmine.
Lühialbumi “Land of Expectations” on miksinud Martin Petermann ja masterdanud Michal Kupicz, album ilmus plaadifirma alt NANANA Records. Lühialbumile ilmub järg “Silverware” 2026. aasta teises pooles. Anemooni järgmine esinemine toimub Soomes, 24. juulil festivalil Raahe Jazz.
Kuula uut lühialbumit Spotifyst!
“Lugu “veel 1 minut” räägib ühest lühikesest, intensiivsest armumisest välismaal – inimesest, keda tundsin vaid nädal aega,” kirjeldab loo tausta ning loomisprotsessi Norman ise. “Suhtlus oli lihtne, huvid kattusid, tegelesime mõlemad muusikaga, ja kontakt tundus loomulik. Ometi jäi meie vahele mitmeid takistusi. Kuigi sümpaatia oli mõlemapoolne, pidime tunnistama, et reaalsus ei toetanud meie koosolemist. Kahe kuu jooksul olime teksti teel emotsionaalselt väga seotud, aga lõpuks tuli otsus: olla aus ja minna lahku. Naljakas öelda “lahku minna”, kui me polnud kordagi füüsiliselt koos, ent vaimselt olime väga lähedal, ja sellest me ka lahti lasime. Selle looga soovisin kirjutada kõige ilus-kurvemat lugu, mida suutsin ette kujutada. Koosveedetud hetked olid siirad ja erilised, aga pidid lõppema.”
Loo kirjutamine toimus koos Kelly Vaskiga ja sarnanes Normani sõnul pigem teraapiasessioonile. “See oli esimene kord, kui ma lubasin kellelgi olla osa sellest protsessist nii sügavalt. Mäletan, kuidas Kelly ütles, et just see ausus pani loo teise salmi paika – täpselt nii, nagu see pidigi olema.” Muide, enamik instrumendid mängis Norman sisse ise oma Mustamäe korteris.
Koos singliga avaldas Norman loole “veel 1 minut” ka muusikavideo, mille autor on Velle Tamme.
