Foto: Kaupo Kikkas

Piire avardav Jazzkaar avaldas põhiprogrammi

Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu

Baltimaade suurim jazzifestival Jazzkaar on avalikustanud oma põhiprogrammi. 17.-26. aprillini toimuv festival toob lavalaudadele Grammy võitjaid ja nominente, eriprojekti “Antarktika 200” ning palavalt armastatud kodumaised koosseisud.

Sellel aastal astub põhiprogrammis üles 40 koosseisu 18-st riigist. Kümnepäevane muusikapidu on mitmes mõttes piire avardav. Kui festival on aastast aastasse pakkunud mitmekesist muusikažanrite valikut ning tegelenud jazzivaldkonna populariseerimisega, siis sel aastal tuleb ainuesitlusele geograafilisi piire ületav eriprojekt “Antarktika 200”, mille helikatkendid salvestati polaarkõrbes. Ühtlasi on sel aastal tavapärasest rohkem koosseise juhitud naiste poolt, täpsemalt 17 esitajat 40-st.

Hingemuusika austajatele pakub programm rahvusvaheliste vokalistide tähesadu. Lisaks juba varasemalt välja kuulutatud suurnimedele nagu Dee Dee Bridgewater, Cécile McLorin Salvant, Cyrille Aimée, Flora Purim ja Airto Moreira, lisandusid põhiprogrammi mitmed mainekad artistid – tuntumaid India muusikud maailmas, löökpillimängija Trilok Gurtu, ameeriklasest Grammy nominent, trummar ja jazzvokalist Jamison Ross ning Ameerika soulilaulja ja laulukirjutaja Avery*Sunshine. Elektroonilisema kõlaga minimalismi esindab festivalil atmosfäärilise helikeelega Saksa pianist Niklas Paschburg, ambientse kõlaga Islandi duo Hugar ja mitmed teised tähelepanu väärivad koosseisud.

Tänavu on Jazzkaare raames tunda ka pidustuste hõngu. Festivali avavad Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu kontserdiga „Kooskõla lahkhelid“ – sel aastal täitub meestel 10 aastat esimese ühiskontserdi “Kooskõla” esitlemisest Jazzkaarel. Numbrite maagiat pakuvad ka Kadri Voorand ja Liisi Koikson. Hiljuti Eesti Muusikaauhindadel Aasta Jazzalbumi auhinna võitnud Voorandil täitub 15 aastat Jazzkaare debüüdist. Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand esinevad sel puhul keelpillidele loodud eriprojektiga. Koiksonil täitub 15 aastat auhinnatud jazzalbumi “Väike järv” väljaandmisest. Selle auks teeb muusik kummarduse möödunule ning taasesitab armastatud muusikapalasid kõnealuselt plaadilt.

“Pean oluliseks, et alati oleks festivalil esindatud parim Euroopa jazz. Kõige sügavamat ja kaunimat elamust on oodata Norra-Rootsi triolt Rymden eesotsas vaimustava pianisti ja helilooja Bugge Wesseltoftiga. Lisaks olen 30 aastat jälginud hulljulgete ideedega suurepärase kitarristi Marc Ribot’ loomingut, nüüd jõuab ta Jazzkaarele oma punk-jazz ansambliga Ceramic Dog. Sellist muusikalist mitmekesisust nagu on Jazzkaarel kohtab harva,” tutvustab festivali kunstiline juht Anne Erm festivali selleaastast kontseptsiooni.

Tutvu festivali kava ja artistidega kodulehel. Jazzkaare piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ja www.piletilevi.ee.

Veel sarnaseid artikleid


Heleza
Foto: Martin Kosseson

Heleza andis välja albumi „mis oleks võinud olla?“

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit. 

Veel sarnaseid artikleid


Some Times
Foto: Sadu-Triste Juurikas

Konkursivõidust sündinud jazzduo Some Times avaldas debüütalbumi

Jazzduo Some Times ehk Mikk Kaasik ja Marten Männa andsid täna, 2. oktoobril välja oma debüütalbumi “Oddly Even”. Kümne looga plaadil mängivad duo kõrval 13 tunnustatud Eesti muusikut, nende seas Heikko Remmel (basskitarr) ja Aleksander Paal (saksofon).

Some Times sai alguse MUBA-s rütmimuusikat õppinud Kaasiku ja Männa loomingulisest koostööst. Nende esimene ühine lugu, „Oddly Even“, valmis Uno Naissoo nimelise heliloomingu konkursi jaoks ning tõi neile konkursivõidu. Võidukas konkursitöö pani aluse nende edasisele loomingulisele partnerlusele. Sama lugu on nüüd saanud ka debüütalbumi nimilooks.

Some Timesi tuumik on Kaasiku ja Männa duo, kuid nad hoiavad end tahtlikult vabana nii žanris, koosseisus kui instrumentide valikus. “Selle plaadi sisse on pakitud väga palju. Tahtsime muusikalised uksed jalaga maha lüüa ja panna siia plaati kõik, mis meis on.” ütleb Kaasik plaadi olemuse kohta.

Albumi “Oddly Even” esitluskontsert toimub 29. novembril Kultuurikatlas. Laval on lisaks duole ka Märten Lehto, Jaagup Jürgel, Samuel Kurvits, Allan Järve, Johannes Kiik, Nikita Korzoun, Aleksander Paal, Uku Konsap, Tripletone ja erikülalised. Piletid on müügil Piletikeskuses.

Kuula uut albumit siit!

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid