Foto: Stina Kase
„Võimalus kasutada oma loomingus ühe Eesti legendaarseima kunstniku töid on harukordne ja eriline. Olen koostöö üle väga rõõmus. Lisaks põnevusele on kogu protsess mind loomingulises mõttes palju arendanud ja innustanud,” jagab Lilli oma emotsioone.
„Kuna Adamson-Eric oli väga viljakas kunstnik, siis tema tuhandetest töödest koosnevate kogude läbitöötamine vajas põhjalikku süvenemist. Omaette protsess oli ära tunda just see loominguosa, mis minu kollektsiooni sobituks. Lõpuks jäid sõelale tööd tema viimasest loomeperioodist ehk aastatest 1967−1968 – sinivalge keraamikakomplekt ja kohvik Tallinnale loodud maaliseeria. Lisaks pakkusid inspiratsiooni Adamson-Ericu 1930. aastate lõpus tehtud näomotiive ja loomi-linde kujutavad pliiatsijoonistused, millest said kleitide paelaplikatsioonid.”
Lilli Jahilo kevadsuvine kollektsioon on mitmekülgne ning nii vormi- kui ka kangakäsitluse mõttes senisest vabama tunnetusega. Eritellimusel valminud digitrükis siidsatiin on saanud voogava kuju avaralõikelistes kaftanites ja maksikleitides. Esimest korda on kollektsiooni jõudnud ka eksklusiivtrükiga puuvillased kleidid, mis sobituvad hästi kiire elutempoga naise garderoobi. Comeback’i teevad retrohõngulised teksa- ja siirsakar-kangad, mis ideeliselt haakuvad Adamson-Ericu ajastu moetunnetusega. Kindel koht on jätkuvalt pidulikel, n-ö punase vaiba ja kokteilikleitidel, mis on kujunenud Lilli Jahilo moemaja signatuuriks.
Adamson-Ericu muuseumi direktor Ülle Kruusi sõnul oli meeldiv kogeda Lilli Jahilo lähenemist – põhjalikkust ja huvi. „Vaatasime koos muuseumi kunstikollektsiooni, milleks kulus tunde, kokkuvõttes lausa päevi. Enim inspireerisid moeloojat Adamson-Ericu tarbekunstikavandid, abstraktsed dekoratiivmaalid ning portselanmaali mänguline ja dünaamiline sini-valge maailm.” Kruus lisab, et „loominguline dialoog” on ilmselt parim sõnapaar seda koostööd kirjeldama. „Kaasaegsed ja ajatud mõtted said omavahel kokku. Uue ajastu tegija Lilli Jahilo viis Adamson-Ericu toonased maalilised ideed tänapäeva rõivamoodi.”
Vaata kaunist tulemust altpoolt, kollektsiooni lookbook’ist!
„Minu esimene sõna ei olnud „emme“. See oli „lillekesed“,“ meenutab Sofia. Lilled saatsid teda lapsepõlvest alates, ent alles hiljem omandas erilise tähenduse ka muinasjutt seitsme kroonlehega võlulillest. „Mitte sellepärast, et võlulill täitis soove, vaid sellepärast, et ta rääkis lootusest.“
Täna tähendavad need seitse kroonlehte Sofia jaoks midagi hoopis muud. Mitte seitset soovi, vaid usku, et isegi kõige pikema talve järel on võimalik uuesti õitsema hakata. “Sest ma usun, et ilu ei ole lihtsalt midagi, mida vaadata. Ilu annab jõudu elada. See võib peituda metsas, kevadises taevas, kallistuses või kellegi soojas pilgus. Ilu tuletab meelde, et lootus ei kao. Mõnikord peitub lootus lihtsalt talve all,” lisab disainer.
Kollektsioonis “BLOOM” võib õis avaneda tervikuna või ilmuda vaid vihjena – kroonlehe, seemne või hommikukastet meenutava detailina. Kõik ehted valmivad hõbedast ja täielikult käsitsi, vahast vormimisest valamise ning viimistlemiseni. Halliku jaoks märgib see ühtlasi teadlikku naasmist füüsilise valmistamise juurde pärast aastaid digitaalsete tehnoloogiate uurimist.
„Ma ei soovinud, et õied oleksid täiuslikult sümmeetrilised. Loodus ei ole sümmeetriline. Ka inimene mitte,“ ütleb Hallik. Just käe jälg ja väikesed ebakorrapärasused annavadki kollektsioonile selle iseloomu – ajal, mil täiuslikku vormi saab masinaga aina hõlpsamini korrata, muutub nähtav inimlik puudutus omaette väärtuseks.
Kollektsioon on saadaval SOMA veebipoes, valitud Goldtime’i kauplustes üle Eesti ning Tallinn Design House’i poes.
Kui UPMADE IN.EE näitus tõi Toronto publiku ette ligi 40 Eesti disaineri tööd, siis fotosessiooniks kureeriti sellest eraldi moeseeria, kus kohtuvad rõivad, ehted, kudumid, jalanõud ja aksessuaarid. Kaamera ette jõudsid kodumaised disainerbrändid CAROLXOTT, Tijn Nelemans, Oksana Tandit, Reet Aus, Studio Luks, Karlotta Design, Studio Annreal, Lentsius, Liina Viira, Eve Hanson Design, Anneli Tammik Jewellery, Piret Loog, Miurio, Kirill Safonov ja Nons Barefoot.
Torontos kohapeal valminud fotoseeria ei olnud tavapärane stuudiovõte – pildistamine toimus publiku ees osana Circular Threads programmist, kus moe kõrval räägiti ringdisainist, tekstiilijäätmetest ja moetööstuse võimalustest vähendada sõltuvust pidevast uute esemete tootmisest.
Zelaya fotodel saavad eri käekirjaga Eesti disainerite tööd ühise rahvusvahelise moeseeria vormi ning näitavad, kui erinevalt võib tänapäeval kestlikku moodi tõlgendada – rekonstrueeritud rõivastest ja upcycling’ust kuni ehete, aksessuaaride ja eksperimentaalsemate siluettideni.
Toronto ei jää fotode ainsaks peatuspaigaks. Circular Threads moeseeria jõuab sügisel Eestisse ning seda esitletakse 28. septembrist 4. oktoobrini toimuva Disainiöö 2026 festivali raames.
Vaata Mauricio Zelaya Torontos jäädvustatud moeseeriat galeriist!
