Margot Vaaderpass on Eestist pärit naisterõivaste disainer, kes ühtlasi tegeleb ka tootedisaini ja sisekujundusobjektidega. Keskendudes erinevatele toormaterjalidele ning tootmisvõimalustele, on ta disainerina seadnud endale eesmärgiks leida uusi ja keskkonnasõbralikumaid viise moemaailmas tegutsemiseks.

Kui rääkida Margoti taustast, siis, lõpetanud bakalaureusekraadi õpingud moedisaini erialal, mille käigus õppis ta nii Taanis kui ka Hispaanias, töötas Margot disainerina kodumaise moebrändi Ivo Nikkolo juures. Jätkates oma loomingulist arenguteed, otsustas ta kolida Londonisse ja 2018. aasta novembris esitles ta multidistsiplinaarsel näitusel „A Sustainable Future” oma esimesi katsetusi jätkusuutliku disaini vallas. Varem samal aastal valiti Margot maineka Itaalia kudumivõistluse „Feel The Yarn” võitjaks, mida kajastasime ka Portaili veergudel. Lisaks näitas ta sama aasta detsembris koostööprojekti biodisaini valdkonnas Burberry Material Futures Research Group näitusel Londonis. Samuti õnnestus tal luua zero waste põhimõttel kudumite minikollektsioon Christopher Raeburni 2019. aasta sügistalvise kollektsiooni jaoks, mida esitleti tänavu jaanuaris London Fashion Weekil osana Christopher Raeburni 10. aastapäeva kollektsioonist. Täna on Margot värske Royal College of Art lõpetaja, omandanud magistrikraadi naisterõivaste disainis ning spetsialiseerudes kudumitele. Aplaus!

Ja nii jõuame ühtlasi ka kollektsioonini, mida Portailil on au oma lugejate ette tuua. Nimelt tegeleb Margoti magistrikollektsioon samuti jätkusuutliku moe teemadega. Oma lõputöö eesmärgiks seadis ta uurida, millised võimalused on moetööstusel muutuda läbimõeldumaks ja keskkonnasõbralikumaks, keskendudes sealjuures minimalistlikule esteetikale ning kasutades jätkusuutlikumaid toormaterjale ja tootmisviise. Lõputöö osana loodud „garderoob” peegeldab nii vintage- kui ka kaasaegsete spordirõivaste elemente, kombineerides neid 19. sajandi vabaaja ülikondadest ja alusrõivastest saadud mõjutustega. Kollektsiooni eesmärk on nihutada kaugemale piiri selles, mida moemaailm on harjunud jätkusuutliku disainiga seostama. Lisaks keskendub kollektsioon mugavusele ja lihtsasti kombineeritavusele ning otsib võimalusi, kuidas anda minimalistliku disainikeele kaudu rõivaste kandjale enesekindlust ning sisemist jõudu, keskendumata liigselt silmatorkavale moele.

„Hetkeseisuga on moetööstuse üks suurimaid keskkonnamõjureid toormaterjalide tootmine. Väidetavalt on 60% toote mõjust meid ümbritsevale keskkonnale seotud materjalide valikuga,” räägib Margot. Seega leiab ta, et disainerina on oluline teha valikuid kiudude ja materjalide kasuks, mille mõju keskkonnale oleks võimalikult väike. Sel põhjusel kasutaski ta ka oma lõputöös ainult kontrollitud kvaliteediga naturaalseid materjale ja jääb tulevikuski püüdlema monokiududel põhineva disainilähenemise poole, mis võimaldab kangaid hilisemas faasis kergemini ümber töödelda ning mille lagunemisaeg looduses on kordades lühem. 

Ning lõpetuseks. Kõik kollektsioonis olevad kootud esemeid on loodud fully fashioned meetodil, mis tähendab oluliselt jäätmevabamat tootmisprotsessi. Sellest inspireerituna on Margot otsinud ka võimalusi, kuidas tavapäraselt cut and sew tehnoloogial valmistatud rõivaid, nagu näiteks bleisereid või mantleid, toota väiksemate kadudega ning seega ka keskkonnasäästlikumalt.

Vaata Margoti lõpukollektsiooni allolevast galeriist! Ja me lubame, et me ei pane pahaks, kui sul tekib tahtmine nähtule arvutiekraani ees aplodeerida.

Margot Vaaderpassi tegemistel soovitame silma peal hoida Instagrami-kontol @margotvaaderpass.

Käesoleval nädalal tõid kodumaine moemärk Ivo Nikkolo ja rendiplatvorm Rentalier koostöös turule järjekorras teise jätkusuutliku moekollektsiooni, mis on mõeldud ajatut disaini ja teadlikku tarbimist hindavale kaasaegsele naisele.

Selle hooaja kollektsiooni moodustavad neli elegantset kleiti, mis on disainitud erinevatele kehatüüpidele ning sobivad kandmiseks erilistel suvesündmustel. Kollektsiooni iseloomustavad pehmed pastelsed toonid, lendlevad kangad ja figuuri rõhutavad lõiked. Kollektsiooni eesmärk on endiselt sama: tähistada nii isikupära kui ka jätkusuutlikku mõtteviisi.

„Rõivaste laenutamine on Eesti moes uus suund, mis võimaldab kombineerida juba kapis olevaid minimalistlikke igapäevarõivaid harvem kantavate luksuslike esemetega, ilma vajaduseta igaks eriliseks sündmuseks uus rõivaese soetada,“ räägib Rentalieri asutaja Josefine Vaher-Vahter, lisades, et laenutamine on jätkusuutlik ja taskukohane viis, kuidas tippmoodi nautida – ning tarbijate huvi laenutamise vastu on järjest kasvamas.

„Oleme ülimalt meelitatud, et esimene ühine koostöö sai naiste poolt nii soojalt vastu võetud, et saime taas pead kokku panna ja koos Ivo Nikkolo tiimiga uue kevad/suvi kollektsiooni disainida,“ sõnas Vaher-Vahter.

„Soovisime pakkuda rõivaid, mis tunduvad eksklusiivsed, kuid samas mitmekülgsed – luksuslikud, kuid ilma pikaajalise kohustuseta,“ lisas Baltika brändivisuaali ja piirkondliku jaemüügi juht Steffi Saava-Kingisepp. „Rendimood võimaldab ligipääsu kaunitele disainidele ilma raiskamiseta, toetades nutikamaid garderoobivalikuid ja ringsemat moetarbimist.“

Tutvu kollektsiooniga galeriis!

Kollektsioon on juba laenutamiseks saadaval eksklusiivselt Rentalieris. Uuri lisa rentalier.eu.

26. septembril kogunesid Viru Keskuses Targa tarbimise päeva raames Eesti eesrindlikumad disainerid, ettevõtjad, teadlased ja jätkusuutlikkuse valdkonna eestvedajad, et jagada mõtteid moemaailma tuleviku üle. 

Päeva vältel toimunud paneelides jagasid oma mõtteid ja kogemusi moetööstuse mõjudest koos võimalike lahendustega  Kerli Kant-Hvass (tekstiilide ringmajanduse arendaja ja konsultant), Kaido Kukk (UPM Kymmene viitsepresident), Tiia Plamus (TalTech’i Tekstiilitehnoloogia labori juhataja, tekstiilitehnoloogia kaasproffessor), Cärol Ott (EFF 2024 jätkusuutliku moe auhinna saanud disainer, upcycling moe eestkõneleja), Katrin Kuldma (omanimelise moemaja looja ja omanik, kestliku kvaliteetmoe eestkõneleja), Nelli Pormeister (Sportland Grupp, jätkusuutlikkuse juht), Kristel Martis (Viru Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuht), Kaie Kaas-Ojavere (ettevõtte KIUD kaasasutaja ja tekstiilijäätmete väärindaja), Karin Kreek (Eesti moebrändi Woolish disainer), Kerli Reinsberg (Uuskasutuskeskuse jaekaubandusjuht) ja Key Külaots (Estonian Fashion Festival Tegevjuht).

Toome välja 15 tarkusetera, mis nendest vestlustest kõlama jäid:

1. Järjest rohkem näeb inimesi riietumas isikupäraselt, rõivad on eneseväljenduse viis. On jätkusuutlikum leida enda stiil ja soetada neid riideid, mille puhul sina ise tunned, et need sobivad sinule. Trende ei tasuks liigselt järgida.

2. Enne kui hakkad oma garderoobi täiendama, tee eeltööd. Tutvu brändide väärtustega ja sellega, mille eest nad seisavad. Pööra tähelepanu sellele, kas toode, mida soetad, tuleb reguleeritud taustsüsteemist. Euroopa Liidu regulatsioonid on väljatöötatud meie ja meie keskkonna kaitsmiseks. Kui soetatav toode tuleb platvormilt, kus ühtegi regulatsiooni ei ole, siis tasub peast läbi lasta mõtted: milline on selle tootmise mõju keskkonnale; kas selle kangas võib olla mürgine; kas inimene, kes on selle toote kokku õmmelnud, saab oma palga eest pere toidetud.

3. Rõivamudelit välja valides, mõtle läbi, mis on sul kapis juba olemas. Kas sul on tooteid, millega uut toodet kombineerida? Isikliku stiili leidmine annab siin suure eelise.

4. Võimalusel vali looduslik materjal nagu: puuvill, lina, siid, vill, naturaalnahk jne. Miks? Sest see on biolagunev.

5. Võimalusel vali monomaterjal, see tähendab 100% ühest ja samast kiust materjal, näiteks 100% puuvill. Miks? Sest seda on tulevikus palju lihtsam uueks kangaks ümbertöödelda ja on vähem tõenäoline, et see lõpetab prügina.

6. Teadlased töötavad kangakiudude eraldamise tehnoloogiate kallal, kuid see protsess on sageli toksiline ja teekond paremate lahendusteni veel pikk.

7. Teine eelistus looduslikule monomataterjalile võiks olla kord juba kasutuses olnud kiust taastoodetud kangas, näiteks ümbertöödeldud polüester.

8. Ostes jäta liigne pakend soetamata. Kas sa ikka vajad seda paber- või kilekotti ostu juurde? Kui pakend on ilmtingimata vajalik, kasuta seda korduvalt ning sorteeri hiljem korrektselt.

9. Isikupäraseid tooteid on gardeoobis head toetama klassikalised esemed. Need kestavad garderoobis ja sobituvad paljude olemasolevate ja tulevaste esemetega sinu kapis.

10. Hoolitse! Jälgi tootesilte ja neil olevaid hooldusjuhendeid. Ära pese oma riideid ilma vajaduseta. Võimalusel puhasta vaid rõiva plekiline koht. Kui pesed, pese õrnalt. Ära kuivata riideid kuivatis! Nii liigne pesu kui ka kuivati kasutamine kulutavad riideid. Lisaks paiskab sünteetiliste materjalide pesemine mikroplastikut läbi äravooluvee meie pinnasesse ja veekogudesse. Mida rohkem pesed, seda rohkem mikroplastikut.

11. Kui sinu naturaalsest materjalist musta eseme värv on tuhmunud, saab selle muuta uueväärseks näiteks Viru Keskuses asuv Tubli Rätsep, kes hakkab alates oktoobri keskpaigast pakkuma musta värvi uuendamise teenust. Nahast esemeid kaitse pikema ea nimel viksides. Eelista selleks ökoloogilisi vahendeid nagu vaha. Seemisnahast või kangast jalatsid saad aga kaitsta impregneerides.

12. Paranda! Uued tallad jalanõudele, uus lukk kotile – siin aitavad näiteks Kingaabi meistrid. Mantlil on nööp eest ära? Õmble ette uus. Kui enda oskuseid ei usalda, aitab õmblus- ja rõivaste parandustöödega rätsep.

13. Kui väsid tootest emotsianaalselt, kaalu eseme uueks disainimist ehk upcycling’ut. See tähendab, et mitmest vanast särgist võib saada kleit või pikkadest pükstest lühikesed püksid. Sageli saavad oma esimese elu ära elanud meesterõivad uue hingamise ja kasutuse hoopis naiste riidekapis.

14. Kui korralik ja kandmiseks sobiv rõivas on end sinu jaoks ammendanud ja sa siiski ei soovi seda uueks disainida, anna see uuele ringile kellegile teisele kandmiseks. Viru Keskuses saad need rõivad tuua ja ära anda Uuskasutuskeskuse kappi, Kaubamaja Naistemaailma, ARKETi, Massimo Dutti või ZARA kauplustesse. Kulunud, määrdunud või auklik rõivas uuele ringile andmiseks ei sobi. Seda ei tohi visata ka olmeprügi hulka, eriti mitte sünteetilisest kangast rõivast. Selle asemel tuleb sellised rõivad viia jäätmejaama.

15. Moodi saab armastada ka vastutustundlikult!