Juunis avatakse Tallinnas Stockholmi juurtega rahvusvaheliselt tunnustatud Fotografiska. See on kohtumispaik, kus saavad kokku fotokunst, hea toit, muusika, disain ja avatud mõtteviis. Nelja esimese avanäituse seas on Briti fotograaf Jimmy Nelsoni „Austusavaldus inimkonnale“ (Homage to Humanity), mis viib vaataja erakordsele teekonnale maailma kaugeimatesse ja ilusaimatesse paikadesse.

Jimmy Nelson on ühtaegu nii lavastaja, stenograaf kui fotograaf. Oma fotode puhul pöörab ta suurt tähelepanu detailidele ja valmistab pildistamispaigad alati põhjalikult ette, kus rolli mängivad vormid, värvid ja valgus. Nelson töötab ainult naturaalse valgusega, mis nõuab tulemuse saamiseks palju aega. See tähendab, et fotograaf võib pelgalt ühe pildi kallal töötada tunde ning isegi päevi, kuni õige valgus aitab tal jõuab selleni, mida otsib – lummav maagiline atmosfäär.

Näitus sisaldab ka pilte, mis on tehtud nüüdseks juba 20 aastat tagasi. Aja möödudes kontseptsioon küll täiustub, ent idee säilib. „Oluline on dokumenteerida seda, mis on meie ümber enne, kui see hääbub,“ ütleb Jimmy Nelson lisades, et kui see kaob, siis jääme ka ise millestki ilma. „Me kaotame oma päritolu, kus on me juured.“

„Austusavaldus inimkonnale“ on mahukas näitus, kus saab näha ligikaudu sadat tööd. „Meil on suur au, et seda konkreetset Nelsoni näitust näeb maailmas esimesena siin Eestis. Edasi liigub väljapanek Fotografiska Stockholmi ja Fotografiska New York’i,“ kirjeldab Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja sisujuht Rain Tamm.

Ehkki Jimmy Nelson reisib üle maailma, Siberi tundratest Vaikse ookeani saarteni, on tema fotodel alati midagi ühist – suhe eri kultuuridega. Fotograafi ja pildistatavate vahel kujuneb usaldus, mõistmine ja julgus olla haavatav, seda ka siis, kui vahele tuleb keelebarjäär. Ta asetab põliselanike kogukonnad piltlikult öeldes poodiumile, et oma loomingu kaudu näidata inimese väärikust. „Ma tahan avastada kultuure, neid au sees hoida, tõsta pjedestaalile ja öelda: „Vaadake, kui ilusad need inimesed on!”,“ kirjeldab artist ise.

Rain Tamme sõnul õhkub Nelsoni töödest heas mõttes uhkust ja eneseväärtust: „Kui ühel hetkel võib tunduda, et fotod tulevad vaatajale endale hästi lähedale, siis nagu Nelson ise ütleb, tuleb neid võtta kui peeglit. Nii näeme hoopis iseendid ja me ju kõik soovime, et meid portreteeritaks austusega.“

Nelsoni loomingut täiendab 2019. aastal Webby Award tunnustuse pälvinud mobiilirakendus, millega saab näitusel iga fotot skaneerida ja seejärel ärkavad staatilised pildid ellu. Vaataja näeb ühe või teise konkreetse foto puhul kaadritaguseid stseene ja saamislugu. See võimaldab inimestel mõista tööprotsessi ja näha, mis on lugu pildi taga.

Näitus „Austusavaldus inimkonnale“ on kõikidele huvilistele avatud alates 20. juunist Fotografiska Tallinnas, mis asub Telliskivi Loomelinnaku südames hoones, mida senini tunti Punase Maja nime all. Jimmy Nelsoni kõrval on avanäituste seas veel kolm autorit: Anja Niemi (Norra), Pentti Sammallahti (Soome) ja Anna-Stina Treumund (Eesti).

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.

Suvehooaeg saab Fotografiskas hoo sisse juba sel nädalal, mil avaneb kaks uut näitust. Suurnäitus „Fotograafia jõud“ toob kokku 127 fotograafi, kelle looming on kujundanud viisi, kuidas maailma nähakse ja mõtestatakse – nende seas Helmut Newton, Robert Mapplethorpe, Richard Avedon ja teised. Samal ajal suunab Fotografiska pilgu fotograafia tulevikule, esitledes piirkonna uut fotokunsti grupinäitusel „Emerging Artists 2026: Baltimaad ja Soome“.

Algav suvi märgib Fotografiska Tallinna 7. tegutsemisaastat. Maja suvine suurnäitus kannab tiitlit  „Fotograafia jõud: nähtavale toodud maailmad“ (Photography in Power: Making Worlds Visible) ning tõstab esile fotokunsti ja kunstnikud, kes on läbi aastate olnud osa Fotografiska rahvusvahelisest ja kohalikust näituseprogrammist. Ülevaatenäitus avab fotograafia erinevaid kihistusi ja selle rolli maailma tõlgendamisel.

Mahukas grupinäitus toob esmakordselt Tallinnasse mitmed fotograafia suurnimed – Newtoni, Mapplethorpe’i ja Avedoni kõrval leiab näituselt ka Paolo Roversi, Refik Anadoli, David LaChapelle’i, Lars Tunbjörki, Herb Rittsi ja teised fotograafia raudvarasse kuuluvad kunstnikud. Taaskohtuda saab ka mitmete publikulemmikutega nagu Alison Jackson, Peter Lindbergh, Pentti Sammallahti, Ellen von Unwerth, Anders Petersen ja Tom of Finland. Samuti leiab näitusesaalist kohalikud kunstnikud, kes on olnud osa Fotografiska Tallinna seitsmeaastasest loost, nende hulgas Toomas Volkmann, Cloe Jancis, Tanja Muravskaja, Kaupo Kikkas, DeStudio ja Anna-Stina Treumund. Ühtekokku lööb näitusel kaasa 127 kunstnikku.

Samal ajal pöördub pilk ka fotokunsti tulevikule. Suurnäituse kõrval avaneb Fotografiskas algatuse Emerging Artists esimene näitus, mis toob esile Baltimaade ja Soome tõusvad fototähed – uue põlvkonna julged ja värsked pilgud, milles joonistuvad välja fotograafia järgmised suunad ja võimalikud tulevikud.

„Uute regionaalsete kunstnike platvormi ja iga-aastase näituse käivitamisega loome ruumi värsketele häältele, toetades loometee alguses olevaid autoreid, kelle pilkudes peegelduvad kaasaja kõige teravamad küsimused,“ kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe.

Rahvusvahelise avatud konkursi kaudu valiti näitusel „Emerging Artists 2026: Baltimaad ja Soome“ osalema kunstnikud piirkonna kõigist neljast riigist. Eestist osalevad näitusel Anna-Liisa Kree ja Andra Rahe, Soomest Karl Ketamo ja Shia Rówan Conlon, Leedust Pavelas Šalaikiskis ja Ieva Baltaduonytė ning Lätist Filips Smits, Annemarija Gulbe, Krišjānis Elviks, Anna Ansone ja Anna Marija Puķe.

Valitud kunstnikud töötavad fotograafilise materjaliga väga erineval moel – lavastades hoolikalt läbimõeldud stseene, vaadeldes ausalt ja mänguliselt iseennast ning ümbritsevat elu või andes seeriate kaudu kuju kaasaegsetele meeleoludele ja ühiskonna varjatud jõujoontele. Näitus avab kaasaegse fotokunsti eriilmelised lähenemised ning toob esile autorite isiklikud, fotograafia kaudu läbitunnetatud kogemused, milles võib ära tunda ka siinsele piirkonnale omaseid visuaalseid vihjeid.

„On harukordne, et hetkeks on meil avatud justkui fotomaailma entsüklopeedia – sa tuled lehitsema lugusid ja avastama maailma, surveta otsustada, kas ja kes sulle rohkem meeldima peab,“ kirjeldab Aasmäe Fotografiska suvist näitusehooaega.

Mõlemad näitused ootavad Fotografiskas avastamist kogu suve vältel – „Fotograafia jõud“ on üleval 6. maist 13. septembrini ja „Emerging Artists 2026“ 9. maist 1. novembrini. Nende kõrval saab tutvuda ka Läti kunstniku Inta Ruka näitusega „Paigad nimega kodu“, mis kannab helges valguses möödunud aegade elu ja vaimu.