Juunis avatakse Tallinnas Stockholmi juurtega rahvusvaheliselt tunnustatud Fotografiska. See on kohtumispaik, kus saavad kokku fotokunst, hea toit, muusika, disain ja avatud mõtteviis. Nelja esimese avanäituse seas on Briti fotograaf Jimmy Nelsoni „Austusavaldus inimkonnale“ (Homage to Humanity), mis viib vaataja erakordsele teekonnale maailma kaugeimatesse ja ilusaimatesse paikadesse.

Jimmy Nelson on ühtaegu nii lavastaja, stenograaf kui fotograaf. Oma fotode puhul pöörab ta suurt tähelepanu detailidele ja valmistab pildistamispaigad alati põhjalikult ette, kus rolli mängivad vormid, värvid ja valgus. Nelson töötab ainult naturaalse valgusega, mis nõuab tulemuse saamiseks palju aega. See tähendab, et fotograaf võib pelgalt ühe pildi kallal töötada tunde ning isegi päevi, kuni õige valgus aitab tal jõuab selleni, mida otsib – lummav maagiline atmosfäär.

Näitus sisaldab ka pilte, mis on tehtud nüüdseks juba 20 aastat tagasi. Aja möödudes kontseptsioon küll täiustub, ent idee säilib. „Oluline on dokumenteerida seda, mis on meie ümber enne, kui see hääbub,“ ütleb Jimmy Nelson lisades, et kui see kaob, siis jääme ka ise millestki ilma. „Me kaotame oma päritolu, kus on me juured.“

„Austusavaldus inimkonnale“ on mahukas näitus, kus saab näha ligikaudu sadat tööd. „Meil on suur au, et seda konkreetset Nelsoni näitust näeb maailmas esimesena siin Eestis. Edasi liigub väljapanek Fotografiska Stockholmi ja Fotografiska New York’i,“ kirjeldab Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja sisujuht Rain Tamm.

Ehkki Jimmy Nelson reisib üle maailma, Siberi tundratest Vaikse ookeani saarteni, on tema fotodel alati midagi ühist – suhe eri kultuuridega. Fotograafi ja pildistatavate vahel kujuneb usaldus, mõistmine ja julgus olla haavatav, seda ka siis, kui vahele tuleb keelebarjäär. Ta asetab põliselanike kogukonnad piltlikult öeldes poodiumile, et oma loomingu kaudu näidata inimese väärikust. „Ma tahan avastada kultuure, neid au sees hoida, tõsta pjedestaalile ja öelda: „Vaadake, kui ilusad need inimesed on!”,“ kirjeldab artist ise.

Rain Tamme sõnul õhkub Nelsoni töödest heas mõttes uhkust ja eneseväärtust: „Kui ühel hetkel võib tunduda, et fotod tulevad vaatajale endale hästi lähedale, siis nagu Nelson ise ütleb, tuleb neid võtta kui peeglit. Nii näeme hoopis iseendid ja me ju kõik soovime, et meid portreteeritaks austusega.“

Nelsoni loomingut täiendab 2019. aastal Webby Award tunnustuse pälvinud mobiilirakendus, millega saab näitusel iga fotot skaneerida ja seejärel ärkavad staatilised pildid ellu. Vaataja näeb ühe või teise konkreetse foto puhul kaadritaguseid stseene ja saamislugu. See võimaldab inimestel mõista tööprotsessi ja näha, mis on lugu pildi taga.

Näitus „Austusavaldus inimkonnale“ on kõikidele huvilistele avatud alates 20. juunist Fotografiska Tallinnas, mis asub Telliskivi Loomelinnaku südames hoones, mida senini tunti Punase Maja nime all. Jimmy Nelsoni kõrval on avanäituste seas veel kolm autorit: Anja Niemi (Norra), Pentti Sammallahti (Soome) ja Anna-Stina Treumund (Eesti).

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com. 

Kai kunstikeskuses avaneb sel nädalavahetusel Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo.

Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.

Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.

Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.

„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.