Rühmituse õhuLoss moodustavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna vilistlastest ehtekunstnikud Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits ja Villu Plink.
Esimene õhuLoss ehitati 1999. aastal Marzee galerii katusekorrusele Hollandis, edasi tulid ülesastumised Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Prantsusmaal, Iisraelis, Hiinas, Lätis. Eestis on esinetud 2001. aastal Rakvere Muuseumis, 2011. aastal Euroopa kultuuripealinna ürituste raames Tallinna Põhja tuletornis ning Evald Okase Muuseumis 2015. aastal.
Möödunud aasta oktoobris maabus õhuLoss taaskord üle aastate Tallinnas, Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi näitustesaalis, väljapanek tähistab koostegutsemise 20. aastapäeva. Näitusel on eksponeeritud rühmituse ehtekunstnike intrigeeriv ja inspireeriv looming, kus muude materjalide hulgas on kasutatud näiteks kuivatatud leiba.
Huvilisi oodatakse laupäeval, 19. jaanuaril kell 15.00 Maarjamäe lossi näituse ringkäigule ehtekunstniku ja Kunstiakadeemia professori Kadri Mälguga, kes on Eesti ehtekunsti koolkonna looja ja üks silmapaistvamaid esindajaid. Ringkäigul on suurepärane võimalus saada ülevaade Eesti ehtekunsti seisust ja rühmituse õhuLoss tegevusest.
Uuri lisa ajaloomuuseum.ee.
Ehtekunstnike näitus “RõhuLoss” on Maarjamäe lossis (Pirita tee 56, Tallinn) avatud kuni 20. jaanuarini teisipäevast pühapäevani kell 10-18.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.