Foto: H&M
Jätkusuutliku moe fännid oskavad seda traditsiooniks kujunenud kollektsiooni kevadeti kauplustesse oodata, ent sellel hooajal üllatab bränd lansseeringuga juba sügisel. Portail rääkis H&Mi loovnõustaja Ann-Sofie Johanssoni ja H&M grupi keskkonnaalase jätkusuutlikkuse juhi Cecilia Brännsteniga kestlikust moest ja peatselt e-poodi saabuvast kollektsioonist.
Miks loob H&M järjepidevalt jätkusuutlikkusele suunatud kollektsioone?
Cecilia Brännsten: “Meie “Conscious Exclusive” on juba traditsiooniks kujunenud kollektsioon, mis keskendub imelistele premium-esemetele ja mis veelgi tähtsam, toob välja jätkusuutlikku moe üha suurenevad võimalused ning fokusseerib tähelepanu arengule ja innovatsioonile. Kollektsioon toimib katseväljana ja võimaldab meil proovida väiksemas mahus jätkusuutlikke kangaid. Mul on hea meel tõdeda, et mitmel puhul oleme saanud “Conscious Exclusive“ kollektsioonis debüteerinud kangad võtta kasutusse ka suuremamahulistes kollektsioonides. Ka meie tavapärasest valikust leiab aasta läbi jätkusuutlikke materjale.”
Ann-Sofie Johansson: “”Conscious Exclusive” kollektsiooni eesmärgiks on tõugata edasi H&Mi moodi, jätkusuutlikku arengut ja innovatsiooni. Kaasame viimaseid tehnikaid jätkusuutlike kangaste ja materjalide maailmast ning seame küsimärgi alla selle, milline jätkusuutlik mood üldse välja peaks nägema. Tahame luua esemeid, mis on mitmel tasandil erilised – rõivaid, mille valmistamise tuumaks on jätkusuutlikkus, mida on hea nii vaadata kui puudutada ja mida kandjad väärtustavad.”
Millist rolli mängib tehnoloogia jätkusuutliku moe puhul?
Cecilia Brännsten: “Tehnoloogia on jätkusuutliku moe jaoks äärmiselt oluline. Hetkel pole kestlike kangaste hulk väga suur. Peame tihti ise kangaid nullist arendama, sest soovitud materjali pole lihtsalt olemas või on see lihtsalt hästi varajases faasis nagu oli antud kollektsiooni puhul samet. Kõik see tähendab seda, et meie disainerid tegelevad pingsalt ka kangaste loomisega. Näiteks vahetades žakaarkanga kiude taaskasutuspolüestriga või luues taaskasutusvillast kangast, mis on talvemantli jaoks just õige kaaluga. Üleüldiselt on H&M jätkusuutlikke kangaid silmas pidades väga proaktiivne ja proovib valdkonnas kogu aeg lisa teha.”
Ann-Sofie Johansson: “Tehnoloogiata ei areneks jätkusuutlik mood samas tempos kui ta praegu areneb. Me loome palju kangaid ise, nagu näiteks antud kollektsiooni puhul sameti. Aga loomulikult teeme koostööd ka paljude ettevõtete ja vabrikutega kogu maailmas, kes on meiega samal lainepikkusel – innovaatilised ja entusiasmi täis. Täpselt sama moodi nagu teeme igal aastal koostöökollektsiooni tuntud disaineriga, on ka meie “Conscious Exclusive” kollektsioonid koostöökollektsioonid, eesmärgiks on aga uus kvaliteet ja tehnoloogiad.”
Milliseid samme te veel ette võtate, et kollektsiooni loomine oleks jätkusuutlik?
Ann-Sofie Johansson: “Disaini aspektist mõtleme me alati jätkusuutlikkusest lähtuvalt. Näiteks ei tee me kollektsiooni väljatöötamise faasis liiga palju lisaesemeid – need esemed, millega alustasime on ka need esemed, mis kauplustesse jõuavad.”
Cecilia Brännsten: “Iga väike asi on oluline. Näiteks kasutame “Conscious Eclusicve” kollektsiooni puhul digitrükki, sest see ei vaja vett ja selle toonimaailm on erksam. Lisaks on kollektsiooni lukukangad on alati valmistatud taaskasutuspolüestrist. Kui kasutame kangaga kaetud nööpe, siis on need alati kaetud jätkusuutliku kangaga. Samuti on kestlikest kangastest valmistatud toodete voodrid.”
Rääkige meile, mis oli “Conscious Exclusive” sügistalvise kollektsiooni inspiratsiooniks.
Ann-Sofie Johansson: “Seekordse “Conscious Exclusive AW18” kollektsiooni peamine inspiratsiooniallikas oli fragment 16. sajandist pärit iidsest seinavaibast. See pani meid mõtlema vanade esemete ja kunstiteoste läbi sajandite kulgevast imelisest teekonnast ning motiveeris meid tõlkima oma ideed ja emotsioonid kaasaegse moe konteksti.”
Cecilia Brännsten: “Proovime pidevalt purustada jätkusuutliku moe piire kasutades viimaseid kangainnovatsioone. Kuna tegemist on esimese “Conscious Exclusive” sügistalvise kollektsiooniga, siis pidasime heaks plaaniks kaasata materjale, mida tavaliselt jahedama hooajaga seostatakse nagu näiteks samet ja kašmiir. Need raskepärasemad kangad olid meie disainile suureks inspiratsiooniks. Kollektsiooni üheks oluliseks võtmeesemeks on pikk dramaatiline mantel. Uued pehmete tekstuuride ja kaaluka struktuuriga kangad olid viimasele suurepäraseks täiustuseks.“
Rääkige veel jätkusuutlikest materjalidest, mida selle kollektsiooni puhul on kasutaud?
Cecilia Brännsten: “Uutest materjalidest oleme kasutanud taaskasutuskašmiiri ja taaskasutuspolüestrist valmistatud sametit, mille kallal oleme aastaid vaeva näinud ja mille kvaliteediga me nüüd lõpuks piisavalt rahul oleme. Taaskasutuskašmiir on valmistatud uuesti kedratud jääklõngast.”
Ann-Sofie Johansson: ,,Taaskasutuskašmiir ja taaskasutuspolüestrist valmistatud samet on tõesti selle aastase sügistalvise kollektsiooni põhimaterjalid. Eriti elevil oleme sameti tõttu, mille toormaterjal pärineb kasutatud vormirõivastest nagu näiteks kooli- ja politseivormid. Samet on klassikaline ja meelas kangas, mis sobib kui valatult saabuva pidude hooajaga. Oleme kangast valmistanud püksid, seeliku ja imelise laserlõikes valmistatud sametmummudest õlakaunistuse.”
Mida peate kollektsiooni võtmeesemeteks?
Ann-Sofie Johansson: “Mina pean kõige olulisemaks taaskasutusvillast valmistatud hiiglasliku kaeluse ja pikkade lõhikutega maani mantlit . Tegemist on tõeliselt mitmekesise esemega, mida saab kanda nii argiselt kui pidulike rõivastega. Päid pöörab kindlasti ka avarate varrukate ja sügava v-dekolteega trükimustriline kleit. Kleidid on üldse “Conscious Exclusive” kollektsiooni jaoks olulised. Kindlasti väärivad tähelepanu ka sametist loodud esemed nagu näiteks vanaroosa miniseelik ja lõhikutega pikad püksid.”
Cecilia Brännsten: “Minu arvates on teretulnud ja šikk lisa igale garderoobile üks taaskasutuskašmiirist džemper. Need, kes otsivad tõeliselt pilkupüüdvaid esemeid, peaksid vaatama üleni taaskasutuspolüestrist valmistatud litritega kaetud lillelise jaki suunas. Jaki voodrikanga mustri eeskujuks oli muide see sama seinavaip, millest kogu kollektsioon alguse sai.”
Millised on teie enda lemmikesemed sellest kollektsioonist?
Ann-Sofie Johansson: “Tavaliselt tõmbab mind kleitide suunas, ent sellel hooajal jäi mulle silma seinavaibast inspireeritud mustriga pluus. Muster on hingematvalt ilus ning seda on ühtviisi hõlbus kanda nii sametpükste kui teksastega kui soovid lihtsamat look’i. Kui tunnen end eriti seiklusaltilt, siis lükkan pluusi õlapaeltega või õlapaelteta kleidi alla.”
Cecilia Brännsten: “Minu lemmikese on kindlasti pikk kleit. Kaugelt vaadates on tegemist lihtsalt pika sinise kleidiga, kuid lähemal inspekteerimisel tuleb esile röntgenpildile sarnanev lillemuster, nöörvoldid, lõhikud, tepitud vöökoht, narmendava äärega rüüsid ning kummiga kokku tõmmatud varrukad.”
“Conscious Exclusive AW 2018” tuleb 27. septembril eksklusiivselt müügile e-poodi hm.com.
Anni, täpselt kuu aega avatud Hooaega on selja taga – milline hetk või tagasiside on Sind selle aja jooksul kõige rohkem üllatanud või rõõmustanud?
Mind on kõige rohkem üllatanud see, kui palju võib ühte päeva korraga mahtuda – nii probleeme kui rõõme. Õnneks on kiidusõnu olnud märksa rohkem kui virisemist. Meie juurde satub nii palju toredaid inimesi ja olen oma klientuuri eest südamest tänulik.
Eriti eredalt on meelde jäänud ühe meesterahva kommentaar: „See uus Anni kohvik on viimase aja parim asi, mis Eesti Vabariigis juhtunud on!“ See teeb tõesti meele heaks, sest ma teen kohvikut selleks, et pakkuda inimestele rõõmu ja head tunnet.
Kui midagi peakski meie kohvikus kellelegi meele mõrudaks tegema, siis kindlasti ei ole see tahtlik. Me alles õpime ja harjutame iga päev ning anname endast parima, et teha asju nii hästi, kui oskame ja õigeks peame. Seega palume ka veidi andestust alguse väikeste apsakate eest.
Kõik road on loodud Sinu signatuurretseptide põhjal. Milline roog menüüst on kõige rohkem “Anni Arro nägu” – ja miks just see?
Nii-öelda vanast ajast jätsin menüüsse küpsetatud kitsejuustusalati. Selles on palju maitseid, mis on väga minulikud – peet, grillitud paprikad, läätsed, hummus, kitsejuust… Selline mõnus magusa ja hapu mäng.
Kui peaksid Hooaja kirjeldama kolme sõnaga, mis ei ole seotud toidu ega joogiga, siis millised need oleksid?
Helge, rõõmus ja soe.
Oled öelnud, et e-poodide ajastul on poes käimine omaette sündmus. Kuidas üks kohvik saab seda sündmuslikkust Sinu meelest võimendada?
Hea toit kosutab hinge ja teeb meele heaks. Šoppamine on minu meelest päris väsitav töö, mistõttu olen Kaubamaja pikaajalise kliendina ammu tundnud puudust kohast, kus saaks vahepeal jalga puhata, midagi mõnusat süüa, aknast välja vaadata ja rahulikult kohvi juua. Nüüd on see väike „oaas“ lõpuks olemas.
Ja lõpetuseks. Millise koogi, söögi või joogiga peaks sinu arvates tähistama üht eriti head Kaubamaja ostu?
No klaasike šampanjat ei tee kunagi kunagi halba! Ja kindlasti ka killuke meie Mari tehtud imelist kooki. Minu lemmik on tema Napoleoni kook… või siis granadilli-vaarika makroonikook.
View this post on Instagram
Anni Arro kohvik Hooaeg ootab külalisi Tallinna Kaubamaja Naistemaailmas E-L kell 10-20 ja P 10-18.
Täna musta rõivastust eelistav, tätoveeritud ja karismaatiline Sorcinelli kasvas üles Mondolfos, Marche piirkonnas, kudujate ja õmblejate peres. Juba 13-aastaselt mängis ta orelit mitmetes Itaalia katedraalides, avastades varakult sakraalse muusika harmooniat ja pühade ruumide võimsat mõju. Hiljem täiendas ta end püha kunsti ja ajalooliste kangaste vallas.
Kunstnik paljude annetega
Lisaks muusikale tegeles Sorcinelli nooruses fotograafia ja maalimisega, arendades oma loomingulist käekirja eri meediumite kaudu. Tema jaoks olid kirikuruumid ja nende detailid – valgus, suitsutus, kangad, geomeetrilised proportsioonid ja sümbolid – olnud pidevaks inspiratsiooniallikaks.
2001. aastal asutas Sorcinelli LAVS stuudio, mis keskendus liturgiliste rõivaste ja kirikutarvikute valmistamisele. Tema ateljeest kujunes kiiresti autoriteetne nimi, mille looming leidis tee ka kõige kõrgematesse kirikuringkondadesse. Sorcinelli riietas nii paavst Benedictus XVI kui ka paavst Franciscust – viimasele valmistas ta 2013. aastal esimese liturgilise rõiva pärast paavsti ametisse astumist.
Sakraalsest kõrgmoest olfaktoorse kunstini
Kuigi Sorcinelli nimi kinnistus esmalt kirikurõivaste kaudu, avas ta 2013. aastal uue loomepeatüki – nišiparfüümimaja UNUM. Tema esimene aroom, LAVS, sündis liturgilisest praktikast: kõik tema eritellimusel valmistatud kirikurüüd ja aksessuaarid immutati spetsiaalse viirukiga, enne kui need ametlikult üle anti. See lõhn kandis endas sakraalset sügavust, tamme, vürtside ja suitsuse viiruki tumedat aroomi.
Täna on Sorcinelli parfüümimaja kollektsioonid kui olfaktoorsed rätsepatööd – iga aroom on sügav teekond vaimsuse ja esteetika poole. Inspiratsiooniallikad on laiad ja ootamatud: gootiline arhitektuur, religioonide sümbolid, sakraalne muusika, aga ka udu, valgus ja isegi looduskatastroofid. Tema looming liidab näiliselt vastandlikke poolusi – liturgia ja sensuaalsus, sügav usk ja eneseväljenduse vabadus.
Igavese tasakaalu otsingul
Sorcinelli on öelnud, et lapsepõlves ema kõrval kirikut koristades sai ta esimest korda tajuda ilu sügavamat tähendust. Just need lihtsad, kuid tähendusrikkad kogemused said tema elu ja loomingu nurgakiviks. Ta on ka avameelselt rääkinud oma usust, identiteedist ja vajadusest leida tasakaal kiriku traditsioonide ning isikliku vabaduse vahel. “Parfüüm on teinud mind vabaks,” on ta öelnud, viidates, et lõhn võimaldab tal väljendada end terviklikult – kunstniku, uskliku ja inimesena.
Tänapäeval tegutseb Sorcinelli oma ateljees Santarcangelo di Romagnas, töötades edasi nii sakraalsete rõivaste kui ka parfüümidega. Tema nišiparfüümibränd on kogunud austajaid üle maailma, ennekõike julguse poolest seada ilu ja vaimsus ühte joonesse, pakkudes lõhnaelamusi, mis on korraga intiimsed, müstilised ja rabavalt originaalsed.
Filippo, Sa alustasid muusikuna, mängides juba 13-aastaselt katedraalides orelit. Millist rolli mängib muusika sinu loomingus täna?
Muusika on jätkuvalt iga minu liigutuse alus. Orel, mida ma noorukina mängisin, õpetas mulle, et loominguline elu sünnib harmooniatest, pausidest, vaikustest ja äkilistest dissonantsidest, mis omaks võetuna annavad tähenduse. Kui loon kirikurüüd, kujutan ette polüfoonilist akordi, milles värv saab noodiks ja kangas rütmiks. Kui loon lõhna, elan seda kui nähtamatut kompositsiooni, mis levib õhus.
Sa kasvasid üles kangrute ja õmblejate peres. Kui palju on see taust – kangad, käsitöö, liturgiline maailm – mõjutanud sinu stiili ja esteetikat?
Mu perekond andis mulle edasi käte väärtuse. Ma hingasin sisse värskelt kootud lina lõhna, kuulasin kangastelgede rütmi, jälgisin ema ja isa kannatlikke liigutusi. Need žestid õpetasid mulle, et ilu sünnib pühendumisest ja täpsusest. Kui ma asutasin LAVS-i, muutsin selle pärandi liturgiliseks keeleks, luues kirikurüüd, mis säilitavad mälestust ja vaimsust.
Püha Benediktus õpetab: “Ut in omnibus glorificetur Deus” – et kõiges saaks Jumal austatud. See lause juhib minu tööd: kangas muutub palveks, niit liturgiliseks aktiks, vorm müsteeriumi hääleks, mis antakse maailmale.
Milline on olnud kõige meeldejäävam hetk sinu koostöös Rooma paavstidega?
Kõige meeldejäävam hetk on üleandmine. Kui kirikurüü liigub minu käest paavsti kätte, muutub minu loodud ese liturgiliseks instrumendiks. Sel hetkel saab iga detail – värv, tikand, kanga tekstuur – osaks universaalsest palvest.
Millal saabus see otsustav hetk, mil tundsid, et lõhnast saab sinu kunstilise teekonna järgmine väljendusvahend?
Otsustav hetk saabus siis, kui mõistsin, et parfüüm võib anda hääle sellele, mida kangas ja muusika enam ei suutnud kanda. Lõhn siseneb kehasse nähtamatult ja jääb kestvaks mälestuseks. See on ühtaegu intiimne ja universaalne keel.
Iga parfüüm, mille loon, algab partituurina: lõhnanoodid muutuvad akordideks, aroominüansid meloodilisteks liinideks. Paul Claudel on kirjutanud: “Lõhn on mälestus, mis ei sure kunagi.” Nendes sõnades tundsin ära oma missiooni.
Oled öelnud, et parfüüm on teinud sind vabaks. Mida tähendab vabadus sinu jaoks?
Vabadus ei ole piiride puudumine, vaid tähenduse täielikkus. Parfüüm tegi mind vabaks, sest muutis minu kogemused keeleks. See kogus kokku haavad ja mälestused, usu ja igatsuse ning pakkus neid maailmale kunsti kujul. Kunstnikuna tähendab vabadus luua ilma maskideta, pakkuda seda, kes ma tegelikult olen. Inimesena tähendab vabadus oma identiteedis väärikalt elada, ilma hirmuta, lastes oma elul saada tunnistuseks.
Sinu loomingus põimuvad pühalikkus ja sensuaalsus, traditsioon ja julgus. Kas tunned vahel, et pead nende maailmade vahel tasakaalu otsima?
Ma tajun neid teineteist täiendavatena. Mu elu on alati otsinud ühtsust elementide vahel, mis näivad vastandid. Püha valgustab ihu, sensuaalsus säilitab igatsuse Jumala järele, traditsioon avaneb uuele, julgus sünnib armastusest juurte vastu.
Millised on olnud kõige ootamatumad inspiratsiooniallikad sinu parfüümikollektsioonides?
Minu inspiratsiooniallikad sünnivad alati elatud kogemusest. Hommikune udu muutub piimjaks akordiks, matemaatika tõlgib end täpseteks lõhnalisteks proportsioonideks, gooti kunst vertikaalsuseks ja läbipaistvuseks. Iga element võib muutuda lõhnaks, sest parfüümil on võime säilitada asjade olemus. Rainer Maria Rilke on kirjutanud: “Ilu on õuduse algus.” Ma usun, et just seda mu parfüümid otsivad: anda hääl ilule, mis korraga vapustab ja samal ajal lohutab.
Sinu teosed on leidnud koha nii muuseumides kui ka nišiparfüümide austajate riiulitel üle maailma. Kui oluline on sinu jaoks publiku vastuvõtt?
Publiku vastuvõtt on minu töö lahutamatu osa. Iga parfüüm, iga kirikurüü, iga kompositsioon sünnib jagamiseks. Kui muuseum avab mu loomingule oma uksed või kui parfüümihuviline valib selle oma ellu, tunnen, et töö on leidnud täitumuse.
Kunst elab dialoogis ja parfüüm on ehk kõige intiimsem dialoogi vorm: see siseneb mällu, saadab žeste, loob nähtamatuid sidemeid. Minu vastutus on luua autentselt, et need, kes mu loomingut vastu võtavad, leiaksid sealt alati tõe sädeme.
On sul seoseid ka Eestiga?
Eesti on minu jaoks põhjapoolse valguse, sügavate vaikuste ja erakordse muusikakultuuri maa. Ma tean selle orelitraditsiooni, koore, Arvo Pärdi loomingut, kes muutis vaikuse palveks. Oma parfüümide esitlemine Eestis oleks mulle ühtaegu au ja igatsus, sest tunnen, et see maa kannab endas mulle lähedast tundlikkust: lihtsust, rangust ja vaimsust, mis on muudetud kunstiks.
Tutvu Filippo Sorcinelli parfüümidega Kaubamaja Lõhnatoas ning veebipoes kaubamaja.ee!
Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2025. aasta talvenumbris.
