Foto: H&M
Jätkusuutliku moe fännid oskavad seda traditsiooniks kujunenud kollektsiooni kevadeti kauplustesse oodata, ent sellel hooajal üllatab bränd lansseeringuga juba sügisel. Portail rääkis H&Mi loovnõustaja Ann-Sofie Johanssoni ja H&M grupi keskkonnaalase jätkusuutlikkuse juhi Cecilia Brännsteniga kestlikust moest ja peatselt e-poodi saabuvast kollektsioonist.
Miks loob H&M järjepidevalt jätkusuutlikkusele suunatud kollektsioone?
Cecilia Brännsten: “Meie “Conscious Exclusive” on juba traditsiooniks kujunenud kollektsioon, mis keskendub imelistele premium-esemetele ja mis veelgi tähtsam, toob välja jätkusuutlikku moe üha suurenevad võimalused ning fokusseerib tähelepanu arengule ja innovatsioonile. Kollektsioon toimib katseväljana ja võimaldab meil proovida väiksemas mahus jätkusuutlikke kangaid. Mul on hea meel tõdeda, et mitmel puhul oleme saanud “Conscious Exclusive“ kollektsioonis debüteerinud kangad võtta kasutusse ka suuremamahulistes kollektsioonides. Ka meie tavapärasest valikust leiab aasta läbi jätkusuutlikke materjale.”
Ann-Sofie Johansson: “”Conscious Exclusive” kollektsiooni eesmärgiks on tõugata edasi H&Mi moodi, jätkusuutlikku arengut ja innovatsiooni. Kaasame viimaseid tehnikaid jätkusuutlike kangaste ja materjalide maailmast ning seame küsimärgi alla selle, milline jätkusuutlik mood üldse välja peaks nägema. Tahame luua esemeid, mis on mitmel tasandil erilised – rõivaid, mille valmistamise tuumaks on jätkusuutlikkus, mida on hea nii vaadata kui puudutada ja mida kandjad väärtustavad.”
Millist rolli mängib tehnoloogia jätkusuutliku moe puhul?
Cecilia Brännsten: “Tehnoloogia on jätkusuutliku moe jaoks äärmiselt oluline. Hetkel pole kestlike kangaste hulk väga suur. Peame tihti ise kangaid nullist arendama, sest soovitud materjali pole lihtsalt olemas või on see lihtsalt hästi varajases faasis nagu oli antud kollektsiooni puhul samet. Kõik see tähendab seda, et meie disainerid tegelevad pingsalt ka kangaste loomisega. Näiteks vahetades žakaarkanga kiude taaskasutuspolüestriga või luues taaskasutusvillast kangast, mis on talvemantli jaoks just õige kaaluga. Üleüldiselt on H&M jätkusuutlikke kangaid silmas pidades väga proaktiivne ja proovib valdkonnas kogu aeg lisa teha.”
Ann-Sofie Johansson: “Tehnoloogiata ei areneks jätkusuutlik mood samas tempos kui ta praegu areneb. Me loome palju kangaid ise, nagu näiteks antud kollektsiooni puhul sameti. Aga loomulikult teeme koostööd ka paljude ettevõtete ja vabrikutega kogu maailmas, kes on meiega samal lainepikkusel – innovaatilised ja entusiasmi täis. Täpselt sama moodi nagu teeme igal aastal koostöökollektsiooni tuntud disaineriga, on ka meie “Conscious Exclusive” kollektsioonid koostöökollektsioonid, eesmärgiks on aga uus kvaliteet ja tehnoloogiad.”
Milliseid samme te veel ette võtate, et kollektsiooni loomine oleks jätkusuutlik?
Ann-Sofie Johansson: “Disaini aspektist mõtleme me alati jätkusuutlikkusest lähtuvalt. Näiteks ei tee me kollektsiooni väljatöötamise faasis liiga palju lisaesemeid – need esemed, millega alustasime on ka need esemed, mis kauplustesse jõuavad.”
Cecilia Brännsten: “Iga väike asi on oluline. Näiteks kasutame “Conscious Eclusicve” kollektsiooni puhul digitrükki, sest see ei vaja vett ja selle toonimaailm on erksam. Lisaks on kollektsiooni lukukangad on alati valmistatud taaskasutuspolüestrist. Kui kasutame kangaga kaetud nööpe, siis on need alati kaetud jätkusuutliku kangaga. Samuti on kestlikest kangastest valmistatud toodete voodrid.”
Rääkige meile, mis oli “Conscious Exclusive” sügistalvise kollektsiooni inspiratsiooniks.
Ann-Sofie Johansson: “Seekordse “Conscious Exclusive AW18” kollektsiooni peamine inspiratsiooniallikas oli fragment 16. sajandist pärit iidsest seinavaibast. See pani meid mõtlema vanade esemete ja kunstiteoste läbi sajandite kulgevast imelisest teekonnast ning motiveeris meid tõlkima oma ideed ja emotsioonid kaasaegse moe konteksti.”
Cecilia Brännsten: “Proovime pidevalt purustada jätkusuutliku moe piire kasutades viimaseid kangainnovatsioone. Kuna tegemist on esimese “Conscious Exclusive” sügistalvise kollektsiooniga, siis pidasime heaks plaaniks kaasata materjale, mida tavaliselt jahedama hooajaga seostatakse nagu näiteks samet ja kašmiir. Need raskepärasemad kangad olid meie disainile suureks inspiratsiooniks. Kollektsiooni üheks oluliseks võtmeesemeks on pikk dramaatiline mantel. Uued pehmete tekstuuride ja kaaluka struktuuriga kangad olid viimasele suurepäraseks täiustuseks.“
Rääkige veel jätkusuutlikest materjalidest, mida selle kollektsiooni puhul on kasutaud?
Cecilia Brännsten: “Uutest materjalidest oleme kasutanud taaskasutuskašmiiri ja taaskasutuspolüestrist valmistatud sametit, mille kallal oleme aastaid vaeva näinud ja mille kvaliteediga me nüüd lõpuks piisavalt rahul oleme. Taaskasutuskašmiir on valmistatud uuesti kedratud jääklõngast.”
Ann-Sofie Johansson: ,,Taaskasutuskašmiir ja taaskasutuspolüestrist valmistatud samet on tõesti selle aastase sügistalvise kollektsiooni põhimaterjalid. Eriti elevil oleme sameti tõttu, mille toormaterjal pärineb kasutatud vormirõivastest nagu näiteks kooli- ja politseivormid. Samet on klassikaline ja meelas kangas, mis sobib kui valatult saabuva pidude hooajaga. Oleme kangast valmistanud püksid, seeliku ja imelise laserlõikes valmistatud sametmummudest õlakaunistuse.”
Mida peate kollektsiooni võtmeesemeteks?
Ann-Sofie Johansson: “Mina pean kõige olulisemaks taaskasutusvillast valmistatud hiiglasliku kaeluse ja pikkade lõhikutega maani mantlit . Tegemist on tõeliselt mitmekesise esemega, mida saab kanda nii argiselt kui pidulike rõivastega. Päid pöörab kindlasti ka avarate varrukate ja sügava v-dekolteega trükimustriline kleit. Kleidid on üldse “Conscious Exclusive” kollektsiooni jaoks olulised. Kindlasti väärivad tähelepanu ka sametist loodud esemed nagu näiteks vanaroosa miniseelik ja lõhikutega pikad püksid.”
Cecilia Brännsten: “Minu arvates on teretulnud ja šikk lisa igale garderoobile üks taaskasutuskašmiirist džemper. Need, kes otsivad tõeliselt pilkupüüdvaid esemeid, peaksid vaatama üleni taaskasutuspolüestrist valmistatud litritega kaetud lillelise jaki suunas. Jaki voodrikanga mustri eeskujuks oli muide see sama seinavaip, millest kogu kollektsioon alguse sai.”
Millised on teie enda lemmikesemed sellest kollektsioonist?
Ann-Sofie Johansson: “Tavaliselt tõmbab mind kleitide suunas, ent sellel hooajal jäi mulle silma seinavaibast inspireeritud mustriga pluus. Muster on hingematvalt ilus ning seda on ühtviisi hõlbus kanda nii sametpükste kui teksastega kui soovid lihtsamat look’i. Kui tunnen end eriti seiklusaltilt, siis lükkan pluusi õlapaeltega või õlapaelteta kleidi alla.”
Cecilia Brännsten: “Minu lemmikese on kindlasti pikk kleit. Kaugelt vaadates on tegemist lihtsalt pika sinise kleidiga, kuid lähemal inspekteerimisel tuleb esile röntgenpildile sarnanev lillemuster, nöörvoldid, lõhikud, tepitud vöökoht, narmendava äärega rüüsid ning kummiga kokku tõmmatud varrukad.”
“Conscious Exclusive AW 2018” tuleb 27. septembril eksklusiivselt müügile e-poodi hm.com.
Rahvusvaheline koostööprojekt SUSTAINABLE FASHION BALTICS ühendab esmakordselt kolm Baltikumi tunnustatud moeplatvormi, et tutvustada Eesti, Läti ja Leedu kaasaegset moedisaini ühise piirkondliku tervikuna. Projekt sündis Estonian Fashion Festivali, Riga Fashion Weeki ja Sustainable Fashion Week Vilniuse koostöös ning seda toetab Baltic Culture Fund.
Kopenhaagenis toimuv väljapanek asetab Baltikumi moe rahvusvahelisse konteksti ajal, mil linna on koondunud moevaldkonna professionaalid, rahvusvaheline press, ostjad ja loovsektori esindajad üle maailma.
„Baltikumis sünnib väga tugeva autorikäekirjaga mood, mille puhul jätkusuutlikkus ei ole sageli eraldiseisev märksõna, vaid loomulik osa disainiprotsessist, materjalivalikutest ja tootmisviisidest. Meie eesmärk on luua Eesti, Läti ja Leedu disaineritele rohkem võimalusi jõuda oma koduturust kaugemale ning näidata Baltikumi rahvusvahelisele moemaastikule ühise, tugeva ja omanäolise loovpiirkonnana,“ ütleb Estonian Fashion Festivali tegevjuht Key Külaots.
SUSTAINABLE FASHION BALTICS programmi valitakse kokku kuni 12 disainerit – neli igast Balti riigist. Kandideerima on oodatud nii alustavad kui ka juba tegutsevad moedisainerid, kelle loomingut iseloomustab tugev loominguline identiteet ja läbimõeldud lähenemine jätkusuutlikkusele. Valiku tegemisel hinnatakse kollektsiooni kvaliteeti, disaineri loomingulist käekirja, kandideerimisel kirjeldatud jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning kollektsiooni sobivust ühisesse kureeritud väljapanekusse. Iga väljavalitud disainer esitleb Kopenhaagenis ligikaudu 15–20 rõivaeset või disainiobjekti ning osaleb kolmepäevases programmis.
SUSTAINABLE FASHION BALTICS programmi saavad kandideerida Eesti, Läti ja Leedu disainerid kuni 15. oktoobrini 2026. Väljavalitud disainerid kuulutatakse välja hiljemalt 3. novembril 2026.
Kandideerimisvormi ja täpsema info leiad siit.
Vestlesime Siimuga sellest, millised materjalid ja tootmisviisid kujundavad homset disaini, kuidas sünnib päriselt konkurentsivõimeline materjaliinnovatsioon ning mis peab muutuma, et tänased eksperimendid jõuaksid homme meie kodudesse, hoonetesse ja igapäevaellu.
Millisel hetkel said aru, et seened ja mütseel ei ole sinu jaoks enam lihtsalt põnev eksperiment, vaid midagi, millele tahad päriselt oma töö ja ettevõtte üles ehitada?
See arusaam tekkis tegelikult alles siis, kui olime Myceeni juba asutanud ja töö täie hooga käis. Ma ei saa öelda, et oleks olnud üks konkreetne hetk, mil otsustasin, et nüüd on nii. Pigem on see olnud orgaaniline kasv selles suunas. Materjali enda potentsiaal andis pidevalt hoogu juurde.
Seenematerjal kõlab endiselt paljude jaoks pisut futuristlikult või isegi veidralt. Mis on kõige suurem eelarvamus, millega Myceen kokku puutub, ja millal muutub „huvitav alternatiivmaterjal“ sinu jaoks päriselt konkurentsivõimeliseks materjaliks?
Minu jaoks on see muutus juba toimunud. Laiema üldsuseni jõuab see teadmine siis, kui suudame materjali toota samas suurusjärgus nagu tavapäraseid materjale. Praegu otsustab turg suuresti selle järgi, mida kasutada, arvestades eelkõige hinda ja omadusi. Kui suudame näidata, et võistleme selles raamistikus, on meie materjalidel eelis, sest tootmine ei sõltu energiamahukatest protsessidest ega esmase tooraine kasutamisest.
Myceen alustas valgustite ja sisustustoodetega, nüüd liigute järjest enam ehitusmaterjalide, sealhulgas isolatsiooni suunas. Kui suur hüpe on liikuda Eesti tootedisaini auhinnaga BRUNO pärjatud tootest materjalini, mida võiks ühel päeval kasutada tuhandetes hoonetes?
Sisustustooted on olnud väga hea vahend uudse materjali tutvustamiseks. Oleme tõestanud, et neid on võimalik toota ka piiratud tingimustes – seda kinnitavad arvukad projektid üle maailma, kodudest baaride ja kontoriteni.
Ehitusmaterjalidega siseneme aga täiesti uude maailma. See eeldab suurt tootmisvõimekust ning seda, et materjalid vastaksid eri turgude nõuetele, mis on kujunenud aastakümneid kasutusel olnud materjalide põhjal. Sellisesse turuloogikasse sissesulandumine võib tunduda keeruline, kuid näen, et isegi oma konservatiivsuse poolest tuntud ehitussektoris on tulemas suured muutused, arvestades seda, kui palju innovatsiooni selle ümber praegu toimub.
Kestlikkusest on saanud disainimaailmas peaaegu kohustuslik sõna. Kuidas eristada sinu meelest tegelikku muutust rohelisest retoorikast ja kas see võiks sinu arvates olla midagi, millega Eesti disain maailmas edu saavutab?
Üleminekuperioodidel võib tunduda, et millestki räägitakse ebavajalikult palju ning tekkida võib isegi väsimus või vastuseis. Tegelik muutus on toimunud siis, kui me ei pea enam kestlikkust müügiargumendina kasutama, vaid saame aru, et see ongi kõige eelduseks, mida teeme.
Üksikute väikeste näidetega ei saavuta aga suuremat edu, mis maailmas silma paistaks. Selleks on vaja riigipoolset toetavat tööstuspoliitikat, sest ainult projektipõhisest rahastusest ei piisa. Hea näide on Itaalia, kus pärast Teist maailmasõda loodi tööstuse moderniseerimiseks väiketootjatele soodsad tingimused maksusoodustuste ja muude toetavate meetmete näol. Selle tulemusel tekkisid tööstuspiirkonnad ja tootmisvõrgustikud, mis omakorda lõid tingimused kohalikele disaineritele. Sõjajärgsed Itaalia disainerid olid kahtlemata geniaalsed, kuid ilma kohaliku tööstuse võimekuseta poleks nad ilmselt saavutanud sellist rahvusvahelist mainet. Ainult heast disainerist ei piisa, vaja on ka tööstust, mis võimaldab tal end täielikult väljendada.
Ilma kogu ettekannet ette ära rääkimata, mis on see üks mõte, mille tahad Disainiöö konverentsi publikule kaasa anda?
See vestlus avabki tegelikult natuke teemat, mida oma ettekandes käsitlen. Tahan rääkida sellest, miks uued lahendused, mis justkui lahendavad tänaseid probleeme, ei jõua kasutusse üleöö.
Milline täna kasutusel olev materjal või tootmisviis võib meile kümne aasta pärast tunduda täiesti vananenud ja keskkonnavaenulik?
Üks teema, millest teadlikkus loodetavasti kasvab, on materjalide mõju tervisele. Tänapäeval väga tavalised materjalid nagu lamineeritud mööbliplaadid, vineer ja isegi liimpuit, sisaldavad liime, sideaineid ja muud ehituskeemiat, mis võib mõjutada inimeste tervist. See on nähtamatu probleem, mida on teaduslikult uuritud, kuid millele pole seni piisavalt tähelepanu pööratud.
Loodan näha ka seda, et praegu veel eksperimentaalsed materjalid on leidnud endale sobiva rakenduse. Ja kui ebamõistlikult toodetud materjalid pole selleks ajaks kasutusest kadunud, siis vähemalt on neid arendatud märksa mõistlikumateks ja keskkonda vähem kurnavateks lahendusteks.
28. septembrist 4. oktoobrini toimub ajaloolises Põhjala tehases juba 21. korda Baltimaade suurim disainifestival Disainiöö. Nädala jooksul leiab aset üle saja eriilmelise disainisündmuse, mis toovad kokku mõjukad disainivaldkonna tegijad Eestist ja välisriikidest. Tutvu programmiga disainioo.ee.
