Kindlasti mäletavad paljud meie lugejad nõukaajast vanemate kappi virnade viisi kokku ostetud kirevaid ja triibulisi Marati dresse. Eks mõni meist käib siiani emal-isal maal abiks lehti riisumas, eelmainitud (kuid pisut päevinäinud) trendirõivas seljas. Nüüd on aga eesti disainimaastikul Marati kaubamärgist taas põhjust rääkida, sest kodumaine rõivabränd sünnib vingelt uuesti. Üks Marati uutest omanikest, Raul Saks, oli nõus meiega oma mõtteid sel teemal vahetama.

Miks sellise ettevõtmisega nagu Marati kaubamärgi uuendamine üldse algust tegite? Millest see huvi?

Töötasin 2011.-2016. aastal Sangari turundusdirektorina ning tegelesin sellel ajal päris intensiivselt Sangarile uue hingamise andmisega, nii turunduse kui ka tootearenduse vallas. Mõned asjad, mis seal ette said võetud, õnnestusid päris hästi ja pooljuhuslikult jõudis Marat ise minuni. Marati eelmine omanik soovis sellest ärist väljuda ja suunata oma energia teiste äride edendamisse. Marat oli saadaval. Suure ja uhke ajalooga bränd, 2016. aastaks tühi nagu kott. Maratist polnud kahjuks järel muud kui ilus mälestus kunagisest hiilgusest. Ei tea, miks, aga mulle tundus, et mul võiksid olla olemas eeldused ja mõningased oskused Maratile hinge sisse puhuda. Nii see väljakutse vastu sai võetud ning pea ees tundmatusse hüpatud, tahtmist täis see ettevõtmine uuesti ellu äratada ja Marat suuremalt pildile tagasi tuua. 

Mis teeb Marati kaubamärgi sinu jaoks eriliseks?

Kõikidel kaubamärkidel ei ole sobivat aurat ja faktidega sõnastatavat X-faktorit. Maratil on need asjad olemas. Ajalugu, mis ulatub pea 100 aasta taha, mälestused, mis lähemalt või kaugemalt puudutavad kindlasti rohkem kui poolt Eesti elanikkonda, kaasaelamist ja toetust ning positiivset suhtumist kaasmaalastelt jne. Kahju oleks olnud kõiki neid eelduseid mitte kasutada ja lasta sellel brändil ära surra. 

Räägime ka teistest kodumaistest tegijatest. Millised Eesti disainerid sulle silma on jäänud ja miks?

Eks enam jäävad silma need, kellega ise oma varasemas karjääris või hetkel koostööd olen teinud või teen. Imponeerivad Reet Aus, Jaanus Vahtra, Antonio, Ivo Nikkolo… Kindlasti on meil veel väga palju häid disainereid. Selleks aga, et nii väiksel turul nagu Eesti saaks disainerite toodang massidesse jõuda, läheb vaja ratsionaalset ning kaalutletud ärilist lähenemist ettevõtmisse. Mitmed suurepärased tooted, mida Eestis luuakse, võiksid mõnel suurel turul olla 100 või 1000 korda edukamad, kui need on siin. Siin näemegi oma väljakutset – luua korralik rahvusvaheliste kontaktide võrgustik ning saada juurde kogemusi müügi ja turunduse vallas.  

Kirjelda veidi Marati olemust. Kellele see mõeldud on?

Kui me kaks aastat tagasi alustasime, oli Marat mõeldud neile käputäiele inimestele, kes veel käisid Maratist sooja pesu ostmas. Täna on ta mõeldud kõigile. Meil on tooteid nii naistele, lastele kui ka meestele. Siiani on tootevalikus olnud peaasjalikult puuvillased koduriided ja pesu, kuid järjest enam ka dressid ja trenditooted – pusad, T-särgid jne. Näeme, et Marati bränd läheb eestlastele korda ja juhindume enda tegemistes inimestest, kes soovivad toetada kodumaist ettevõtlust, kes tahavad näha päris meie enda brändi taassündi, kes patsutavad toetavalt õlale sõnumiga – andke minna, meile igal juhul Teie energia meeldib.  

Kas jagad meiega ka pisut tulevikuplaane? Mõned vihjed sellest, mida oodata võime?

Kõik plaanid on selleks, et neid muuta! Täna liigume teisel kursil, kui kaks aastat tagasi ette oskasime näha. Kuid suures plaanis töötame välja edasimüüjate võrku ja laienemist, ise tahame opereerida ühte või maksimaalselt kahte väga ägedat showroom’i ning hästi toimivat kaasaegset veebipoodi. Tahame kindlasti hakata kätt proovima ka enda toote Eestist välja müümisel, kuid selleks tuleb kodus asjad veel paremini toimima saada. Potentsiaali on. Kui jaksu on ja parajas annuses õnne ka leiame, siis on kõik võimalik. Oleks ju äge kui Marat müüks kunagi uuesti näiteks 20 miljonit toodet aastas, nii nagu 30-40 aastat tagasi tehti!

Marati uutele toodetele ja tegemistele saab pilgu peale heita Marati veebilehel aadressil marat.ee, samuti saab brändi tegemistega kursis olla sotsiaalmeedia vahendusel facebook.com/marateesti/ ja https://www.instagram.com/marateesti/.

Kodumaine moemärk B.MOR Studio esitles Estonian Fashion Festivalil Antoniuse moeetenduse raames uut kollektsiooni “ROM.B”, mis jätkab eelmise aasta kollektsiooni “ITTAI” lugu.

Kui “ITTAI” sündis perekondlikust rõivaarhiivist ning keskendus meeste särkidele ja kandjaga kohanduvatele seelikutele, siis “ROM.B” liigub samm edasi. Seekord võttis bränd ette klassikalised meeste pintsakud, püksid ja ülikonnad, mis jäid alles pärast B.MOR Studio disaineri Anna Chirkova perekonnale kuulunud meeste rõivapoe sulgemist.

“Kollektsioonis muutuvad meeste püksid kleitideks, pintsakud bomber-jakkideks ning ranged ülikonnad saavad uue vormi pitsi, sidumisdetailide ja pehmemate siluettide kaudu,” tutvustab Anna, lisades, et tema jaoks on väga põnev jätkata tööd olemasoleva materjaliga, otsides viise, kuidas rõivas saaks muutuda koos kandjaga ning saada uue tähenduse tänapäevases garderoobis.

Kollektsioon “ROM.B” tõi lavale ka brändi nägemuse kaasaegsest pidulikust rõivastusest – pitsist sidumisdetailidega püksid, transformeeruvad siluetid ning disaineri enda pulmakleit, mille kangas loodi käsitsi meriinovillast, kolmest eri tüüpi siidist ning banaanist (!), roosist ja pärlist valmistatud ökoviskoosist.

Nagu ikka, esitles rõivaste kõrval B.MOR Studio ka statement-aksessuaare: kontsaga käekotte ning telefonitoruga kotte, mis toovad kollektsiooni meeldiva annuse mängulisust tuttavate esemete uue tähendusega.

Kollektsiooni “ROM.B” esimesed esemed jõuavad peagi B.MOR Studio veebipoodi ning neid saab proovida brändi showroom’is eelneval kokkuleppel.

Tutvu kollektsiooniga, mille on jäädvustanud Portaili lugejatele tuttav fotograaf Marianna Gunja, galeriis!

Möödunud nädalal Estonian Fashion Festival 2026 raames toimunud Antoniuse moeetendusel esitles Kristiina Jeromans omanimelise moemärgi Jeromans värsket kollektsiooni „PAIN”. Pealkiri kannab endas teadlikku kaksust: prantsuse keeles tähendab pain leiba, inglise keeles valu. Nende kahe tähenduse vahele paigutubki kollektsiooni kese – töö, mis toidab, hoiab ja kaitseb, ent jääb sageli nähtamatuks.

Jeromans on bränd, mille käekiri sünnib naiselikkuse, käsitööglamuuri ja kaasaegsete tehniliste võimaluste kohtumispunktis. „PAIN” jätkab seda mõtteliini, ent pöördub seekord eriti selgelt pärandi poole. “Kollektsiooni lähtekohaks on heegeldatud leivarätid, linikud ja äärepitsid – need vaiksed kodutekstiilid, mida vanaemad, emad ja tütred argitoimetuste kõrvalt silmus silmuse haaval lõid,” selgitab disainer, kes tõi selle kannatliku ja vähe hinnatud töö moelavale.

Täielikult käsitsi heegeldatud kollektsioonis vormuvad rõivad keha ümber samaaegselt õrnalt ja kaitsevalt. Lihtsad korduvad mustrid loovad meditatiivse rütmi, mille taga on sadu töötunde ning väga konkreetne austus aeglase moe vastu. Kollektsiooni on põimitud vanadest heegeldusmustritest inspireeritud ornamente nii otseselt kui ka kaudselt. Ühest leivaräti mustrist sündis näiteks nii seelik kui ka 3D-modelleeritud ja 3D-prinditud hõbedast ehe – väike, ent kõnekas märk sellest, kuidas pärand ja tehnoloogia võivad üksteist mitte tühistada, vaid vastastikku võimendada. 

Tutvu kollektsiooniga „PAIN” galeriis!